Dünastia

Dünastia (kreeka sõnast δυναστεία) on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; telesarja kohta vaata artiklit Dünastia (telesari)

Vaata ka

Bourbonid

Bourbonid on dünastia, mis valitses Prantsusmaad (1589–1792 ja 1814–1848), Hispaaniat (Borbónid, 1700–1808, 1814–1868, 1874–1931 ja alates 1975), Mõlema Sitsiilia kuningriiki, Luksemburgi (alates 1964) ja teisi piirkondi Euroopas.

Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi.

Riiginimed Bütsants ja Ida-Rooma keisririik võeti kasutusele alles pärast riigi eksisteerimise lõppu. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riigi nimi Rooma keisririik (kreeka keeles Βασιλεία Ῥωμαίων, Basileia Rhōmaiōn; ladina keeles Imperium Romanum) või Romania (Ῥωμανία), mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid.

Bütsantsi eristatakse tänapäeval Rooma riigist eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel.Bütsantsi tekke eelloos on väga oluline aasta 324, mil Constantinus Suur otsustas viia riigi idaosa pealinna Väike-Aasias asunud Nikomeediast Bosporuse väina äärde Byzantiumi, mille nimeks sai Konstantinoopol, "Constantinuse linn" (alternatiivne nimi oli "Uus-Rooma"). Rooma riik jagati lõplikult aastal 395 pärast imperaator Theodosius I (valitses 379–395) surma.

Bütsants saavutas suurima territoriaalse ulatuse Justinianus I valitsusajal (527–565), kes vallutas tagasi suure osa endise Lääne-Rooma riigi aladest. Seejärel riik mõnevõrra nõrgenes, kuid Herakleios I valitsemisperioodil (610–641) viidi läbi ulatuslikud sõjaväe ja haldusreformid (uuteks haldusüksusteks said teemad) ning riigikeelena võeti kasutusele kreeka keel (ladina keele asemel).Riik eksisteeris 4. sajandist kuni aastani 1453 – ligi 1000 aastat kauem kui Lääne-Rooma keisririik. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka, seda vaatamata ebaedule ja territooriumite kaotusele Rooma-Pärsia ja Bütsantsi-Araabia sõdade käigus. Impeerium taastus tagasilöökidest Makedoonia dünastia valitsemise ajal aastatel 867–1056 ning muutus 10. sajandi lõpus uuesti silmapaistvaks suurvõimuks Vahemere idakaldal, konkureerides ülemvõimu pärast Fatimiidide kalifaadiga.

Pärast aastat 1071 kaotas Bütsants suurema osa oma Väike-Aasia territooriumist Seldžukkide dünastiale. Komnenoste dünastia ajal suutis riik 12. sajandil mõneks ajaks oma domineeriva positsiooni tagasi võita, kuid pärast Andronikos I Komnenose surma 1185. aastal sai alguse impeeriumi uus allakäik. Riigile sai saatuslikuks Neljas ristisõda, mille käigus Konstantinoopol vallutati ja Bütsants jagati mitmeks väikeriigiks.

Vaatamata pealinna tagasivallutamisele 1261. aastal jäi Bütsants Palaiologoste dünastia valitsemise ajal üheks paljudest rivaalitsevatest riikidest Vahemere idakaldal. Samas olid riigi viimased 200 aastat kultuuriline õitseaeg. Sellele järgnenud kodusõjad 14. sajandil muutsid Bütsantsi nõrgaks ning enamik järelejäänud territooriumidest kaotati Bütsantsi-Osmanite sõdade käigus, mis kulmineerusid Konstantinoopoli langemisega 1453. aastal ja ülejäänud alade vallutamisega Osmanite riigi poolt.

Bütsantsi keisrite loend

Bütsantsi keisrite loend esitab Ida-Rooma keisririigi, mis sai hiljem tuntuks Bütsantsi nime all, valitsejate nimestiku alates Rooma riigi pealinna viimisest Konstantinoopolisse 330. aastal. Seetõttu ei olnud olemas ka Bütsantsi keisreid, vaid läbi selle riigi ajaloo, riigi valitsejad käsitlesid ennast Rooma keisritena.

Riiginimed Bütsants ja Ida-Rooma keisririik võeti kasutusele alles pärast riigi eksisteerimise lõppu. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riigi nimi Rooma keisririik või Romania, mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Rooma riigist eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel.

Lõplikult jagunes Rooma riik kaheks 395. aastal, pärast imperaator Theodosius I (valitses 379–395) surma.. Lääne-Rooma riik pealinnaga Roomas hävitati 476. aastal. Ida-Rooma riik ehk Bütsants püsis kuni Konstantinoopoli vallutamiseni Osmanite poolt 29. mail 1453.

Seadusliku keisriga samal ajal võimule pürginud vastukeisrid on tabelis tähistatud roosa taustavärviga. Kõiki usurpaatoreid ei ole tabelis ära toodud, vaid siin on esitatud ainult need, kes kontrollisid reaalselt mingit osa impeeriumist ja lasid ennast keisriks kroonida.

Keisrite nimed on antud kuni Justinianuste dünastia lõpuni ladinapäraselt, võttes arvesse, et riigikeelena oli umbes selle ajani kasutusel veel ladina keel. Alates keiser Herakleios I on valitsejate nimed esitatud kreekapäraselt, kasutades nimede esitamisel vanakreeka transkriptsiooni.

Habsburgid

Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed. Dünastia meesliin suri välja 1740 keiser Karl VI-ga, kuid nimi säilis tänu Pragmaatilisele sanktsioonile Maria Theresia ja Lotringi hertsogi Franz Stephani abielu kaudu. Nende järglased lõid Habsburg-Lotringi dünastia, mille esindajad on Euroopa poliitikas tänapäevani.

Hani dünastia

Hani dünastia oli Vana-Hiina dünastia.

Pärast Qini langust jagasid mässajad Qini riigi omavahel ja võimule tuli Hani dünastia. Üks pealikke sai osaks valdusi Hani jõe ääres ja tiitli selle järgi. Hiljem hakkas ta teiste vastu võitlema, võitis nad ja sai keisriks. Ta võttis Hani oma dünastia nimeks.

Üle nelja sajandi viis see dünastia läbi uuendusi, mis lõid aluse keisririigi püsimisele. Kõigepealt pandi paika keisri amet ja tema osa riigi valitsemisel. Hani dünastia võttis üle Qini riigi põhimõtte, mille kohaselt keiser on seaduse allikas, kõrgeim kohtunik ja riigi tähtsaim võimukandja.

32. aastal viidi läbi muudatus, mille kohaselt lõpetati talupoegade iga-aastane sõjateenistusse kutsumine ja väljaõpetamine. Muudatused Hani dünastia ajal lõid keiserlikule Hiinale alustoed, kuid ühtlasi viisid ka Hani keisririigi hävingule. Võim koondus keisri lähimate inimeste, abielu kaudu tema sugulasteks saanute ja eunuhhide kätte. See põhjustas mõjukate perekondade üha suuremat võõrandumist, need tugevdasid oma kohalikke tugipunkte ja ühiskondlikke sidemeid.

Hani dünastia valitses 206 eKr – 9 pKr. Selle dünastia sugulased valitsesid ka 25–220.

Ka hiljem on seda dünastianime kasutatud, aga need dünastiad ei kestnud kaua.

Hani dünastia:

Lääne-Han 206 eKr – 23 pKr;

Wang Mangi valitsemisaeg (Xini dünastia) 9 pKr – 23 pKr;

Ida-Han 25 pKr – 220 pKr

Hannoveri dünastia

Hannoveri dünastia on saksa päritolu dünastia, mis valitses Suurbritanniat aastatel 1714–1901, Hannoveri kuningriiki kuni aastani 1866 (annekteerimiseni Preisimaa poolt) ja Braunschweigi kuni aastani 1918.

Praegune perekonnapea on Monaco printsessi Caroline'i abikaasa Ernst August (sündinud 1954).

Inglismaa kuningas

Inglismaa kuningas või Inglismaa kuninganna oli Inglismaa kuningriigi valitseja kuni kuninganna Elizabeth I surmani (1603), mil Šotimaa kuningas James VI päris ka Inglismaa trooni.

Karolingid

Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.

Dünastiad said Karolingide nime suguvõsa kuulsaima esindaja Karl Suure järgi, kellest põlvnesid hilisemad Karolingide valitsejad.

Alates majordoomus Pippin Keskmisest ehk Pippin II-st (687–714) valitsesid Karolingid Frangi riiki.

Karl Martell (714–741) valitses viimased viis aastat ilma uut kuningat valimata. 751 krooniti Karoling Pippin Lühike Frangi kuningaks. Pärast Frangi riigi jaotamist Verduni lepinguga 843 püsisid Karolingid võimul: Itaalias aastani 905, Saksamaal (Ida-Frangi riigis) väljasuremiseni aastal 911 ja Prantsusmaal (Lääne-Frangi riigis) kahe katkestusega kuni dünastiavahetuseni Kapetingide võimule tulekuga 987. Alam-Lotringi hertsogiriigis valitses 11. sajandi alguseni Lääne-Frangi Karolingide kõrvalharu. Sellega suri Karolingide suguvõsa meesliinis välja (kui arvestada ainult pärimisõiguslikke abielust sündinud poegi). Karolingide valitsejate troonikõlbmatuid abieluväliseid lapsi ja Karl Suure naisliinis järeltulijaid oli siiski arvukalt.

Liibüa

Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Riik piirneb Tuneesia, Alžeeria, Nigeri, Tšaadi, Sudaani ja Egiptusega.

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

1480. aastal vabanes Moskva Suurvürstiriik lagunemahakanud mongoli-tatari Kuldhordi sõltuvusest. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid, koostati feodaalõiguste koodeksid (1497. ja 1550. aasta sudebnik).

Aastatel 1610–1613 oli pärast Rjurikute dünastia esindajate lõppu Venemaa pärilusssõda ehk suur segadusteaeg, mil Venemaa tsaaririigi troonile pretendeerisid Moskva päritolu väärikamate bojaariperekondade esindajad, Romanovite dünastia, Rzeczpospolita ning Rootsi kuningasoo esindajad.

Pärast Romanovite dünastia esindaja – tsaar Mihhail I võimuletõusu algas Venemaal 304 aastat kestnud suhteliselt stabiilne Romanovite dünastia valitsusaeg. Võiduka Põhjasõja järel nimetati tsaar Peeter I keisriks ja Moskva ehk Venemaa tsaaririik, Venemaa keisririigiks.

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795. aastani, mil Poola kuningriik kaotati. 1815–1917 kandsid Poola kuninga tiitlit Venemaa keisrid.

Esimene Poola kuningas oli Bolesław I Chrobry, kes sai kuningaks millalgi 11. sajandi alguses.

1573–1791 olid Poola kuningad valitavad. Kuninga valimisest võisid osa võtta kõik Poola aadlikud.

Pärsia

Pärsia ( ایران ) on tänase Iraani nimi, mis oli kasutusel läänemaades enne aastat 1935. Ajaloos nimetatakse (ebaõigelt) Pärsiaks ka Ahhemeniidide riiki, mis tekkis 8. sajandil e.m.a.

Pärslasi kui "rahvast" meie ajaloolises mõttes pole. „Need olid India sangarid, kes lääne poole ratsutasid, /../ ning vananevas Paabeli maailmas kõikjal võimu haarasid. 6. s e.m.a tekkib selle maailma keskele väike Pārsā (kr Persis, praegu Fārs) maakond. Mõnetuhandelise Pārsāst pärineva täiskasvanud mehe jaotamine tohutu hulga sõjaväeliste ja haldusüksuste vahel tekitas ülemkihi (Kyrose ja Dareiose impeeriumis), /../ kelle esivanematest vaid väga vähesed olid pärit Pārsāst. Õieti pole olemas niisugust maad, mida võiks nimetada Pärsia ajaloo toimumispaigaks.“

Qingi dünastia

Qingi dünastia (ka Mandžu dünastia) oli Hiina viimane keisridünastia, mis valitses aastatel 1644–1912. Sellele eelnes Mingi dünastia ja järgnes Hiina Vabariik.

Rooma keisririik

Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all. Keisririik järgnes Rooma vabariigile. Impeerium laius suurel alal Vahemere ümber Euroopas, Aafrikas, Lähis-Idas ja Väike-Aasias.

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Praegune Rootsi kuningas (alates 15. septembrist 1973) on Carl XVI Gustaf.

Alates 1818. aastast on kõik Rootsi kuningad kuulunud Bernadotte'i dünastiasse.

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik oli Suurbritannia ametlik nimi 1. jaanuarist 1801 kuni 12. aprillini 1927. Kuningriik moodustati Suurbritannia kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi liitmisega ning kestis kuni Iirimaa osalise iseseisvumiseni 6. detsembril 1922, kuid ametlikult muudeti riigi nimi aastal 1927.

Victoria (Suurbritannia kuninganna)

Victoria (sünninimega Alexandrina Victoria; 24. mai 1819 – 22. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja 1876. aastast India keisrinna.

18-aastaselt troonile asunud kuninganna Victoria valitses aastatel 1837–1901. Tema valitsemisaeg kestis 63 aastat, 7 kuud ja 2 päeva. Victoria oli pikima valitsemisajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsemisajaga Briti monarh, kuni tema lapselapselapselaps kuninganna Elizabeth II need rekordid 9. septembril 2015 ületas.

Ta oli viimane võimul olnud Hannoveri dünastia esindaja Ühendkuningriigis. Kõik tema esivanemad olid sakslased Hannoveri, Saksi-Gotha, Mecklenburgi, Saksi-Hildburghauseni, Saksi-Koburgi ja Saalfeldi, Braunschweig-Wolfenbütteli, Reuss-Ebersdorfi ja Erbach-Schönbergi dünastiatest.

Welfid

Welfid on Euroopa dünastia, millest pärinevad paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11. kuni 20. sajandini.

Welfid on Este dünastia vanem haru, dünastia, mille varaseimad tuntud liikmed elasid 9. sajandil Lombardias. Sel põhjusel kutsutakse seda mõnikord ka Welf-Este. Selle haru esimene liige oli Welf IV; ta päris Vanema Welfide dünastia vara, kui tema emapoolne onu Welf III aastal 1055 suri. Aastal 1070 sai Welf IV Baieri hertsogiks.

Welf V abiellus krahvinna Matilde di Canossaga, kes suri lastetuna ja jättis talle oma valdused, sealhulgas Toscana, Ferrara, Modena, Mantova ja Reggio, mis mängisid rolli Investituuritülis. Kuna Welfide dünastia asus selles tülis paavsti poolele, said paavsti poolehoidjad Itaalias tuntuks kui "gvelfid"; vaata gvelfid ja gibelliinid.

Heinrich Must, Baieri hertsog aastatel 1120–1126, oli esimene kolmest Welfide dünastia hertsogist, kes kandsid sama nime. Tema poeg, Baieri ja ka Saksimaa hertsog Heinrich Uhke, oli keisri valimistel soositud kandidaat Hohenstaufenite dünastia Konrad III vastu. Heinrich kaotas valimised, kuna teised vürstid kartsid tema võimu ja temperamenti, ja aeti Konrad III poolt oma hertsogkondadest ära.

Heinrich Lõvi sai oma isa kaks hertsogkonda tagasi, Saksimaa aastal 1142 ja Baieri aastal 1156. Aastal 1158 abiellus ta Matildaga (1156–1189), Henry II ja Akvitaania Eleanori tütrega ning Richard Lõvisüdame õega. Väljaaetuna oma hertsogkondadest pärast Legnano lahingut aastal 1176 keiser Friedrich I ja teiste Saksa keisririigi vürstide poolt, kes olid innukad hõivama osi tema tohututest valdustest, asus ta aastal 1180 eksiili oma äia Henry II õukonda Normandias, kuid naasis kolme aasta pärast Saksamaale. Heinrich suri aastal 1195.

Tema poeg Otto von Braunschweig valiti kuningaks ja krooniti keisriks kui Otto IV. Tema pojapoeg Otto Laps sai aastal 1235 Saksimaa ühe osa, uue Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna hertsogiks, ja suri siin aastal 1252. Welfide Braunschweig-Lüneburgi dünastia jätkas valitsemist Hannoveris kuni Georg V, Austria liitlase Austria-Preisi sõjas, kaotuseni ja Hannoveri annekteerimiseni Preisimaa poolt.

Aastal 1692 ülendati Calenberg liini hertsog keiserliku kuurvürsti seisusesse ja sai tuntuks kui Hannoveri kuurvürst. Tema poeg, Georg Ludwig, päris aastal 1714 Briti trooni (en:Act of Settlement 1701). Welfide dünastia liikmed jätkasid Suurbritannia valitsemist kuni kuninganna Victoria surmani aastal 1901; Suurbritannias olid nad tuntud kui Hannoveri dünastia.

Hannover ise ülendati kuningriigiks aastal 1814, kuid annekteeriti Preisimaa poolt Austria-Preisi sõja käigus aastal 1866, milles Hannover oli Austria poolel. Dünastia vanem liin valitses palju väiksemat Braunschweig-Wolfenbüttelit. See liin hääbus aastal 1884. Kuigi hertsogkonna oleks pidanud pärima viimase Hannoveri kuninga poeg, jättis tema truudusetus keisrile hertsogkonna trooni tühjaks aastani 1913, kui tema poeg Ernst August abiellus keiser Wilhelm II tütrega ja päris hertsogkonna. Tema valitsemine oli siiski lühiajaline, kuna monarhia jõudis lõpule pärast Esimest maailmasõda aastal 1918.

Welfide dünastia jätkab eksisteerimist. Selle praegune pea on Ernst August von Hannover.

Wittelsbachi dünastia

Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721). 1234–1803 olid Wittelsbachid ka pfaltskrahvid ehk Pfalzi valitsejad.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.