Carl XVI Gustaf

Carl XVI Gustaf (eesti keeles ka Karl XVI Gustav; sündinud 30. aprillil 1946) on Rootsi kuningas alates 15. septembrist 1973. Ta on eelmise kuninga Gustaf VI Adolfi pojapoeg. Ta külastas 22.24. aprillini 1992 toimunud riigivisiidil ja 2002 toimunud eravisiidil Eestit.

Carlos Gustavo da Suécia (meio corpo)
Carl XVI Gustaf

Sünd

Carl Gustaf Folke Hubertus Bernadotte sündis 30. aprillil 1946 Haga lossis Solnas. Tema isa oli Västerbotteni hertsog Gustaf Adolf ja ema Saxi-Coburgi ja Gotha printsess Sibylla. Carl Gustaf oli nende noorim laps ning ainus poeg. Tal on neli vanemat õde.

Ta ristiti 7. juunil 1946 kuninglikus kabelis. Tema ristivanemad olid kuningas Gustaf V, Taani kroonprints, Taani kroonprintsess, Norra kroonprints, Hollandi printsess Juliana, Saksi-Coburgi ja Gotha prints Friedrich Josias, Rootsi kroonprints, Rootsi kroonprintsess, Wisborgi krahv Folke Bernadotte ja Wisborgi krahvinna Maria Bernadotte.

Noorus ja haridus

Isa surm 26. jaanuaril 1947 lennuõnnetuses asetas noore printsi troonipärilusjärjestuses teisele kohale oma vanaisa, kroonprints Gustaf Adolfi järele. 1950 sai nelja-aastasest printsist vanavanaisa Gustaf V surma järel Rootsi troonipärija.

Isa varajane surm jättis jälje kõigile lastele. 2005 peetud kõnes väljendas kuningas oma tundeid selle üle, et ta ei tundnud oma isa. Tema õde, printsess Birgitta on varem öelnud, et Rootsi õukonna rangus ei arvestanud väikeste laste tunnetega ning "laste küsimustele vastati vaikusega, laste ärevusele ja hirmule sama vaikusega." Carl Gustaf sai oma isa surmast teada alles seitsmeaastaselt. "See oli ema viis olukorraga tegeleda, oma elu elamisega tegeleda. Muidugi polnud see meile, lastele, hea. Oleks olnud parem, kui oleksime saanud isa surmast rääkida," jätkas Birgitta.

Pärast keskkooli lõpetamist veetis Carl Gustaf kaks aastat armees – mereväes ja õhujõududes. Ta sooritas tekiohvitseri eksami 1968 ning lõpetas ka õpingud ajaloos, sotsioloogias, politoloogias, äriõigustes ja majanduses Uppsala ülikoolis ja Stockholmi ülikoolis.

Et valmistuda riigipea rolliks, veetis Carl Gustaf aega välismaal, tehes läbi mahuka programmi kohtusüsteemi, sotsiaalteaduste ja -institutsioonide ning ametiühingute alal. Samuti jälgis ta tähelepanelikult parlamendi, valitsuse ja välisministeeriumi tööd. Ta töötas ühes Londoni pangas ning Rootsi saatkonnas ja teistes diplomaatilistes institutsioonides.

Tõus troonile

Carl XVI Gustaf sai kuningaks 15. septembril 1973 oma vanaisa, kuningas Gustaf VI Adolfi surma järel ja andis vande 19. septembril samal aastal.

Perekond

Carl XVI Gustaf abiellus 19. juunil 1976 brasiilia-saksa päritolu Silvia Sommerlathi, ärimehe tütrega. Nad olid tutvunud 1972 Müncheni olümpial, kus naine oli võistleja ja ürituste korraldaja.

Abikaasadel on kolm last:

Carl Philip sündis troonipärijana, 1. jaanuaril 1980 jõustus põhiseaduse muudatus, mis andis troonipärimisõiguse vanimale lapsele, olenemata soost. Victoriast sai Rootsi kroonprintsess.

Kuninga kohustused ja huvid

Carl XVI Gustaf
Carl XVI Gustaf Rootsi admirali vormis

Kuninga kohustused on esinduslikud ja tseremoniaalsed. Ta sooritab välisvisiite ning võtab väliskülalisi vastu, avab parlamendi aasta esimese istungi, juhatab valitsuse vahetuse ajal tegutsevat erinõukogu, peab ministritega korrapäraseid nõupidamisi, juhatab välissuhete nõukogu, määrab ametisse ja vabastab diplomaate.

Kuninga ja ta perekonna peamiseks residentsiks on Drottningholmi loss, Stockholmis on tema käsutuses Stockholmi kuningaloss, kus asub ka kuninglik muuseum.

Ta on tundnud huvi keskkonna, tehnoloogia, põllumajanduse, kaubanduse ja tööstuse vastu. 1994 ütles ta vastuseks Norras toimuvale hülgepoegade ebaseaduslikule jahtimisele, et peaminister, kes ei suuda hülgepoegade eest hoolitseda, ei saa olla hea ka oma rahva eest hoolitsemises. Norra viitas vastuseks kuninga teadaolevale huvile põdrajahi vastu.

Kuningas on Kuningliku Teaduste Akadeemia patroon. Ta on maailma skaudiorganisatsiooni auesimees ning võtab osa skautide üritustest Rootsis ja välismaal. Igal aastal annab ta kätte Nobeli auhinnad ja Polari muusikaauhinna.

Nagu teisedki kuningliku perekonna liikmed, huvitub kuningas autodest. 2005. aasta suvel elas ta Norrköpingi lähedal üle raske liiklusõnnetuse.

Tunnustus

Düsleksia

Ajakirjanikud panid tähele, et oma troonipärimise dokumendile kirjutas ta oma nime valesti ning 1973, külastades Faluni söekaevandust, kirjutas ta oma nime taas valesti. 1997. aastal andis tema abikaasa Rootsi televisioonile intervjuu, kus kuninga düsleksia avalikustati. Kuninganna Silvia ütles: "Kui ta [kuningas] oli väike, ei pööranud inimesed sellele probleemile tähelepanu. Ta ei saanud abi, mida ta vajas." Kuninganna mainis, et ka tema lastel on "väikseid" probleeme düsleksiaga.

Sugupuu

Eelnev:
Gustaf VI Adolf
Rootsi kuningas
1973
Järgnev:
 

Välislingid

15. september

15. september on Gregoriuse kalendri 258. (liigaastal 259.) päev, Juliuse kalendri järgi 2. september (1901–2099).

19. juuni

19. juuni on Gregoriuse kalendri 170. (liigaastal 171.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. juuni (1901–2099).

1976

1976. aasta (MCMLXXVI) oli 20. sajandi 76. aasta.

1992

1992. aasta (MCMXCII) oli 20. sajandi 92. aasta.

Bernadotte'i dünastia

Bernadotte'i dünastia on Rootsi kuningadünastia, mis on valitsenud alates 1818. aastast. 1818–1905 valitsesid Bernadotte'id ka Norrat.

Daniel (Rootsi prints)

Daniel (Olof Daniel Westling Bernadotte; sünninimi Olof Daniel Westling; sündinud 15. septembril 1973 Örebros) on Rootsi prints, Västergötlandi hertsog. Ta on Rootsi kroonprintsessi Victoria abikaasa alates 19. juunist 2010.

Prints Daniel on varem tegutsenud personaaltreeneri ja ettevõtjana.

Djurgårdens IF

Djurgårdens Idrottsförening (IF) on Rootsi spordiklubi, mille asutasid Stockholmis Djurgårdenil 12. märtsil 1891 ligikaudu 20 noort.

Djurgården on Stockholmi spordiseltsidest eri aladel võidetud Rootsi meistri tiitlite arvu poolest edukaim. Kõige rohkem medaleid on Djurgårdens IF-ile toonud poksiklubi, tuntuimad ning suurima toetajatehulgaga on aga jalgpalli- ja jäähokiklubid.

Estelle

Estelle (Estelle Silvia Ewa Mary; sündinud 23. veebruaril 2012 Solnas) on Rootsi printsess, Östergötlandi hertsoginna. Ta on kroonprintsess Victoria ja prints Danieli tütar.

Printsess Estelle sündis kell 4.26 kohaliku aja järgi ning kaalus sündides 3280 grammi ja oli 51 sentimeetrit pikk. Tema nime ja tiitli tegi 24. veebruaril 2012 teatavaks tema vanaisa kuningas Carl XVI Gustaf.

On oletatud, et ta sai nime Estelle oma sugulase Estelle Bernadotte'i järgi. Nimed Silvia ja Ewa tulevad emapoolse ja isapoolse vanaema järgi (kuninganna Silvia ja Ewa Westling). Nimi Mary on pandud Taani kroonprintsess Mary järgi, kes on Estelle'i ristiema.

2. märtsil 2016 sündis Estelle'i noorem vend Oscar.

Estelle on Rootsi troonipärilusjärjestuses ema järel ja venna ees teisel kohal. Lisaks hoiab ta kauget kohta Briti troonipärilusjärjestuses.

2018. aasta augustis alustas ta kooliteed Stockholmis Djurgårdeni saarel asuvas Campus Manilla nimelises õppeasutuses. Kui tema ema, kroonprintsess Victoria, käis tavakoolis, siis Manillaskolan on eliitõppeasutus, ja Estelle'i klassikaaslased tulevad Rootsi jõukamatest perekondadest.

Gustaf VI Adolf

Gustaf VI Adolf (ka Gustav VI Adolf, sünninimi Oskar Fredrik Vilhelm Olaf Gustaf Adolf, 11. november 1882 – 15. september 1973) oli Rootsi kuningas 29. oktoobrist 1950 kuni surmani. Ta oli Gustaf V vanim poeg.

Jämtlandi hertsog

Jämtlandi hertsog (rootsi hertig av Jämtland) on Rootsi aadlitiitel, mida 1946–1973 kandis Rootsi prints Garl Gustaf (praegune kuningas Carl XVI Gustaf).

Monarhia

Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).

Noarootsi Gümnaasium

Noarootsi Gümnaasium on Läänemaal Noarootsi vallas Pürksis tegutsev rootsi keelt ja Põhjamaade kultuuri süvendatult õpetav riigigümnaasium.

Noarootsi Gümnaasium on üks Eesti väheseid riigikoole; enamik Eesti algkoole ja gümnaasiumeid on kohaliku omavalitsuse alluvuses.

Koolis tegutseb aktiivne õpilasesindus, mis on Läänemaa Koolide Liidu liige ja kuulub Eesti Õpilasesinduste Liitu. Õpilasesindus on õpilaste esindusorgan, mis esindab õpilaste huve, elavndab koolielu ning jagab õpilastele vajalikku teavet.

Gümnaasiumi direktor on kooli loomisest alates olnud Laine Belovas.

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Riik piirneb idas Soomega (587 km piiri) ja läänes Norraga (1618 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga.

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Praegune Rootsi kuningas (alates 15. septembrist 1973) on Carl XVI Gustaf.

Alates 1818. aastast on kõik Rootsi kuningad kuulunud Bernadotte'i dünastiasse.

Rootsi riigipeade loend

Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.

Rootsi troonipärimisjärjekord

Rootsi troonipärimisjärjekord on troonipärimiskorra alusel koostatud järjestatud nimekiri inimestest, kellel on teoreetiline õigus Rootsi kuningriigi troonile valitseva monarhi surma või troonist loobumise korral. Nimekiri muutub sündide ja surmade puhul Rootsi kuninglikus perekonnas. Kui troon vabaneb, on õigus troonile astuda parajasti selle nimekirja eesotsas oleval isikul.

Praegu on troonipärimisjärjekorras esimesel kohal kroonprintsess Victoria, kes saab Rootsi kuningannaks, kui praegune kuningas Carl XVI Gustaf sureb enne teda.

Sündimise ajal oli troonipärimisjärjekorras esimesel kohal prints Carl Philip (tollal kroonprints Carl Philip). Alates 1. jaanuarist 1980 kehtib Rootsis tagasiulatuvalt võrdne ehk absoluutne esmasünniõigus (primogenituur), mis tähendab, et vanim laps, sõltumata soost, on troonipärilusjärjestuses eelispositsioonil. Sellest ajast on troonipärija kroonprintsess Victoria. Rootsi on esimene riik maailmas, mis asendas mehi eelistava troonipärimisjärjekorra sellisega, kus järeltulija sugu ei mõjuta tema positsiooni järjekorras.

Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016.

Aastatel 2004–2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta samasse ametisse teiseks 5-aastaseks ametiajaks. Pärast teise ametiaja lõppu läks ta külalisteadurina tööle Stanfordi ülikooli.

Vabaduse orden

Vabaduse orden (ukraina keeles Орден Свободи) on 2008. aastal asutatud Ukraina teenetemärk, mida antakse väljapaistvate teenete eest Ukraina suveräänsuse kindlustamisel, Ukraina ühiskonna konsolideerimisel, demokraatia arendamisel ning inimeste ja kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitsmisel.

2019. aasta jaanuari seisuga on ordeni saanud 66 inimest, sealhulgas 21 välismaalast.

Vabaduse värav

Vabaduse värav on mälestusmärk Stockholmis, mille püstitasid eestlased ja eestirootslased kingituseks ja tänuks rootsi rahvale varjupaiga andmise eest ning nende mälestuseks, kelle tee võõrsile traagiliselt katkes. Mälestusmärk asub Läänemere kaldal, Rootsi kuningale kuuluval Manilla Holme neemel Lõuna-Djurgårdenis.

Eesti kujuri Matti Variku valmistatud monumentaalne 8 m kõrgune hallist graniidist kitsa piluga mälestussammas – Vabaduse värav – õnnistati sisse ning anti pidulikult üle Rootsi rahvale 7. oktoobril 1994. Mälestussamba avamistseremoonial ütles Tema Majesteet Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf oma kõnes järgmist: "Meenutagu Vabaduse värav Eesti rahva julget võitlust demokraatia ja õigluse eest ning olgu see monument tunnistuseks meie kahe rahva lähedusest."

Värava kahele küljele on graveeritud eesti ja rootsi keeles tekst:"VABADUSE VÄRAV EESTLASTE JA EESTIROOTSLASTE TÄNU ROOTSI RAHVALE ANNO 1994TULIME VÄIKESTES PAATIDES ÜLE MERE PAKKU TERRORI JA DIKTATUURI EEST. MEID JÕUDIS KOHALE KOLMKÜMMEND TUHAT MEEST, NAIST JA LAST – TÖÖLISI, KALUREID, TALUPOEGI, HARITLASI… MEID KOHELDI HÄSTI, ME SAIME TÖÖD, RAJASIME KINDLUSTUNDES KODUD JA PEREKONNAD. ME EI UNUSTANUD KUNAGI MAAD, KUST OLIME SUNNITUD LAHKUMA JA ME TÖÖTASIME TA VABADUSE HEAKS. OLGU VABADUSE VÄRAV TUNNISTAJAKS ROOTSLASTE INIMLIKKUSELE JA SALLIVUSELE NENDE SUHTES, KES OTSISID VARJUPAIKA KURJAL AJAL JA MEENUTAGU TA ÜHT RAHVAKILDU, KES SIIN LEIDIS ENDALE UUE KODU. EESTLASED JA EESTIROOTSLASED ROOTSIS 1944-1994"Monumendi aktsiooni algataja ja projektijuht Kalle Onno: "Meil rootsieestlastel ja eestirootslastel on koht ilusal neemel, kus saame meenutada neid, kes kohale ei jõudnud, ning omakseid, kes meie hulgast on lahkunud. Me saame oma rootsi sõpradele seda mälestusmärki uhkusega näidata. Sellest peaks kujunema koht, mis ka "kodueestlastes" äratab huvi meie elu ja olu vastu."Skulptor Matti Varik: "Värav vabadusele on alati kitsas. See oli kitsas eestlastele, kes läbi Läänemere sügistormide ja algus-aastate raskuste leidsid endale kodu vabal maal. See oli liiga kitsas nendele, kes kunagi ei jõudnud randa, kus nad oleksid saanud elada vabaduses."Kalle Onno: "Just nagu varem on Põhjalas püstitatud ruunikivid seisnud kaua-kaua, nii seisaks ka Vabaduse värav Djurgårdenil tuhandeid ja tuhandeid aastaid, sümboliseerides rootsi ja eesti rahvaste sõprust."

Carl XVI Gustafi esivanemad
Rootsi kuningas
Carl XVI Gustaf
(sündinud 1946)
Västerbotteni hertsog
Gustaf Adolf
(1906–1947)
Rootsi kuningas
Gustav VI Adolf
(1882–1973)
Rootsi kuningas Gustaf V
(1858–1950)
Badeni printsess Victoria
(1862–1930)
Suurbritannia ja Iirimaa printsess
Margaret
(1882–1920)
Connaughti ja Strathearni hertsog Arthur
(1850–1942)
Preisimaa printsess Luise Margareta
(1860–1917)
Saksi-Coburgi ja Gotha printsess
Sibylla
(1908–1972)
Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog
Carl Eduard
(1884–1954)
Albany hertsog Leopold
(1853–1884)
Waldeck-Pyrmonti vürstitar Helena
(1861–1922)
Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi printsess
Victoria Adelaide
(1885–1970)
Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi hertsog Friedrich Ferdinand
(1855–1934)
Schleswig-Holstein-Sonderburg-Augustenburgi printsess Karoline Mathilde
(1860–1932)

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.