Brigaadikomandör

Brigaadikomandör (vene keeles командир бригады; lühend комбриг) oli aastatel 19351940 sõjaväeline auaste Punaarmees.

Brigaadikomandöri auaste anti tavaliselt brigaadi juhtima määratud ohvitseridele, samuti diviisikomandöride abidele.

Sõjaväelises hierarhias paiknes brigaadikomandör polkovniku ja diviisikomandöri vahel. Auastme kaotamisel 1940. aastal anti selle omanikele ümberatesteerimisel reeglina polkovniku, üksikutel juhtudel ka kindralmajori auaste.

Siiski kohtas ka 1941. aastal Teise maailmasõja alguses veel ohvitsere, kes kandsid brigaadikomandöri lõkmeid – osaliselt oli see tingitud venitustest ümberatesteerimisel, osaliselt ohvitseride rahulolematusest ümberatesteerimisel neile määratud madalama polkovniku auastmega (näiteks hilisem armeekindral Aleksandr Gorbatov, kes lasti 1941. aasta kevadel vangilaagrist välja, ennistati Punaarmeesse ja sõdis rindel brigaadikomandöri auastmes kuni detsembrini).

Eesti Kaitseväes vastab brigaadikomandöri auastmele brigaadikindrali auaste.

Red Army Com Brig 1940 col
Brigaadikomandöri auastmetunnus
1. Eesti Kütidiviis

1. Eestimaa Kütidiviis (vene keeles Эстляндская стрелковая дивизия) oli Eesti Vabadussõja ajal Nõukogude Venemaa Punaarmee koosseisus moodustatud ning Punaarmeele allunud ETK Eesti Punaarmee koosseisu kuulunud eesti rahvusväeosa.

1. detsembri riigipöördekatse

1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 1. detsembril 1924. Umbes kahesajast riigipöördekatses osalejast sai tulevahetustes surma 13, hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Mässu käigus hävitati mitu silda ja kaaperdati kaks lennukit.

7. armee (Vene SFNV)

7. armee oli Vene SFNV relvastatud jõudude Punaarmee operatiiv-strateegiline väekoondis Venemaa kodusõjas ja Eesti Vabadussõjas.

Bibikov

Bibikov (saksa keeles Bibikow) on tatari päritolu Vene aadlisuguvõsa.

Broemsen

Broemsen, ka Brömsen, Brömssen ja Brömbsen, varem Netze ja Brömse (vene keeles Бремзен ja Брёмзен) on ilmselt Lüneburgist pärit aadlisuguvõsa. Tänapäeval on suguvõsa alles Rootsis ja Venemaal.

Buhrmeister

Buhrmeister, varem Bauermeister, rootsipäraselt Burmeister oli aadlisuguvõsa.

Dieterichs

Dieterichs (vene keeles Дитерихс) oli Braunschweigist Wolfenbüttelist pärit aadlisuguvõsa.

Grodno lahing

Grodno lahing oli Põhjasõja käigus 7. (3). veebruaril (vkj. 27. jaanuaril,Rootsi kalendri järgi 28. jaanuaril) 1708 Rzeczpospolita aladel Hrodna linna all Vene tsaaririigi sõjaväe ja Rootsi sõjaväe vahel toimunud lahing, milles Rootsi väed saavutasid võidu.

Harald Tummeltau

Harald Tummeltau (vene keeles Харальд Тынисович Туммельтау; 12. oktoober 1899 Tallinn – 4. oktoober 1938 Moskva oblast, Kommunarka) oli eesti rahvusest Nõukogude Liidu sõjaväelane (aastast 1936 brigaadikomandör), kes osales Venemaa kodusõjas ja 1. detsembri riigipöördekatse korraldamises.

Hõreda mõis

Hõreda mõis (saksa keeles Hoerdel) oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.

Kaulbars

Kaulbars (vene keeles Каульбарс) on Vestfaalist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa. Tänapäeval on alles vaid Venemaale jäänud suguvõsaliin.

Nõukogude Liidu sissetung Poolasse

Nõukogude Liidu sissetung Poolasse oli NSV Liidu Punaarmee invasioon Ida-Poolasse, vormiliselt sõda kuulutamata 17. septembril 1939, pärast Saksamaa sissetungi Poolasse 1. septembril.

Paldiski

Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on sadamalinn Harju maakonnas Pakri poolsaarel. Ajalooline rootsi päritolu nimi on Rågervik.

Alates oktoobrist 2017 on Paldiski vallasisene linn, mis kuulub Lääne-Harju valla koosseisu. Pärast Venemaa sõjaväe lahkumist Paldiskist kuulus see aastatel 1994–1996 linnaosana Keila linna koosseisu. Aastatel 1996–2017 oli Paldiski linna staatuses iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus.

Administratiivselt kuuluvad Paldiski linna koosseisu ka Suur- ja Väike-Pakri.

Paldiski linna tunnuslause on "Rohelise energia linn".

Linnal on Tallinnaga nii elektrirongi- kui ka bussiühendus. Seetõttu käib palju linna elanikke Tallinnas tööl.

Paldiskis on kaks gümnaasiumi: eestikeelne Paldiski Gümnaasium ja Paldiski Vene Gümnaasium. Paldiskis tegutses 20. sajandi algul Paldiski Merekool.

Linnas tegutsevad EELK Paldiski Nikolai kogudus (Paldiski Nikolai kirikus), EAÕK Paldiski Püha Georgi kogudus (Paldiski Püha Georgi kirikus), MPEÕK Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus (Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirikus), EKNK Paldiski Kogudus ning EMK Paldiski kogudus.

Linnas asub kujur Amandus Adamsoni ateljeemuuseum.

Poola Teises maailmasõjas

Poola osales Teises maailmasõjas 1. septembrist 1939, kui Saksamaa Poolale kallale tungis, kuni 1945. aastani.

1. septembril 1939 marssis Wehrmacht ilma eelneva sõjakuulutuseta II Poola Vabariigi lääneossa. Vastloodud Slovaki vabariigi väed tungisid Poola lõunaossa.

Vastavalt Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingule 23. augustist 1939 (nn Molotovi-Ribbentropi pakt), mille järgi Ida-Poola kuulus Nõukogude mõjusfääri, marssis 17. septembril Ida-Poolasse sisse Punaarmee.

3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia vastavalt oma lepingutele Poolaga Saksamaale sõja. Peale lühikest Prantsuse vägede sissetungi Saarimaale, kust peagi tagasi tõmbuti, ei järgnenud sõjakuulutusele reaalset tegevust, mis oleks Poolale ka leevendust toonud. Nõukogude Liidule sõda ei kuulutatud.

Poola vastu korraldatud sõjaline kampaania lõppes 6. oktoobril viimaste Poola väeosade kapitulatsiooniga. Poola valitsus põgenes eksiili. Poola väeosad lääneliitlaste või Nõukogude Liidu alluvuses jätkasid Saksamaa vastu võitlemist kuni 1945. aastani.

Rehren

Rehren (vene keeles Ререн) oli aadlisuguvõsa.

Rodion Malinovski

Rodion Jakovlevitš Malinovski (23. november 1898 Odessa – 31. märts 1967 Moskva) oli NSV Liidu sõjaväelane, auastmelt Nõukogude Liidu marssal.

Rodion Malinovski oli kommunistliku partei liige alates 1926. aastast, NLKP Keskkomitee liige 1956. aastast ning NSV Liidu Ülemnõukogu saadik 2.–7. koosseisu ajal.

Schulmann

Schulmann (ka Schulman, varem Scholman) on ilmselt Preisimaalt pärit põlisaadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsa liikmed Kanadas, Rootsis ja Soomes.

Sergei Birjuzov

Sergei Semjonovitš Birjuzov (vene Сергей Семёнович Бирюзов; 21. august 1904 Skopin – 19. oktoober 1964 Belgrad) oli NSV Liidu sõjaväelane, auastmelt Nõukogude Liidu marssal.

Sergei Birjuzov oli kommunistliku partei liige alates 1926. aastast, NLKP Keskkomitee kandidaatliige 1956. aastast ja liige 1961. aastast ning NSV Liidu Ülemnõukogu saadik 2.–6. koosseisu ajal.

Talvesõda

Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.

Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Teise maailmasõja käigus oli Soome uuesti sõjategevuses NSV Liiduga, kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane.

Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule.

Sõda sai tuntuks viimase 100 aasta külmima talve ja Punaarmee suurte inimkaotuste tõttu. Nõukogude Liidu kaotused selles sõjas olid soomlastega võrreldes kordades suuremad.

Et Teise maailmasõja Läänerindel käis Kummaline sõda, kus suurt midagi ei toimunud, jälgis maailma ajakirjandus Talvesõda hoolega. Tuntuks said soome sisu ja Molotovi kokteili mõiste, samuti soomlaste taktika motti ja "Talvesõja vaim".

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.