Demograafia

Demograafia (kreeka keelestδῆμος dēmos inimesed, γράφω graphō kirjeldus)[1] ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku suurust, struktuuri, rahvastikusündmusi (sünnid, surmad, ränne), rahvastikuprotsesse ja rahvastiku ruumilist paiknemist.

Demograafia võimaldab analüüsida kõiki ajas ja ruumis muutuvaid inimpopulatsioone. Demograafia uuringud hõlmavad populatsioonide suuruse, struktuuride ja jaotuse analüüsimist. Samuti vaadeldakse populatsioonidesiseseid ja -vahelisi ruumilisi ja ajalisi muutusi, mida toovad endaga kaasa erinevused sündides, surmades, migrantide arvu muutused ja muutused vanuselises, soolises jne koosseisus.[2]

Demograafia liigitatakse kirjeldavaks demograafiaks, teoreetiliseks demograafiaks, paleodemograafiaks, ajalooliseks demograafiaks. See on seotud paljude erinevate teadusvaldkondadega nagu ajalugu, meditsiin, statistika, sotsioloogia ja majandus.[2]

Demograafia põhitunnusteks on sugu, sünniaeg/vanus ja sünnikoht/põlisus.[2]

World population
Demograafiliste andmete esitamiseks eri piirkondade kohta võidaks sageli kasutada kaarte. Maailma riikide kaart rahvastiku suuruse järgi

Ajalugu

Esimesi demograafiaga seotud mõtteid võib täheldada juba Vana-Kreeka haritlastel. Selle algseid ideid võib kohata paljudes kultuurides, näiteks Vana-Roomas, Indias ja Hiinas.[3]

Graunt Observations
Loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud, mis põhinevad lisatud materjalidel ning on tehtud surnute nimekirjade alusel (1662)

Juba Vana-Kreekast võib Halikarnassose, Herodotose, HippokrateseEpikuroseThukydidese, Polose, Protagorase, Platoni ja Aristotelese kirjutistest leida viiteid demograafiale.[3] Rooma kirjanikud ja filosoofid CiceroSeneca, Plinius VanemMarcus Aurelius, Epiktetos, Cato ja Columella väljendasid samuti ideid selles valdkonnas.[3]

Keskajal tegelesid demograafia ideede edasiarendamisega William Conchesist[4], Tolomeo da Lucca[4], Guillaume d'Auvergne[4], William Paull[4] ja Ibn Khaldūn[5].

Üks varasemaid demograafilisi uurimistöid on loodusloolised ja poliitilised tähelepanekud, mis põhinevad lisatud materjalidel ning mis on tehtud surnute nimekirjade alusel (1662), mille koostas Inglise kaupmees John Graunt. See sisaldas ka primitiivset suremustabelit. Uurides neid üleskirjutisi, leiti näiteks, et üks kolmandik Londoni lastest suri enne 16. eluaastat.[6]

Demograafia mõiste võttis esimesena kasutusele Belgia statistik Achille Guillard teoses "Rahvastikustatistika elemendid ehk võrdlev demograafia" (1855).[6]

18. sajandi lõpus väitis Thomas Malthus, et populatsioonide kasv on eksponentsiaalne, kui seda kuidagi ei piirata. Ta kartis, et Maa rahvastik kasvab kiiremini, kui ollakse suutelised kasvatama toidu tootlikkust, mis toob endaga kaasa näljahäda ja vaesuse kasvu. Teda peetakse ülerahvastatuse ja rahvastiku kasvu limiidi ideede intellektuaalseks isaks.[7]

Hiljem esitasid Benjamin Gompertz ja Verhulst realistlikumad ja keerulisemad mudelid rahvastiku kasvu kohta. 1860.–1910. aastaid võib lugeda perioodiks, kus demograafiast sai eraldi uurimisala. Varem oli see olnud statistika alamvaldkond. Sel perioodil andsid oma panuse demograafia arengule kuulsad teadlased nagu Adolphe Quételet (1796–1874), William Farr (1807–1883), Louis-Adolphe Bertillon (1821–1883) ja ta poeg Jacques (1851–1922), Joseph Körösi (1844–1906), Anders Nicolas Kaier (1838–1919), Richard Böckh (1824–1907), Émile Durkheim (1858–1917), Wilhelm Lexis (1837–1914) ja Luigi Bodio (1840–1920).[8]

Meetodid

Andmete kogumisel eristatakse otsest ja kaudset andmete kogumist.

Rahvaloendus on otsese andmete kogumise meetod, mis korraldatakse tavaliselt umbes iga kümne aasta tagant. Eestvedajaks on tavaliselt riik ja püütakse loendada kõiki riigis elavaid inimesi. Lisaks rahvaarvule kogutakse informatsiooni soo, rahvuse, keelsuse, haridustaseme, töökoha, religiooni, kodakondsuse jne kohta.[9]

Eestis on alates 1881. aastast toimunud 11 täiemahulist rahvaloendust, millest viimane toimus 2011. aastal. Need rahvaloendused annavad viimase 130 aasta Eesti rahvastiku kohta põhjaliku ülevaate.[10]

Otseseid andmeid saadakse ka registritest, mis peavad arvet sündide ja surmade, samuti juriidiliste protseduuride, nagu abielude, lahutuste ja migratsiooni kohta. Eestis koguvad andmeid rahvastiku kohta Eesti Statistikaamet ja Rahvastikuregister.

Kaudset andmete kogumist kasutatakse sellistes riikides ja sellistel ajaperioodidel, mil kogu andmestik puudub, peamiselt arengumaades ja ka ajaloolise demograafia puhul. Üheks meetodiks tänapäeval arengumaades andmete kogumiseks on õdede meetod, mille puhul küsitakse naistelt, kui paljud tema õdedest on surnud ja kui palju lapsi tema õed on saanud. Nende andmete põhjal saavad uurijad kaudselt hinnata sündide ja surmade arvu. Teiseks kaudse demograafia meetodiks on inimeselt tema laste, vanemate ja õdede/vendade kohta andmete küsimine.[11]

Demograafia näitajad ja valemid

Näitajad

Iive (I) ehk rahvastiku muutumine sõltub sündimusest, suremusest ja rändest. Iive on negatiivne, kui rahvaarv väheneb, ja positiivne, kui rahvaarv kasvab. Loomulikuks iibeks nimetatakse sünni ja surmajuhtude vahet. Eristatakse suletud rahvastikku, kus arvestatakse vaid sündide ja surmade arvu, ning avatud rahvastikku, mida mõjutab ka ränne.[2]

Sündimuse üldkordaja (N) on sündide arv aastas 1000 inimese kohta. Arvutatakse valemiga: sündivuskordaja = sündivus / keskmine elanike arv * 1000 = arv ‰ promillides.[2]

Suremuse üldkordaja (M) on surmade arv aastas 1000 inimese kohta. Arvutatakse valemiga: suremuskordaja = suremus / keskmine elanike arv * 1000 = arv ‰ promillides.[2]

Ränne (S) ehk migratsioon on protsess, kus inimene vahetab oma alalist elukohta. Ränne on positiivne, kui sisserändajate hulk ületab väljarändajate hulga, ning negatiivne, kui sisserändajate hulk ei ületa väljarändajate hulka.[2]

Imikusuremuse üldkordaja on surmade arv aastas alla 1-aastaste laste seas 1000 sünni kohta.[2]

Keskmine eluiga tähistab keskmist eeldatavat eluiga sünnimomendil.[2]

Valemid

Rahvaarv = algne rahvaarv + loomulik iive + rände iive

Rahvaarv kasvab, kui iibe ja rände iibe summa on positiivne, ja kahaneb, kui iibe ja rände iibe summa on negatiivne. Kui iive on null, siis rahvastik ei muutu.[2]

Loomulik iive = sünnid – surmad

Loomulik iive on positiive, kui sündimus on suurem kui suremus, ja negatiivne, kui on vastupidi.[2]

Rände iive = immigratsioonemigratsioon

Rände iive on positiivne, kui immigratsioon ületab emigratsiooni, ja negatiivne, kui on vastupidi.[2]

Neid valemeid saab kasutada nii terve Maa populatsiooni kohta kui ka näiteks riikide või etniliste gruppide populatsioonide näitajate arvutamiseks.[2]

Rahvastik liigitatakse tihti ka suletud ja avatud rahvastikuks. Suletud rahvastikku ei mõjuta ränne, aga avatud rahvastikus võetakse arvesse nii loomulikku iivet kui ka rände iivet.[2]

Rahvastiku prognoos

Rahvastiku prognoos on tuleviku rahvastiku prognoosimine, milles võetakse arvesse hetkeseisu ja trende ning püütakse vastavalt neile ennustada, mida tulevik endaga kaasa toob.

Demograafiliste uurimistööde tulemusena on võimalik prognoosida näiteks Maa elanikkonna suurust aastatel 2050 ja 2100. Arvatakse, et 2050. aastaks elab Maal 9,6 miljardit ja 2100. aastaks juba 10,9 miljardit inimest. Peamiselt tõuseb vaeste arengumaade rahvaarv, kuna neis riikides puudub sündimuskontroll ning traditsioonid ja kultuuriruum soosivad paljulapselisi peresid. Samuti suureneb rahvaarv jõudsalt riikides nagu Hiina ja India, kus juba praegu elab üle poole maailma rahvastikust. Kui ei võeta kasutusele rahvastikku vähendavaid meetmeid, on maailmas oodata rahvaarvu kiire kasvu jätku.[12]

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvastiku Teadusliku Uurimise Rahvusvahelise Ühingu (IUSSP) peamiseks eesmärgiks on demograafia terminoloogia ajakohastamine. Lisakas korraldatakse iga 4 aasta järel ülemaailmset rahvastiku teadlaste konverentsi ja muid väiksemaid seminare ja koolitusi.[13]

Euroopas tegeleb rahvastiku uurimisega Euroopa Rahvastiku-uuringute Ühendus (EAPS), mis asutati 1983. aastal. Ühendus tegeleb Euroopa Rahvastikukonverentsi ja paljude teiste ürituste korraldamisega. Samuti ühendab ta eri riikide rahvastikuteadlasi. Population EuropeEuropean Journal of Population kui ka üleeuroopaline demograafia doktorikool on algatatud nende abiga.[13]

Demograafia analüüsimine Eestis

Tallinna Ülikooli juures tegutseb Eesti demograafia keskus, mis loodi 2015. aastal. Keskuse eelkäijateks on TLÜ Demograafia Instituut, mis asutati 1998. aastal, TPÜ demograafia õppetool, asutatud 1994. aastal ning Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskus, asutatud 1986.[14] Keskusel on 3 peamist eesmärki: Eesti rahvastiku uurimine ja analüüsimine nii Baltikumi kui ka Euroopa kontekstis, rahvastiku andmestiku arendamine ja kohandamine, et seda oleks võimalik kasutada rahvusvahelistes uuringutes, ning rahvastiku uurimise järjepidevuse tagamine ja noortes teaduse vastu huvi äratamine.[14]

Lisaks Eesti demograafia keskusele tegelevad demograafiliste uuringutega ka Tartu Ülikooli instituudid, Statistikaamet, Tervise Arengu Instituut, Rahvusarhiiv ja Eesti Demograafia Assotsiatsioon.[13]

Vaata ka

Viited

  1. Merrianwebster sõnaraamat
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 Mitmekeelne demograafiasõnastik, Tallinn: Eesti demograafia assotsiatsioon, 1993.Mitmekeelne demograafiasõnastik Kasutatud 10.10.2015.
  3. 3,0 3,1 3,2 S.C.Srivastava,Studies in Demography,p.39-41
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Peter Biller,The measure of multitude: Population in medieval thought[1].
  5. Andrey Korotayev, Artemy Malkov, & Daria Khaltourina (2006). Introduction to Social Macrodynamics: Compact Macromodels of the World System Growth. Moscow: URSS, ISBN 5-484-00414-4.
  6. 6,0 6,1 International Union for the Scientific Study of Population Kasutatud 11.10.2015.
  7. G. Talbot Griffith. Population Problems of the Age of Malthus. Cambridge University Press. p. 97. ISBN 978-0-521-17863-1.
  8. de Gans, Henk and Frans van Poppel (2000) Contributions from the margins. Dutch statisticians, actuaries and medical doctors and the methods of demography in the time of Wilhelm Lexis. Workshop on ‘Lexis in Context: German and Eastern& Northern European Contributions to Demography 1860–1910’ at the Max Planck Institute for Demographic Research, Rostock , August 28 and 29, 2000.
  9. Riikliku statistika seadus Kasutatud 15.10.2015.
  10. Eesti rahvaloenduste lugu Kasutatud 16.10.2015.
  11. Indirect Techniques fpr demographic estimation, New York: United Nations, 1983 http://www.un.org/esa/population/publications/Manual_X/Manual_X_Preface_TOContents.pdf Kasutatud 20.10.2015.
  12. Demographic Partitioning veebilehekülg http://demographicpartitions.org/science-population-determines-population-change/Kasutatud 15.10.2015.
  13. 13,0 13,1 13,2 Eesti demograafia keskuse koostööpartnerid https://www.tlu.ee/et/Eesti-demograafia-keskus/Teadustegevus/Koostoo Kasutatud 20.10.2015.
  14. 14,0 14,1 Eesti demograafia keskuse veebilehekülg, http://www.tlu.ee/et/Eesti-demograafia-keskus Kasutatud 21.10.2015.

Välislingid

Baden-Württemberg

Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa edelaosas Reini jõe ülemjooksul. Baden-Württemberg on suuruselt ja rahvaarvult kolmas Saksamaa 16 liidumaast. Rahvastiku tihedus on 301 inimest km² kohta.

Elanike arv

Mingi territooriumi elanike arv on sellel territooriumil elavate inimeste arv.

Riigi (mõnikord ka muu territooriumi) elanike arvu nimetatakse ka rahvaarvuks.

Eristatakse faktilist elanike arvu (tegelikult kohal viibivate elanike arvu) ja juriidilist elanike arvu (alaliste elanike arvu).

Elanike arvu kindlakstegemiseks kasutatakse rahvaloendusi ja jooksvat arvestust elanike registri ning sündide ja surmade registreerimise alusel.

Elanike arv väljendatakse kas mingi kuupäeva seisuga või mingi ajavahemiku (näiteks aasta) keskmisena.

Loomulik iive

Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, st elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe.

Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat.

Moskva

Moskva on Venemaa pealinn.

Moskva on Venemaa Föderatsiooni 1. järgu haldusüksus (keskalluvusega linn). Moskva kuulub Keskföderaalringkonda. İstanbuli arvestamata on Moskva Euroopa suurim linn nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. Halduslikult kuulub Moskva linna alla ka Zelenogradi linn Moskvast 50 km loodes. Ümber Moskva linna asub Moskva oblast, mille mõned haldusasutused asuvad pealinnas. Moskva asub Moskva jõe ääres. Jõe järgi on linn saanud ka nime.

Novgorodi oblast

Novgorodi oblast asub Venemaa Loode föderaalringkonnas.

See piirneb Leningradi, Vologda, Tveri ja Pihkva oblastiga.

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Aastatel 2001–2007 ja 2008–2014 oli linnapea Bertrand Delanoë. Aastatel 2014–2020 on linnapea Anne Hidalgo.

Põhja-Makedoonia

Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija), on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare keskosas.

Lääne-Balkani riikide hulka arvatud suuresti mägine Põhja-Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga. Riik moodustab põhjapoolse osa ajaloolisest Makedoonia piirkonnast.

Põhja-Makedoonia on parlamentaarne vabariik, ÜRO ja Euroopa nõukogu liige. 2019. aasta veebruaris sõlmiti Põhja-Makedoonia ja NATO-vaheline liitumisprotokoll ning riik on olnud alates 2005. aastast ka Euroopa Liidu liitumiskandidaat.

Rahvaarv

Rahvaarv on mingi riigi või ka muu piiritletud territooriumi (näiteks haldusüksuse, eriti liitriigiks osaks oleva riikliku moodustise) elanike arv, selle riigi elanike absoluutarv.

Riigi elanike hulka ei arvata mitte ainult selle riigi kodanikud, vaid ka riigis elavad välismaalased ja kodakondsuseta isikud, sealhulgas lapsed ja noorukid. Tavaliselt võetakse arvesse ainult põhielukohta. Juriidilisi isikuid elanike hulka ei loeta.

Maailma suurima rahvaarvuga riik on Hiina Rahvavabariik.

Rahvaloendus

Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta. Rahvaloenduse läbiviimiseks kasutatakse ettevalmistatud isikuid ja metoodikat.

Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse ja muu välja selgitamiseks. Rahvaloenduse protsess koosneb andmete kavakindlast kogumisest, analüüsimisest, üldistamisest ja avalikustamisest. Eestis on rahvaloenduse põhikorraldajaks vastavalt riikliku statistika seadusele Statistikaamet.

Rahvas

Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest. Nt venelased on vene rahvas, iisraellased on Iisraeli rahvas, soome-ugri keeltes rääkivad inimesed on soome-ugri rahvad. Teise sõnastuse kohaselt on rahvas üldise tunnuse alusel piiritletud inimeste kogum. Sõna rahvas niisugune tähendus sarnaneb mõistega rahvus.

Sõna rahvas tuleneb vanagermaani sõnast þrawwaz ehk täiskasvanud (inimesed).

Rahvastik

Rahvastik on demograafias inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon, maakera rahvastik) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Tänu sündimusele toimub pidevalt rahvastiku taastumine.

Rahvastikku uurivad sellised teadusharud nagu sotsioloogia, demograafia, inimgeograafia ja statistika.

Demograafia on rahvastikuteadus, mis uurib statistilisi andmeid rahvaarvu, paiknemise, soolise koostise ja arengu kohta. Lisaks ka rahvastiku haridustaset, religioone ja rahvusi.

Rahvastikutihedus

Rahvastikutihedus ehk asustustihedus on mingi maa-ala rahvaarvu jagatis selle pindalaga.

Rahvastikutihedus näitab, mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku (ruutkilomeetri, ruutmiili vms) kohta.

Rooma

Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.

Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul umbes 25 km kaugusel suudmest.Rooma nimi tuleb etruskide ruma sugukonna või Tevere etruskikeelse nime Rumon järgi.Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus.

Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ja mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile.

Sotsiaalteadused

Sotsiaalteadused ehk ühiskonnateadused on kogum akadeemilisi distsipliine, mis uurivad inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. Nad erinevad humanitaarteadustest rangemate tõendamisstandardite ja teadusliku meetodi rõhutamise poolest. Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid.

Sotsiaalteaduste hulka arvatakse teiste seas:

sotsioloogia

majandusteadus

politoloogia

demograafia

õigusteadus

pedagoogika

kulturoloogia

kultuuriantropoloogia

inimgeograafia

semiootika

infoteadusÕigusteadus, kultuuriantropoloogia ja semiootika võidakse arvata ka humanitaarteaduste hulka.

Mõnikord eristatakse sotsiaalteadustest käitumisteadusi, mille alla kuuluvad põhiliselt psühholoogia ja pedagoogika (kasvatusteadused).

Suremus

Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas).

Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja.

Suur põgenemine

Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks (sest mindi ju peamiselt meritsi, paatidega) ja põgenenuid paadipõgenikeks.

Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%. Põgenemise põhjus oli hirm, – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Lahkuti omateada ajutiselt, mõneks kuuks või kõige enam aastaks. Kui aja möödudes sai selgeks, et tagasiteed enam ei ole, jäädi paikseks või asuti ümber uutele asukohamaadele üle maailma. Suuremad eestlaste kogukonnad kujunesid välja Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Suurbritannias ja Austraalias.

Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19.-23. septembril, kuid Saaremaalt lahkus laevu Saksamaale ning paate ja vanu rannasõidupurjekaid Rootsi veel oktoobri alguses. Põgenikke ja taanduvaid sõdureid lahkus Eestist ka maitsi, aga neistki osa pandi hiljem laevadele Kuramaa sadamates.Põgenemisteekond oli ohtlik, sest käis sõjategevus, ent Nõukogude terrori eest pääsemise nimel olid inimesed valmis enda ja oma perekonna elu kaalule panema. Enamik paate oli ohtlikult ülekoormatud. Sageli jäi merel mootor seisma ja torm võis paadi vastu kaljusid puruks peksta. Kui palju paate pärale ei jõudnud ja merel kadunuks jäi, on praegu võimatu öelda. Põgenikke Saksamaale viinud laevadest hukkus kaks – 21. septembril Tallinnast lahkunud laatsaretlaev "Moero" ja 3. oktoobril Kuressaarest välja sõitnud mereväe õppelaev "Nordstern". Esimese uputas Nõukogude lennukilt heidetud, teise allveelaevalt lastud torpeedo. Hukkus palju inimesi.

Sünd

Sünni ehk sünnijuhu all mõistetakse lapse (üldisemalt organismi järeltulija) ilmaletulekut ehk prenataalse arengu üleminekut postnataalseks. Seejuures eristab elussündi ehk elussündinud lapse sünnijuhtu surnultsünnist elu tundemärkide (hingamine, liigutused, südamelöögid) esinemine pärast lapse täielikku väljumist sünnitusteedest.

Kuigi tihti vastandatakse sünnile surma, pole see täpne, sest kui sünd on teatud etapp organismi individuaalses arengus ehk ontogeneesis, siis surm on ontogeneesi lõpp.

Sündimus

Sündimus ehk fertiilsus on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas (või ka mingis perekonnas). Tavaliselt mõeldakse sündimuse all elussündide esinemist.

Sündimust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas sündide arv ja elussündide arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning sündimuskordajad, sealhulgas sündimuse üldkordaja.

Tööjõud

Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni definitsiooni kohaselt tööealised isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, sõltumata sellest, kas nad on tööd leidnud või mitte. Lähtudes hõiveseisundist on tööjõud hõivatute arvu ja töötute arvu summa.Tööjõud on inimesed, kes võtavad osa ühiskondlikust tööprotsessist ja kellel on kindel sissetulekuallikas. Aktiivsele rahvastikule vastandub passiivne rahvastik, kes ühiskondlikust tööprotsessist osa ei võta.

Eesti tööturu olukorra ja rahvastiku majandusliku aktiivsuse hindamiseks viib Statistikaamet iga-aastaselt läbi Eesti tööjõu-uuringu (ETU).

Põhilised sotsiaalteadused

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.