Budapest

Budapest on Ungari pealinn, suurim ja rahvastatuim linn. Suurlinn moodustati 1873. aastal Buda, Pesti ja Óbuda linna liitmise teel.

Alates 1934. aastast hakati linna kutsuma spaalinnaks. Kolm aastat hiljem korraldati Gellérti vesiravilas esimene rahvusvaheline balneoloogia kongress.[2] Budapestis on rohkem kuumaveeallikaid kui üheski teises maailma pealinnas.

1,734 miljoni elanikuga on linn Euroopa Liidu suuruselt seitsmes.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Ungari pealinnast; George Ezra laulu kohta vaata artiklit Budapest (George Ezra laul)
Budapest

ungari Budapest
slovaki Budapešť
jidiši בודאַפּעסט
Buda Castle with Matthias Church (Ariel,night)
20130613 Budapest 37
Várkert Bazár - 2014.08.29 (21)
Budapest West Station
Päripäeva ülevalt: Buda paleekompleks ja Mátyási kirik öövalgustuses, Várkert Bazár ja Doonau jõge ületav Széchenyi kettsild, Ungari parlamendihoone, Nyugati pályaudvar.
Lipp Vapp
Budapesti lipp Budapesti vapp

Pindala: 525,16 km²

Koordinaadid: 47° 30′ N, 19° 2′ E
Budapest (Ungari)
Budapest

budapest.hu

Geograafia

Budapest asub Doonau jõe keskjooksu mõlemal kaldal, Kesk-Ungari mäestikus ja Kesk-Doonau madalikul, Dunántúli ja Alföldi tasandiku vahel.

Linnasisesed jõesaared

Haldusjaotus

Hungary budapest districts
Budapesti ringkondade kaart

Linn on halduslikult jaotatud 23 ringkonnaks (kerület), mida tähistatakse rooma numbritega (I–XXIII). Need jagunevad omakorda linnaosadeks (városrész).

  1. Várkerület
  2. Rózsadomb
  3. Óbuda-Békásmegyer
  4. Újpest
  5. Belváros-Lipótváros
  6. Terézváros
  7. Erzsébetváros
  8. Józsefváros
  9. Ferencváros
  10. Kőbánya
  11. Újbuda
  12. Hegyvidék
  13. Angyalföld-Újlipótváros
  14. Zugló
  15. Rákospalota-Pestújhely-Újpalota
  16. Árpádföld-Cinkota-Mátyásföld-Sashalom-Rákosszentmihály
  17. Rákosmente
  18. Pestszentlőrinc-Pestszentimre
  19. Kispest
  20. Pesterzsébet
  21. Csepel
  22. Budafok–Tétény
  23. Soroksár

Ajalugu

Budapest in 2015
Gellérti mäelt avanev vaade Doonaule ja Budapestile (2015. aasta mais)
14-05-06-budapest-RalfR-13
Keleti raudteeterminal (pályaudvar)
Hungary-0217 - Great Market Hall (7335312170)
Keskturu halli sisevaade
Next.svg Pikemalt artiklis Budapesti linna ajalugu

Paleoliitikum (50 000–10 000 eKr)

Kõige varasemad asukad Budapesti alal olid neandertali inimesed (Homo neanderthalensis), kes saabusid varase kiviaja keskel. Érdi kõrglaval paljastus nende avatud laagriplats, mis koosnes kahest uurdest maapinna tuffis. Olulise avastuse kõrval on tähele pandud, et eelajalooline inimene külastas paika korduvalt. Laagriplats andis välja jahitud saakloomade säilmeid ning loendumatu hulga luid, sealhulgas väljasurnud liikide omasid. Leitud on ka kivist töövahendite kilde. Laager seati sisse viimase Würmi jäätumise aegselt, selle leiud on umbes 50 000 aastat vanad. Hooajaliselt kasutatud varjualune avastati ka Remete ülemisest koopast. 1997. aasta väljakaevamised Corvini väljakul osutasid, et väike salk neandertali jahilisi olid endis sisse seadnud ka iidse Doonau jõesängi kõrval.

Üks Euroopa vanimaid kaevandusi avastati samuti Budapestis Farkasrétis. Eelajalooline mees oli kaevandanud ümardatud ränikivist mügaraid kitsas orus tänapäevase Denevéri tänava kohal. Nende väljakiskumiseks kasutati hirvesarvedest tööriistu ning peenestamiseks kvartsiidist käsikirveid, mille järel tahuti need kivist tarvikutega. Kaevandust kasutati enne viimast jäätumist ligikaudu 40 400 aastat tagasi.

Eelajaloolistele inimestele viitavaid leide on leitud ka hilisest kiviajast Hegyalja tänavalt.

Neoliitikum (5400–4000 eKr)

Esimesed alalised asulad Budapesti piirkonnas rajati noorema kiviaja kestel toitu varuvate nüüdisinimestest (Homo sapiens) koosnevate kogukondade poolt. Kõige varasemad külad koosnesid Kesk-Euroopa sirgkeraamika kultuuri esindajatest. Nende leidesemeid on leitud üle Pesti üleujutusala kõrgunud Buda terrassilt Doonau-äärsete allikate kõrvalt, mis voolasid kõrgendikelt alla jõkke. Kõige varasem selle epohhi asula on leitud Óbudast Arany-hegyi oja madalikust. Hiljem kujunes välja tihedam asulavõrgustik, kui piirkond muutus oluliseks kontaktalaks Transdanubia kultuuride ja Ida-Ungari vahel. Avastatud on inimnägusid kujutavaid anumaid, mis kandsid olulist rolli usukultuslikes rituaalides.

Asundused koosnesid majadest, mis olid konstrueeritud ümber püstiste puidust raamistike. Elatusvahendid põhinesid põllumajandusel ja loomakasvatusel. Kodundusest on leitud vihjeid ketramisele, kudumisele ja keraamika tootmisele. Koolnud maeti ajutiselt kasutamata või mahajäetud asula osadesse. Usk hauatagusesse ellu peegeldus anumates, mis pandi haudadesse kaasa. Need sisaldasid toitu ja jooke teekonnaks teispoolsusse. Samuti on leitud tõendeid rituaalselt maetud loomade ja inimeste kohta.

Neoliitikumi epohhi lõpus oli Budapesti piirkond osa territooriumist, kus levis Lengyeli kultuur (4700–4000 aastat eKr). See sai nime enda esimese Transdanubias välja kaevatud asukoha järgi. Käesolevalt on piirkonnast kultuuri kohta teada vaid ainult mõned juhuslikud leiud.

Vaseaeg (4000–2500 eKr)

Varajasel vaseajal oli Budapesti piirkond asustatud inimrühmade poolt, kes jätkasid noorema neoliitikumi traditsioone. Materiaalse elu järkjärgulise ümberkujunemise kõrval muutusid toimetuleku mustrid, mida märgivad väiksemate kuid lühema elueaga asulate välimused. Enamik teadaolevaid asulaid piirkonnas pärinevad vaseaja keskelt ning neid on võimalik seostada Ludanice'i kultuuriga, mis levis niisamuti Edela-Slovakkias (umbes 4000 eKr). See populatsioon asustas Buda mägiste külgede koopaid, kuigi mõned asulad on leitud ka madalamal asuvate voolusängide kõrvalt. Nende keraamika kujundusviisid viitavad naaberkultuuride kokkupuutelistele mõjutustele. Peale mõne haua ei ole leitud sellele inimrühmale kuuluvaid matmispaikasid. Karpaatide nõost ja Ungari pealinna aladelt on leitud mitmeid vasest valmistatud esemeid. Nende kuhjumine antud aladel märkis jõukuse kasvu. Keskmise vaseaja teisel poolel olid Budapesti alad asustatud hoopkeraamika kultuuride poolt. Nende kohalolekut tõendavad vaid mõned üksikud juhuti esinevad leiud erinevates asukohtades.

Vaseaja viimane esinemisjärk (3500–2500 eKr) nägi Badeni kultuuri saabumiste laineid lõunapoolsetelt lagendikelt. See kultuur hõlmas edaspidi enamuse Karpaatide nõost. Nende asundused Doonau jõe ning väiksemate ojade ääres peegeldavad rahumeelset ja agraarset populatsiooni, mida iseloomustavad erinevat tüüpi maapealsed majad. Nende majandus põhines põllumajandusel ja loomatalitusel. Nende üks iseärasusi oli loomade ohverdamine matuseriitustel. Badeni kultuuri hauad sisaldasid nii kremeeritud kui ka maetud säilmeid, koos hauatagusesse ellu kaasa pandud esemetega. Võrreldes eelnenud perioodiga kasutati Badeni kultuuris üha vähem vaske.

Leiud lõunast saabunud Kostolaci kultuuri kohta näitavad samaaegset ja sellele järgnevat eksisteerimist Badeni kultuuriga.

Pronksiaeg (1200–800 eKr)

Hilise pronksiaja lõpus olid Transdanubia ja sealhulgas Budapesti alad osa Kesk-Euroopa Urnfieldi kultuuri provintsist. Selle aja jooksul nähti enneolematut pronksist metallurgia õitsengut ja kaubandust. Kalmistud mitmete sadade hauaplatsidega ja küla-tüüpi asundustega peegeldavad rahu ja majandusliku heaolu perioodi.

Békásmegyeris avastati erakordselt oluline Urnfieldi kultuuri Vál-populatsiooni kalmistu. Haua siseseadete väljapaistev rikkus peegeldab Budapesti piirkonna geograafilist olulisust kui ka pikamaa kaubanduse tähtsat rolli piirkonnas. Kõigest ühe maetud haua kõrval sisaldasid kõik teised kalmed kremeeritud säilmeid. Tuleriidal põletatud koolnute tuhad olid paigaldatud personaliseeritud ornamentidega urnidesse, või kraabiti vastavad sümbolid kalmeaukude põhja. Lai valik ainulaadseid anumaid või esemeid annavad ülevaate Váli populatsiooni religioossetest vaadetest. Kalmetest on välja kaevatud üle kahekümne saapa- ja linnukujulise urni, mida kaunistasid pronksist needid. Anumatesse puuriti sisse auk, mille kaudu sai uskumuse kohaselt lahkunute hing teispoolsusse põgeneda. Kalmed kaeti tihti kivist või lubjakivist plaatidega, mõnikord asetati lahkunud hoopis kastikujulistesse kambritesse.

Rauaaeg (800–300 eKr)

Varajasel rauaajal kuni keldi hõimude saabumiseni oli Budapesti piirkond erinevate kultuuride kohtumispaik. Transdanubia oli asustatud pannonite poolt. See oli populatsioon, mis rääkis illüürlaste keelega suguluses olevat keelt ning moodustus kohalikust Urnfieldi kultuurist ja läänest saabuvatest inimrühmadest. Samaaegselt arenes Ungari Suur-lagendikul etnilistel ja kultuurilistel alustel stepilik eelsküüdi kultuur. 6. sajandil enne Kristust oli viimane suuresti mõjutatud Lõuna-Venemaa tasandike sküütide kultuuri poolt. Sajandi keskel määrasid illüüria-sküüdi rahumeelsed või vaenulikud suhted põhiliselt kindlaks Budapesti esiajaloo. Kuigi Doonaust sai piirijõgi, säilitasid selle koolmekohad enda endise majandusliku tähtsuse. Esile kerkis põhiline sküüdi asula Rákospalota tänapäevase Pesti poolse osa alal.

Indoeuroopa keelkonda kuuluvad keldid saabusid Budapesti piirkonda 3. ja 2. sajandi vahetusel eKr. Esimesed väiksed inimrühmad asusid elama Doonau koolmekohtadesse. 1. sajandil enne Kristust asustasid Eravisci keldid jõe parema kalda. Nende agraarasulaid on leitud Békásmegyerist kuni Nagytétényini. Väiksed grupid asustasid ka Buda künkaid ja Csepeli saart. Leitud on tõendeid laialdase potikederite, rauast tööriistade kui ka esmaste vermitud müntide kasutamise kohta. Gellérti mäelt paljastus kindlustatud kaitsevalliga (oppidum) hõimukeskusest asula. Seda peetakse esimeseks tõeliseks linlikuks asulaks Budapesti piirkonnas. Kuigi selle hävitasid roomlased 1. sajandi keskel pKr, kasutati seda religioosse keskusena kuni 3. sajandi lõpuni. Järk-järgult latiniseeritud elu külades kestis kuni hilise 2. sajandini, sedagi Rooma impeeriumi raamistikus.

Rooma-aegne sõjaväelaager Aquincum (1.–5. sajand pKr)

Next.svg Pikemalt artiklis Pannonia (Rooma provints)

Budapesti linnaajalugu algab 89. aastal roomlaste rajatud Aquincumi sõjaväelaagriga, mis asus praeguse Óbuda linnaosa põhjaosas. Algselt oli see eraviskide asula. Kohalikeks olid keldi ja illüüria populatsioonid. Aquincum sai 106. aastal Rooma 2. leegioni asukohaks ja Alam-Pannoonia pealinnaks. Laagri ümber tekkis sõjaväelinn koos vahitornidega, selle kõrvale munitsiipium – tsiviillinn, millest suuri osi on säilinud.

Aquincum purustati Markomanni sõjas. Tema taastamine edenes eriti Septimius Severuse ajal; sõjaväelinnast sai koloonia. Umbes 400. aastal viidi sõjavägi Galliasse ja Aquincum jäeti hunnidele.

Süstemaatilisi väljakaevamisi Aquincumis on korraldatud 1854. aastast. Välja kaevati munitsiipium hulga era- ja avalike hoonete (termid, Mithra pühamud) jäänustega. Ehitisi olid kaunistanud maalid, mosaiigid, käsitöötooted jne, sealhulgas orel. Välja kaevati asehalduri palee, sõjaväelinna varemed ja mõlemad amfiteatrid. Üksikleide hoitakse praegu tsiviillinna maa-alal olevas muuseumis.

Keskaeg (9. sajand – 1541)

Nuremberg chronicles - BVJA
Buda keskajal, puulõige Nürnbergi kroonikast (1493. aastast)

Suure rahvasterändamise ajal läbisid piirkonda nii germaani hõimud kui ka lombardid, avaarlased ja slaavlased. Ugri keelerühma kuuluvad ungarlased saabusid Ida-Euroopa steppidest üle Karpaatide tänapäevase Budapesti aladele 9. sajandil, umbes aastal 896. Nende esimene asundus rüüstati mongolite poolt ajavahemikul 124142. Taasasutatud linnakust sai 15. sajandil üks humanistliku renessansskultuuri keskusi. Aastatel 13611541 oli Buda linn Ungari kuningriigi pealinn.

Uusaeg (1541–1918)

Budapest map 1884
Budapesti kujutav 1884. aasta kaart

1541. aastal vallutasid Buda linna türklased, kes aeti välja 1686. aastal. Sellest ajast oli Buda taas Ungari pealinn.

Pärast Mohácsi lahingut ja ligi 150 aastat Osmanite valitsusaega, tõusis linnas üldine heaolu, mis viis Buda ja Pesti linnade liitmiseni 1873. aastal. Keiser Franz Joseph I allkirjastas vastava määruse 22. detsembril 1872. Samaaegselt nii-öelda Budapesti "kuldajaga", mis käivitas linna majandusliku, kultuurilise ja intellektuaalse esiletõusu, ehitati kesklinnas välja historitsistlikud (sealhulgas ohtrasti uusbarokkarhitektuuri näiteid) kui ka juugendlikud elamukvartalid ning rajati maailma vanuselt teine metroo (1896). Jõudsalt arenesid ka kaubandus- ja tööstussuhted. Näiteks elektrotehnikat tootvas tehases Ganz töötas sajandivahetusel 1200 töötajat.

Austria-Ungari kaksikmonarhia ajal kuni 1918. aastani oli Budapest suurriigi liitpealinn, kus asus otseselt Austria keisrile alluva Ungari kuningriigi troon.

Juutlus

Next.svg Pikemalt artiklis Aškenazi juudid

Oma suure juudi kogukonna tõttu kutsuti 20. sajandi alguses linna tihti "Juudi Mekkaks" või "Judapestiks". 1900. aastal elas neid linnas 23.6%. Saksa okupatsiooni ajal surmati ligi kolmandik kogukonnast. Siiski õnnestus šveitsi diplomaadil Carl Lutzil päästa kümneid tuhandeid kohalikke juute, väljastades neile šveitsi kaitsepabereid ja kuulutades osa linna hooneid Šveitsi kaitsealusteks territooriumiteks. Paljud pääsenud emigreerusid Teise maailmasõja lõppedes Lääne-Euroopasse, Ameerika Ühendriikidesse kui ka Iisraeli.

Uusim aeg (1918 – tänapäev)

Budapest, a Lánchíd és a romos Királyi Palota. Fortepan 16247
Linn kandis kaugeleulatuvaid Teise maailmasõja põhjustatud kahjustusi

Pärast Esimest maailmasõda ning Austria-Ungari impeeriumi kokkuvarisemist kuulutas Ungari välja iseseisvuse, Budapestist sai Ungari Vabariigi pealinn.

Teise maailmasõja ajal 1944. aastal hävines osa linnast Ühendkuningriigi ja USA õhurünnakutes. 24. detsembrist 1944 kuni 13. veebruarini 1945 piirati linna, mida teatakse kui Budapesti lahingut. Linn kannatas suuresti omakorda Nõukogude Liidu ja Rumeenia vägede rünnakute all, kui kaitsepositsioonid olid sisse võtnud Natsi-Saksamaa ja Ungari sõdurid. Rohkem kui 38 000 linnaelanikku kaotas konfliktis enda elu, kõik jõge ületavad sillad purustati natside vasturünnakutes. Tuhanded juudid kaotasid enda elu koonduslaagrites, mõnedel õnnestus tänu Šveitsi ja Rootsi diplomaatidele pääseda.

Pärast sõda ja Natsi-Saksamaa kapituleerumist allutati Budapest Moskva kommunistliku režiimi mõjusfääri. 1956. aastal toimus nn Raudse eesriide taguses Budapestis Ungari ülestõus. Pärast NSV Liidu lagunemise protsessi algust, kannab aastast 1989 riik taas nime Ungari Vabariik, pealinnaga Budapestis. Aastal 1991 lahkusid Ungarist Nõukogude väed.

1999. aastal ühines Ungari NATOga. Aastast 2004 on Ungari ka ELi liikmesriik.

Huviväärsused

Vesiravilad

Linn on tuntud ka juba Osmanite riigi ajast pärinevate kuumaveeallikatele rajatud avalike ravitermide ehk spaade (ungari keeles gyógyfürdő) poolest:

Sõpruslinnad

Ilukirjanduses

Vaata ka

Viited

  1. Magyarország közigazgatási helynévkönyve, 2019. január 1., Gazetteer of Hungary, 1 January 2019, vaadatud 14.08.2019.
  2. Gellérti vesiravila. "Spaalinn".

Välislingid

1936. aasta suveolümpiamängud

1936. aasta suveolümpiamängud olid XI nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 1.–16. augustil 1936 Saksamaa pealinnas Berliinis.

Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid Esimese maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Järgmised taotlused esitati ROK-ile 26. istungil Amsterdamis 1928 ja 28. istungil Berliinis 1930, kus saadi ka põhimõtteline nõusolek. Ametlik otsus võeti vastu ROK-i 29. istungil Barcelonas 1931. aastal, kui loeti ette kirja teel toimunud otsustava hääletuse tulemused: Berliin 43, Barcelona 16 poolthäält.

Muud kandideerinud linnad olid Aleksandria, Barcelona, Budapest, Buenos Aires, Dublin, Frankfurt, Helsingi, Köln, Nürnberg, Rooma.

1960. aasta suveolümpiamängud

1960. aasta suveolümpiamängud olid XVII kaasaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 25. augustist 11. septembrini 1960 Itaalia pealinnas Roomas.

Roomale oli antud juba IV olümpiamängude korraldamisõigus, kuid tollal loobuti mängudest majanduslike raskuste tõttu ja nii peeti 1908. aasta olümpia Londonis. Hiljem kandideeris Rooma mitu korda (1924, 1936, 1940 ja 1944), kuid alles viiendal korral usaldati roomlastele uuesti mängude korraldamine. Otsustavas hääletusvoorus ROK-i 50. istungil Pariisis 1955. aastal edestati häältega 35:24 Lausanne'i.

Muud kandideerinud linnad olid Ateena, Brüssel, Budapest, Buenos Aires, Chicago, Detroit, Lausanne, Los Angeles, México, Minneapolis, New York, Philadelphia, Rio de Janeiro, San Francisco, Tōkyō.

Peaareeniks oli juba 1933. aastal ehitamisega alustatud, kuid alles 1953. aastal valminud Stadio Olimpico (100 000 pealtvaatajakohta), mis asub Foro Italico spordikompleksis.

Osales 83 riiki 5895 sportlasega (sealhulgas 610 naist).

Suurim võistkond oli Saksamaa Ühendvõistkond – 296 sportlast, väikseim aga Guineal – 1 sportlane.

Esmakordselt osalesid: Lääne-India Liit, Maroko, San Marino, Sudaan, Tuneesia ja Ühinenud Araabia vabariik. Lääne-India Liit oli Suurbritannia initsiatiivil Kariibi mere väikestest riikidest ja territooriumidest (Anguilla, Dominica, Barbados, Antigua, Grenada, Saint Lucia, Trinidad ja Tobago, Saint Vincent, Jamaica, Montserrat, Saint Christopher ja Nevis) eksisteerinud 1958–1962 ühendus, kes esines ühendvõistkonnaga ka Rooma OM-il. Ühinenud Araabia Vabariigi olid moodustanud Egiptus ja Süüria, ehkki riigi võistkonnas olid peaaegu kõik pärit Egiptusest.

Spordialasid oli kavas 19 (kergejõustik, jalgpall, korvpall, maahoki, aerutamine, sõudmine, vehklemine, moodne viievõistlus, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, tõstmine, purjetamine, jalgrattasport, ratsutamine, võimlemine, laskmine).

Võistlusalasid oli 150.

Kergejõustikualasid oli kavas 34 (neist 10 naiste ala). Uuesti võeti olümpiakavva naiste 800 m jooks.

1966. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

1966. aasta VIII Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid 30. augustist kuni 4. septembrini Budapestis Ungaris.

1998. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

1998. aasta XVII Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus toimusid 18.–23. augustini Budapestis Ungaris.

Albert Szent-Györgyi

Albert Imre Szent-Györgyi de Nagyrápolt (16. september 1893 Budapest – 22. oktoober 1986 Woods Hole, Massachusetts) oli Ungari füsioloog, Nobeli meditsiiniauhinna laureaat (1937).

Buda

Buda on Budapesti ajalooline kants Doonau jõe paremkaldal Kesk-Ungari mäestikus. Tänapäevane haldusjaotus (I ringkond) hõlmab vaid murdosa suurlinna territooriumist.

Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam

Budapest Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam (ungari: Budapest Liszt Ferenc Nemzetközi Repülőtér) (IATA: BUD, ICAO: LHBP), varem tuntud kui Budapesti Ferihegy rahvusvaheline lennujaam ning endiselt nimetatakse lihtsalt Ferihegy, on rahvusvaheline lennujaam, mis teenindab Ungari pealinna Budapesti, ja on riigi suurim neljast tsivilllennujaamast. Lennujaam asub 16 kilomeetri kaugusel Budapesti kesklinnast. Budaspesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam on Wizz Airi kodulennujaam.

Budapesti V ringkond

Budapesti V ringkond (ungari keeles Budapest V. kerülete) on Budapesti haldusjaotuslik ringkond, mis asub linna keskel Doonau jõe vasakkaldal. Ringkond kannab samuti ka nime Belváros-Lipótváros (eesti keeles Siselinn-Leopoldi linn). Tegu on Pesti ajaloolise keskusega.

Doonau

Doonau on itta voolav Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägismaid ja tasandikke läbiv jõgi. Jõe lähe asub Schwarzwaldis (ehk Mustmetsas) Saksamaal ning see suubub Musta merre, kus suudmealale on moodustunud delta. Tegu on Euroopa maailmajao pikkuselt teise jõega.

Pikkus: 2850 km

Jõgikond: 817 000 km²

Keskmine vooluhulk deltas: 6430 m³/sDoonau voolab läbi Saksamaa (jõe äärde jäävad suuremad linnad Ulm ja Regensburg), Austria (Linz, Viin), Slovakkia (Bratislava), Ungari (Budapest), Horvaatia (Vukovar), Serbia (Novi Sad, Belgrad), Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina (Izmajil).

Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Laevatatav alates Ulmist (2588 km ulatuses). Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega, mis suubub Madalmaade kohal Põhjamerre.

Doonau suudmest 35 km kaugusel Mustas meres asub Ukrainale kuuluv Zmiinõi saar.

Eugene Wigner

Eugene Paul Wigner (ungari keeles Wigner Jenő Pál; 17. november 1902 Budapest – 1. jaanuar 1995 Princeton) oli ungari päritolu USA füüsikateoreetik ja matemaatik.

1963. aastal anti talle pool Nobeli füüsikaauhinnast panuse eest aatomituuma ja elementaarosakeste teooriasse.

Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus on kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, mida peetakse alates aastast 1934.

Ferencváros

Ferencváros ehk Budapesti IX ringkond (ungari keeles Budapest IX. kerülete) on Budapesti haldusjaotuslik ringkond, mis asub Pesti kesksest Belváros-Lipótvárosi ringkonnast lõunas, Doonau vasakkaldal.

Imre Kertész

Imre Kertész (9. november 1929 Budapest – 31. märts 2016 Budapest) oli juudi päritolu Ungari kirjanik. Tänu tema enda kogemustel põhinevatele holokausti käsitlevatele kirjutistele on teda nimetatud Auschwitzi vaimu vahendajaks. Aastal 2002 sai temast esimese Ungari kirjanikuna Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused

Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused

Loránd Eötvösi Ülikool

Loránd Eötvösi ülikool (ungari Eötvös Loránd Tudományegyetem, ELTE; varasemate nimedega Kuninglik Pesti Ülikool; Budapesti Ülikool ja Péter Pázmány Ülikool) on ülikool Budapestis.

Ülikoolis õpib 30 000 tudengit.

Nemzeti Bajnokság I

Nemzeti Bajnokság I on Ungari jalgpalli kõrgeim liiga.

Pest

Pest on Ungari pealinna Budapesti idapoolne peamiselt lame osa, mis moodustab linna pindalast ligikaudu kaks kolmandikku. Doonau jõgi eraldab Pesti pealinna teisest osast Budast.

Linnaosa kõige märkimisväärsemate osade hulka kuulub Kesklinn koos seal asuva Rahvuskogu, Kangelaste väljaku (Hősök tere) ja Andrássy avenüüga. Ungari kõnekeeles kasutatakse nime Pest sageli kogu pealinna kohta.

Ujumise maailmarekordid

Ujumise maailmarekordid on Rahvusvahelise Ujumisföderatsiooni registreeritud ujumise maailma tipptulemused.

Ungari

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Ungari naaberriigid on Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ja Serbia.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.