Andrus Ansip

Andrus Ansip (sündinud 1. oktoobril 1956 Tartus) on Eesti poliitik, Euroopa Parlamendi liige.

1998–2004 oli ta oli Tartu linnapea, 2004–2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister, 2005–2014 peaminister ning 2014–2019Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik.

Andrus Ansipi esimene valitsus oli ametis 13. aprillist 2005 kuni 2. aprillini 2007. Andrus Ansipi teine valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. Andrus Ansipi kolmanda valitsuse nimetas president Toomas Hendrik Ilves ametisse 5. aprillil 2011 ja selle volitused lõppesid Taavi Rõivase valitsuse ametisse astumisel 26. märtsil 2014.

Andrus Ansip on Eesti Reformierakonna asutajaliige. Enne poliitikasse tulekut tegutses ta panganduses ja äris ning õppinud on ta keemikuks.

Andrus Ansip
Andrus Ansip
Andrus Ansip, 2017
Eesti peaminister
Ametiaeg
13. aprill 2005 – 26. märts 2014
Eelnev Juhan Parts
Järgnev Taavi Rõivas
Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister
Ametiaeg
13. september 2004 – 13. aprill 2005
Eelnev Meelis Atonen
Järgnev Edgar Savisaar
Tartu linnapea
Ametiaeg
10. september 1998 – 23. september 2004
Eelnev Roman Mugur
Järgnev Laine Jänes
Riigikogu liige
Ametiaeg
26. märts 2014 – 18. juuni 2014
Euroopa Parlamendi liige
Ametiaeg
1. juuli 2014 – 31. oktoober 2014
Euroopa Komisjoni volinik
Ametiaeg
1. november 2014 – 1. juuli 2019
Eelnev Siim Kallas
Järgnev Kadri Simson
Isikuandmed
Sünniaeg 1. oktoober 1956
Sünnikoht Tartu
Erakond NLKP 1978–?
Eesti Reformierakond (alates 1994)
Alma mater Tartu Ülikool
Allkiri
Accession Treaty 2011 Andrus Ansip signature

Elulugu

Haridus

Noorpõlv ja töö

Ansip töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis, uuris ravimudade koostist, osales röntgenkontrastaine ja taimekaitsevahendite väljatöötamises. 1978 astus NLKPsse.

Ta töötas kaks aastat EKP Tartu Rajoonikomitee tööstusosakonnas, seejärel neli aastat Estkompeximis.

Ta on tegutsenud Rahvapanga ja Sotsiaalpanga juhatuses ning olnud Tartu Kommertspanga pankrotihaldur. Ta on olnud ka AS Tartu Raadio nõukogu esimees.

Töökäik

Ansip, Andrus (2007) crop
Andrus Ansip 2007. aastal
Nitrotselluloosi plahvatus ehk peaminister ennustab majanduskasvu
Ansip demonstreerimas nitrotselluloosi põlemist Tartu Ülikooli Chemicumis
Andrus Ansip with Robert M. Gates
Andrus Ansip ja Robert Gates 12. novembril 2008

Ta valiti XI ja XII Riigikogusse.

Poliitiline tegevus

Tegevus komsomolis, EKP-s ja muudes organisatsioonides

Aastal 1971 astus Ansip ELKNÜ-sse. Ta valiti Tartu 5. Keskkooli komsomolikomiteesse.

Õpingute ajal Tartu Ülikoolis valiti Ansip 1974 keemiaosakonna komsomolibüroo liikmeks ja ülikooli komsomolikomitee liikmeks, 1975 hiljem ülikooli komsomolikomitee organisatsioonilise töö sektori juhatajaks, 1977 keemiaosakonna komsomoli­büroo sekretäriks.

Ta oli EÜE Leevaku rühma komissar, Väimela rühma komissar ja Vigala rühma komandör ning EÕM-i Tartu piirkonna komissar ja Tartu piirkonna komandör.

Aastal 1978 astus EKP-sse.

Aastal 1979 valiti ta ülikooli töötajana keemia osakonna parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal.

Ajateenistuse ajal oli väeosa komsomolikomitee ja parteibüroo liige.

Aastal 1983 valiti ta Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi parteibüroo sekretäri asetäitjaks organisatsioonilise töö alal. Samuti oli ta instituudi rahvakontrolligrupi esimehe asetäitja.

Aastal 1984 oli ta EÜE Veszprémi rühma komandör.

Aastast 1985 oli ta palgaline parteifunktsionäär. Ta asus tööle EKP Tartu Rajoonikomitee tööstus- ja transpordiosakonna instruktorina. Samuti oli ta kultuuritöötajate ametiühingu Tartu rajoonikomitee esimehe asetäitja, Karskusühingu EKP Tartu Rajoonikomitee algorganisatsiooni esimees ja Tartu rajooni seltsimehelike kohtute ühiskondliku nõukogu liige. Aastatel 19871989 oli ta EKP Tartu Rajoonikomitee organiseerimisosakonna juhataja.

25. novembril 1988 toimus EKP Tartu rajooni kommunistide konverents, kus ta valiti rajoonikomitee liikmeks. Samal päeval toimus rajoonikomitee pleenum, kus oli esitatud tema kandidatuur rajoonikomitee II sekretäri (ideoloogiasekretäri) ametikohale. Tema kandidatuur ei läinud läbi.[2]

Tartu linnapea

10. septembril 1998 sai Ansipist Tartu linnapea, pärast senise linnapea Roman Muguri tagasiastumist. Pärast 2002. aasta KOV valimisi sai üheks abilinnapeaks ka Laine Jänes. Ansipi põhiliseks koalitsioonipartneriks oli läbi aastate Keskerakond. Ansipi juhtimisel korrastati linna haljasalasid, renoveeriti Jaani kirikut ning rajati Aura veekeskus. 23. september 2004 asus Andrus Ansip majandus- ja kommunikatsiooniministri kohale Juhan Partsi valitsusse, linnapeaks sai senine abilinnapea Laine Jänes.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister

Andrus Ansip esitati majandus- ja kommunikatsiooniministri kandidaadiks pärast Meelis Atoneni tagasiastumist.

Peaminister

Andrus Ansip and George W. Bush (2)
Ansipi esimese valitsuse ajal külastas Eestit ka George W. Bush

Andrus Ansipist sai Eesti peaminister 13. aprillil 2005. Eelnevalt Juhan Partsi majandus- ja kommunikatsiooniministri ametit pidanud Ansipist sai Eesti 15. peaminister. Ansipi esimese valitsuse koalitsioonipartneriteks olid peale Reformierakonna ka Keskerakond ja Rahvaliit. Valitsus püsis kuni uute valimisteni, ent järgmises, Andrus Ansipi teises valitsuses olid Sotsiaaldemokraadid ja IRL.

Ansipi I valitsus

Next.svg Pikemalt artiklis Andrus Ansipi esimene valitsus

Andrus Ansip astus Eesti peaministri ametisse 13. aprillil 2005. Pärast koalitsioonikõnelusi sõlmiti nn küüslaugukoalitsioon Reformierakonna, Keskerakonna ning Rahvaliidu vahel. Keskerakonna esimehest, Edgar Savisaarest, sai Ansipi mantlipärija majandus- ja kommunikatsiooniministrina, Rahvaliidu esimehest, Villu Reiljanist, sai keskkonnaminister. Valitsus püsis stabiilsena, vaatamata Villu Reiljani ning põllumajandusminister Ester Tuiksoo skandaalidele.

Ansipi II valitsus

Next.svg Pikemalt artiklis Andrus Ansipi teine valitsus

Ansipi III valitsus

Next.svg Pikemalt artiklis Andrus Ansipi kolmas valitsus

Andrus Ansipi kolmas valitsus astus ametisse 5. aprillil 2011 ning astus tagasi märtsis 2014. Koalitsioonilepe sõlmiti Ansipi juhitud Reformierakonna ning Mart Laari juhitud Isamaa ja Res Publica Liidu vahel. Reformierakonnal oli valitsuses 7, IRl-il 6 ministriportfelli.

Baltijas Ministru padomes neformālajā darba sesijā tiekas Latvijas, Lietuvas un Igaunijas premjerministri (8889489363)
Andrus Ansip 2013. aastal Riias

Tagasiastumine

23. veebruaril 2014 teatas Andrus Ansip oma traditsioonilises nn Tartu kõnes, et esitab 4. märtsil 2014 presidendile tagasiastumispalve. Juba mõnda aega enne oli palju spekuleeritud selle üle, kas Ansip teatab just Tartus oma tagasiastumisplaanist või mitte. Samuti teatas Ansip, et näeb enda järeltulijana senist Euroopa transpordivolinikku Siim Kallast. Tema järeltulijaks sai aga hoopis üllatuskandidaat, senine sotsiaalminister Taavi Rõivas.

Euroopa Parlament

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised

2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Andrus Ansip Reformierakonna esinumbrina. Ta kogus 45 037 häält, mis oli suurim häältesaak nendel valimistel. Selle toel kindlustas Reformierakond endale kaks kohta kuuest.[3] Ansip oli ühtlasi avaldanud soovi saada Euroopa Komisjoni liikmeks ning öelnud, et mandaat europarlamendi valimistel kasvatab komisjoni saamise võimalusi.[4]

Euroopa Komisjon

1. novembril 2014 astus ametisse Jean-Claude Junckeri komisjon. Ansip on digitaalse ühtse turu volinik ja komisjoni asepresident. Alates 2015. aastast on tema nõuandjaks Taavi Kotka.

Hinnangud tegevusele ja isikule

Plakat, 12. november 2012
Ansipit kujutav plakat, mis valmistati Aitab valelikust poliitikast meeleavalduseks 13. novembril 2012

Ansipi rekordiliselt pikk valitsusaeg Eesti peaministrina on toonud erisuguseid arvamusi tema isiku kohta. Ühelt poolt on ta pälvinud palju kriitikat ja teisalt on ta suutnud koguda ka laialdast toetust. Näiteks tegi ta 2007. aasta Riigikogu valimistel häälterekordi, kui tema poolt anti 22 556 häält[5].

Valitsuse suurimate saavutustena tema valitsusperioodil on välja toodud korras riigirahanduse hoidmist[6] ja Eesti üleminekut eurole[7].

Ansipit on nimetatud alfaisaseks, kelle moodi sooviksid olla paljud Eesti mehed ja keda naised endale kaasaks ihkaksid[8]. Samas on teda iseloomustatud, kui korrektset, sportlikku ja püsivat. Lisaks on teda nimetatud kaalutlevaks ja otsustusvõimeliseks ning esile tõstetud, et ta ei ole endale omaks saanud võimutäiust kuritarvitanud[9].

Ansipile on ette heidetud kriitika ignoreerimist ja rahva mittekuulamist ning väidetud, et tema juhtimine viis riigi stagnatsiooni. "Ansip oli peaminister, kes ei kuulanud, kes eelistas rääkida üksi ja tappis dialoogi, naeruvääristas neid, kes arvasid teistmoodi kui tema."[10] Ansipit on kirjeldatud ka kui ideaalitut pragmatisti ning süüdistatud teda pealekaebamises ja laimamises[11]. Tema valitsusaega jääb meenutama pronkssõduri juhtum, mis kahjustas oluliselt Ansipi mainet Eestis elavat venelaste silmis[12].

Jaak Allik üheks oluliseks veaks nimetatud suhete katkestamist Edgar Savisaarega, mis võttis Reformierakonnalt poliitilise manööverdamisruumi.[9] Laidetud on tegemata haldusreformi[13] ja Ansipi valitsuse ebajärjepidevat maksupoliitikat[14]. Esile on tõstetud ka Ansipi vastuolulisi sõnavõtte[15], millest üks enim vastukaja leidnu oli peaministri kõne ACTA teemadel, mis võimendas ACTA-vastaseid meeleavaldusi[16].

Ühiskondlik tegevus

Ansip on olnud Eesti Jalgratturite Liidu asepresident. Ta on Tartu Rotary klubi liige.

Ansip kuulub alates 2009. aasta 10. novembrist Kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonda. Kaitseliitlase vandetõotuse andis ta 27. aprillil 2010 Tamme malevkonna asutamise 20. aastapäeva aktusel Tartus.[17]

Isiklikku

Andrus Ansip - Laulupidu 2009
Anu Ansip, Andrus Ansip ja Evelin Ilves 2009. aasta üldlaulupeol

Andrus Ansipi abikaasa Anu Ansip on naistearst. Neil on kolm tütart: Reet, Tiina ja Liisa.[18]

Ansip teeb regulaarselt jalgrattatreeninguid. Ta on korduvalt läbinud Tartu rattamaratoni põhidistantsi.

Aprillis 1996 juhtus tal jalgrattaga sõites laupkokkupõrge sõiduautoga. Talle tehti 11 tundi kestnud operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud.

Tunnustused ja aunimetused

Vaata ka

Viited

  1. Lühikokkuvõte Andrus Ansipi elust
  2. Tarmo Vahter, Ansipi paljastamisele järgnes arhiivi varakambrite sulgemine, Eesti Ekspress, 11. september 2008
  3. "Reformierakond sai kaks kohta, Tarand osutus taas valituks" valimised.err.ee, 26. mai 2014
  4. "Andrus Ansip kandideerib europarlamenti" ERR, 28. märts 2014
  5. "Peaminister tegi oma 22 556 häälega rekordi" Eesti Päevaleht, 6. märts 2007
  6. "Ansip: oleme majanduskriisis rahanduse korras hoidnud" Äripäev, 6. august 2009
  7. "Ansip: Eesti üleminek eurole on praeguse valitsuse Euroopa-poliitika tähtsaim saavutus" valitsus.ee, 14. detsember 2010
  8. "Andrus Ansip kui unistuste isane" Eesti Ekspress, 23. veebruar 2012
  9. 9,0 9,1 "Jaak Allik: Ansip pole täielikult võimuhull" Sakala, 2.juuli 2013
  10. "Ansip – peaminister, kes ei kuulanud" Äripäev, 23. veebruar 2014
  11. "Kui pada on katlast mustem" Sirp, 28. november 2014
  12. "Eesti venelased: Ansipi ametiaeg on täielik pettumus" Eesti Päevaleht, 8. aprill 2009
  13. "Juhtkiri: samad sõnad, sama viis – tegemata haldusreform" Postimees, 22. veebruar 2014
  14. "ÄP: Ansipi valitsus kütab määramatust" Äripäev, 23. juuli 2012
  15. "Andrus Ansipi vastuolulisusest" Memokraat, 1. juuni 2009
  16. "Aasta ACTA meeleavaldusest: protestiseemned ja geriljaaktsioonid" Eesti Ekspress, 11. veebruar 2013
  17. Andrus Ansip sai kätte Kaitseliidu liikmepileti. Neljas.ee, 29. märts 2010.
  18. Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951-2000, Tallinn 2003

Kirjandus

  • Kadri Paas, Katariina Krjutškova (2014) Andrus Ansip – halva iseloomuga tark poiss, Tallinn: Vaba Kiri. ISBN 9789949335954
  • Andrus Ansip (2014) Pühendumus: kõned ja artiklid, Tallinn: Liberalismi Akadeemia. ISBN 9789949335848

Välislingid

Eelnev:
Roman Mugur
Tartu linnapea
19982004
Järgnev:
Laine Jänes
Eelnev:
Meelis Atonen
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
20042005
Järgnev:
Edgar Savisaar
Eelnev:
Siim Kallas
Eesti Reformierakonna esimees
20042014
Järgnev:
Taavi Rõivas
Eelnev:
Juhan Parts
Eesti peaminister
20052014
Järgnev:
Taavi Rõivas
1. oktoober

1. oktoober on Gregoriuse kalendri 274. päev (liigaastal 275. päev). Juliuse kalendri järgi 18. september (1901–2099).

6. detsember

6. detsember on Gregoriuse kalendri 340. päev (liigaastal 341. päev). Juliuse kalendri järgi 23. november (1901–2099).

Aivar Otsalt

Aivar Otsalt (sündinud 11. aprill 1964 Tartus) on endine politseiprefekt.

Lõpetanud Tartu Kommertsgümnaasiumi, Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja Sisekaitseakadeemia uurimise erialal.

Töötanud Keskuurimisbüroo eriti tähtsate asjade uurija ning Valga ja Tartu politseiprefektina, oli ka Lõuna Politseiprefektuuri prefekt.

Otsalt avalikustas 2005. aastal justiitsminister Ken-Marti Vaheri plaani püüda korrumpeerunud ametnikke piirarvude kaupa. Sellest tekkinud skandaali järel vabanes ametist nii Ken-Marti Vaher, kui astus tagasi ka Juhan Parts. Partsi valitsuse kukkumise järgselt tõusis uueks peaministriks Andrus Ansip.2009. aastal mõistis kohus Otsalti korruptsioonis süüdi ning talle määrati kaks aastat ja kümme kuud tingimisi vangistust katseajaga kolm aastat.

Andrus Ansipi teine valitsus

Andrus Ansipi teine valitsus nimetati president Toomas Hendrik Ilvese poolt ametisse 4. aprillil 2007. Valitsuse liikmed andsid ametivande ja astusid ametisse 5. aprillil 2007.

Valitsuse moodustasid Eesti Reformierakond, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Valitsus sai ametisse XI Riigikogu valimiste tulemusel.

Aruküla Uudised

Aruküla Uudised on 2005. aastal asutatud ajaleht, mis kajastab Aruküla aleviku sündmusi ja Raasiku valla noorteelu.Aruküla Uudiste esimene number ilmus 16. aprillil 2005.Ajalehe toimetus asub Aruküla raamatukogus ning tegutseb MTÜ Aruküla Kultuuriselts ringina Henri Reederi juhendamisel, toimetuse tegevust koordineerib Raasiku valla noorteliikumine Minu Eesti Noored. Lehte rahastatakse annetustest. Pärast ajalehe ilmumises kestnud pausi 2010. aasta oktoobris ilmunud numbri tiraaž oli 100 eksemplari.Paberlehe kõrval teeb Aruküla Uudiste toimetus ka videouudiseid, mis avaldatakse lehe kanalis Youtube'is.2007. aasta Riigikogu valimiste eel valmis toimetuses poliitiline komöödiafilm "Poliitika jõuab Arukülla", milles tegelaskujudena esinesid kohalikud kuulsused kunstnik Andrei Jegorov, mõisnik Peter von Baranoff ning sõjaeelse Eesti Vabariigi peaminister Kaarel Eenpalu, aga ka vallavanem Andre Sepp, peaminister Andrus Ansip ja Mart Laar.

Eesti Reformierakond

Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei.

Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse.

Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond.

Esmaspäevamiitingud

Esmaspäevamiitingud olid Baltimaade iseseisvuse toetuseks korraldatud miitingud Rootsis, mille algatajad olid Rootsis elavad eestlased Peeter Luksep ja Andres Küng ning rootslased Gunnar Hökmark ja Håkan Holmberg. Seda ettevõtmist on nimetatud ka esmaspäevaliikumiseks.

Koosolekud toimusid 1990. aasta märtsist 1991. aasta septembrini, kokku 79 esmaspäeval. Esimest korda koguneti Norrmalmstorgi väljakul Stockholmis, seejärel

samaaegselt igal esmaspäeval kell 12 üle Rootsi 20–30 linnas. Miitingutel osales tavaliselt paarsada, dramaatiliste sündmuste ajal kuni paar tuhat inimest. Miitingutel esinesid nii Rootsi kui Eesti juhtivad poliitikud ja kultuuritegelased, orkestrid ja koorid tulid miitingutele tasuta esinema.Esmaspäevamiitingute korraldamispaika Norrmalmstorgil paigaldas Stockholmi linn skulptuuri Vabaduse allikas (Frihetens källa), mille pidulik avamine leidis aset 28. mail 2004.

15. augustil 2011 tähistati Norrmalmstorgil esmaspäevamiitingute 20. aastapäeva. Kõnega esines Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, kohal olid ka Eesti peaminister Andrus Ansip, Läti peaminister Valdis Dombrovskis ja Leedu peaminister Andrius Kubilius.27. augustil 2016 tähistati Norrmalmstorgil 25 aasta möödumist sellest, kui Rootsi taastas diplomaatilised suhted taasiseseisvunud Eesti, Läti ja Leeduga. Kõnedega esinesid esmaspäevamiitingute algatajad Gunnar Hökmark ja Håkan Holmberg.

Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit

Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendus (European Liberal, Democrat and Reformist Party ehk ELDR) on Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsioon, mis on asutatud 1993.

ELDR ei soovi föderaalsemat Euroopat, pooldab liikmesriikidele oma maksusüsteemi, soovib reformida ühist põllumajanduspoliitikat (CAP – Common Agricultural Policy) ning toetab seeläbi konkurentsivõimelisema Euroopa teket.

Eestist kuuluvad ELDR-sse Reformierakond alates 1998. aasta detsembrist ja Keskerakond alates 2004. aasta maist.

ELDRi liikmesparteid osalevad 11s valitsuses 27-st Euroopa Liidu liikmesmaast, sealhulgas neist nelja liikmesmaa peaminister kuulub ELDRi liikmesparteisse:

Andrus Ansip (Eesti Reformierakond, Eesti)

Anders Fogh Rasmussen (Venstre, Taani)

Matti Vanhanen (Soome Keskerakond, Soome)

Guy Verhofstadt (Flaami Liberaalid ja Demokraadid, Belgia)

Călin Popescu-Tăriceanu (Rahvuslik Liberaalne Partei, Rumeenia)ELDRil on EP-s 62 kohta 732-st ja 8 liiget Euroopa Komisjonis. See teeb ELDRi suuruselt kolmandaks Euroopa Liidu poliitiliseks jõuks.

Guinea-Bissau

Guinea-Bissau (ametlikult Guinea-Bissau Vabariik) on riik Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul.

Ta piirneb põhjas Senegaliga, lõunas ja idas Guineaga.

Günther Oettinger

Günther Hermann Oettinger (sündinud 15. oktoobril 1953 Stuttgardis) on Saksamaa poliitik, 1. jaanuarist 2017 Euroopa Komisjoni eelarve- ja inimressursside asepresident.

2014–2016 oli ta digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik ning enne seda (alates 2010. aasta 10. veebruarist) energeetikavolinik. Digivoliniku ametikoha võttis Oettingerilt üle Andrus Ansip.

Oettinger on Kristliku-Demokraatliku Liidu liige ja esindab seega Euroopa tasandil Euroopa Rahvaparteid.

2005–2010 oli Oettinger Baden-Württembergi ministerpresident ja liidumaa kristlike demokraatide esimees.

2015. aasta 11. detsembrist on OEttinger Eesti e-resident.

IX Riigikogu

IX Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mille valisid Eesti kodanikud 1999. aasta Riigikogu valimistel 7. märtsil 1999. Esimest korda koguneti sama aasta 18. märtsil ning IX Riigikogu volitused lõppesid 21. märtsil 2003.

Valimistel osales 12 erakonda ja 19 üksikkandidaati. Kõige rohkem hääli kogus Eesti Keskerakond. Riigikokku pääsesid ka Isamaaliit, Reformierakond, Mõõdukad, Koonderakond, Eesti Maarahva Erakond ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei.

Riigikogu esimeheks valiti Toomas Savi Reformierakonnast ning aseesimeesteks Tunne Kelam ja Siiri Oviir.

Irene Leisner

Irene Leisner (12. september 1930 Tartu – 9. juuli 2015) oli eesti õpetaja.

Ta sündis aastal 1930 Tartus, ta käis koolis Petseris ja Valgas. Ta lõpetas aastal 1954 Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana.

Ta töötas 1955–2009 Tartu Tamme gümnaasiumis emakeele ja kirjanduse õpetajana, seega kokku 54 aastat.

Tema enda arvestuse järgi oli tal selle aja jooksul 14 lõpuklassi ja ühtekokku 3072 õpilast, nende hulgas on ka endised peaministrid Mart Siimann ja Andrus Ansip ning poliitik ja suurettevõtja Neinar Seli.

Irene Leisner oli aastast 2009 Tartu Tähe kavaler. Tartu linnavolikogu iseloomustas teda autasustamisel nõnda: «Ta on suutnud läbi aastakümnete kaitsta ja väärtustada eesti keelt, kultuuri ja ajalugu ning suure missioonitundega suunanud oma õpilasi teatri, kirjanduse, kunsti ja muusika juurde. Ta on olnud väga aktiivne ka ühiskondlikus elus.»

Irene Leisner oli Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi auliige, Eesti Keele Kaitse Seltsi tegevliige ning aastatel 1992–1996 Tartu linnavolikogu liige.

Kadri Paas

Kadri Paas (sündinud 8. mail 1982) on eesti ajakirjanik.

Laine Randjärv

Laine Randjärv (aastail 1985–2011 Laine Jänes; sündinud 30. juulil 1964 Moskvas) on Eesti poliitik ja muusikapedagoog, Riigikogu XII ja XIII koosseisu liige, endine kultuuriminister.

Valiti XII Riigikogu avaistungil 4. aprillil 2011 Riigikogu aseesimeheks.5. aprillist 2007 kuni 6. aprillini 2011 oli ta Andrus Ansipi teises valitsuses kultuuriminister.

Ta kuulub Eesti Reformierakonda alates 13. augustist 2002.

Neinar Seli

Neinar Seli (sündinud 7. detsembril 1959) on Eesti suurettevõtja ja endine poliitik, IX Riigikogu liige. Talle kuulub muuhulgas terve rida Tartu ettevõtteid, näiteks Estiko kontsern, jõesadam, hotell Dorpat, ärihoone Plasku ning kaubanduskeskus Tasku. Ta on töötanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas.Selile kuuluvad või on kuulunud holding-firma Rondam, puidufirmad Thompson, Neiveland ja Türi Mets, Livoonia Kinnisvara, kaubandusettevõtted Figaro, Forward ja Dagi, turvasüsteeme müüv Seiko, Tartu Raadio üks omanikest Luik, Haapsalu hotell jpt. Seli ettevõtete juhatustes on töötanud hilisem peaminister Andrus Ansip. Seli on üks Eesti edukamaid investoreid.2002. aastal esitas Seli Riigikogu liikmena Riigikogu kantseleile kinnimaksmiseks oma korterikulud Tallinnas Köleri tänaval, kus selgus aga tegutsevat tema äripartnerile Jaan Mugrale kuuluv ilusalong. Seli väitis, et üüris lühikest aega samas majas asuvat korterit, kus elas pensionär, kuid ta ei saanud seda korterit kasutada.2004. aasta 25. mail asutas Neinar Seli Tartu Kultuurkapitali juurde omanimelise sihtkapitali spordi vallas. Sihtkapitalist antakse välja Kord aastas annab Neinar Seli sihtkapital välja stipendiumid enim silmapaistnud sportlikule perekonnale, parimale nais-ja meessportlasele, spordipedagoogile (treener, kehalise kasvatuse õpetaja), spordiveteranile ning enim tervislikke eluviise propageerivale kollektiivile, korraldatud üritusele või üksikisikule.2009. aasta kevadel kaebas Seli ajalehe Eesti Ekspress kohtusse ajakirjanik Tarmo Vahteri artikli eest "Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased", nõudes väite "Seli lükkas riigikogus läbi kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise" ümberlükkamist. 2011. aasta septembri lõpus jättis Harju maakohus kaebuse rahuldamata ning 2012. aasta septembris ei võtnud riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse. Vahteri andmeil oli esimeste maadevahetajate seas endise riigikogu liikme Neinar Seli ja tema venna Anti Seli äripartner, keda finantseeris Anti Seli ja kes sai maadevahetuseks laenu ka Maaelu Edendamise Sihtasutuselt. Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmena kaitses Neinar Seli riigikogu saalis 2001. aastal komisjoni nimel kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seadust. Artikli eest pälvis Tarmo Vahter Bonnieri preemia.2011. aastal algatati Seli vastu kriminaalasi, kuna ta oli lasknud Otepää looduspargi Pühme sihtkaitsevööndis ebaseaduslikult metsa raiuda.7. novembril 2012 valis Eesti Olümpiakomitee täiskogu Seli organisatsiooni uueks presidendiks.

Raadio Tartu

Raadio Tartu oli Tartu regionaalne raadiojaam, mis tegutses aastatel 1991–2003.

Raadio Tartu oli esimene eraraadiojaam pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Ettevõtte käivitajaks oli Vello Lään, kellega liitusid alustavas raadiotiimis Meelis Michelson ja Urmas Tooming, kes olid varem käivitanud piraatraadiojaama Sunlight, samuti Sunlightis oma esimese eetrikogemuse saanud Hando Sinisalu ja Urmas Kolsar. Tartu linn ja Tartu maakond panustasid ettevõttesse kumbki 60 000 rubla.Raadiojaam läks esimest korda eetrisse 30. septembril 1991, avalauluks oli Simply Redi "Something Got Me Started".Stuudioruumid asusid algul Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoones (hilisem Balti Kaitsekolledži peahoone) Riia mäel. Programm levis sama maja katusel olnud antenni kaudu umbes 20 kilomeetri raadiuses. Sagedused olid 69,6 MHz ja 100,2 MHz.Mõni aeg hiljem kolis Raadio Tartu stuudio Tartu laululava ruumidesse. Osteti ka võimsam saatja, mis paigutati Soinaste telemasti otsa, 175 meetri kõrgusele. Leviala kattis seejärel enam kui veerandi Eesti territooriumist, ulatudes Paidest Võruni ja Peipsi järvest Võrtsjärveni.1996. aasta sügisel oli Raadio Tartul Vello Lääne hinnangul ligi 100 000 kuulajat. Kuulatavuse tippajal oli Raadio Tartu Vikerraadio järel Eesti suuruselt teise kuulajaskonnaga raadiojaam, oma levipiirkonnas ületas kuulajate arv Vikerraadio kuulajate oma.1996. aasta sügisel oli AS Tartu Raadio juhatuse esimees Vello Lään, ettevõte kuulus 80% ulatuses eraomanikele. Suurimaks aktsionäriks oli Andrus Ansip; 1998. aastal kuulus talle läbi ettevõtte AS Luik Invest 57,4% ASi Tartu Raadio aktsiatest.Aastate jooksul sai Raadio Tartust alguse mitmete tuntud raadio- ja teleajakirjanike karjäär. Raadio Tartus töötasid või tegid sellele kaastööd Vello Lään, Lembitu Kuuse, Madis Ligi, Janek Luts, Hillar Palamets, Erkki Kõlu, Urmas Kolsar, Alari Kivisaar, Erlend Aav, Rauno Märks, Marko Kiljak, Ervin Hurt, Mike Sun, Cool D, Veiko Värv, Illari Lään, Onu Bella, Thomas Kiilaspää, Sven Sulp, Sten Teppan, Rainer Helgand, Ago Pärtelpoeg, Urmas Aunin, Elektra (Ilomai Küttim), Toomas Puna, Arp Müller, Lauri Varik, Hando Sinisalu, Taimo Kolsar, Peeter Rehemaa, Krister Paris, Kalle Hein, Lauri Hermann, Raul Rooma, Janek Salme, Sven Mällo, Vambola Paavo, Andres Aljaste, Tiit Kambek, Valdo Jahilo, Kätlin Narusk, Margot Mängel, Jaanika Mölder, Tormi Kevvai, Mirko Ojakivi, Jaan Olmaru, Rauno Veri, Üllar Kärt, Andres Must, Anu Sarv, Urmas Loit, Tarmu Kurm, Olle Kask, Peeter Jõgioja, Oliver Helm, Sven Sumberg, Vahur Kollom, Andres Laisk, Anu Haamer, Epp Laugaste, Heleri Leppik, Jaak Madismäe, Kertu Tampere, Kristiina Reidolv, Mart Normet, Olev Ulp, Piret Toomet, Tiina Joosu, Tiiu Kaerma, Toomas Jüriado, Toomas Kelt, Ulla Länts, Angelika Shegedin jt.Aastal 2000 sai ettevõtte uueks omanikuks AS Eesti Meedia. 2003. aasta sügisel ühendati Eesti Meedia kontsernile kuulunud Raadio Tartu Kuku Raadioga. Raadio Tartu viimane eetripäev oli 29. september 2003, viimasena kõlas sama laul, millega alustati: Simply Redi "Something Got Me Started".

Skytte medal

Skytte medal on Tartu Ülikooli poolt väljaantav autasu riigi- või ühiskonnategelasele, kes on Tartu Ülikooli nõukogu hinnangul viimastel aastatel aidanud kõige enam kaasa Tartu Ülikooli ja Eesti kõrghariduse arengule. Medalit antakse välja kord aastas.

Medal on oma nime saanud ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte järgi. Medali esiküljel on Skytte bareljeef koos nimega, pöördel ladinakeelne tekst pro meritis (tunnustuseks), medalisaaja nimi ja tunnustuse avaldaja nimi Universitas Tartuensis. Medali autor on Stanislav Netšvolodov.

Skytte medali saajateks on olnud: Mart Laar (1995), Marju Lauristin (1995), Mihkel Pärnoja (1996), Lennart Meri (2001), Andrus Ansip (2002), Jüri Raidla (2004), Andres Lipstok (2005) ning suursaadikud Katarina Brodin (1998; Rootsi), Dag Hartelius (2008; Rootsi), Jacques Faure (1998; Prantsusmaa), Kai Lie (1998; Norra) ja Sven Roed Nielsen (1998; Taani).

Aastal 2009 sai medali Rein Taagepera. 2010 ja 2011 autasu välja ei antud. 2012 sai medali Tõnis Lukas. 2015 sai medali Ene Ergma. 2017 sai medali Katri Raik.

Taavi Rõivas

Taavi Rõivas (sündinud 26. septembril 1979) on Eesti poliitik, kes oli aastatel 2014–2017 Eesti Reformierakonna esimees ja aastatel 2014–2016 Eesti peaminister.

Aastatel 2012–2014 oli Rõivas Eesti sotsiaalminister. 14. märtsil 2014 tegi president Ilves Taavi Rõivasele ülesandeks moodustada valitsus ja sama aasta 26. märtsil kinnitas president Rõivase Eesti peaministriks. 7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond Rõivasele ettepaneku tagasi astuda. 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 Riigikogu saadikut. Vaja oli 51 häält.

Taavi Rõivas alustas haridusteed Tallinna 17. Keskkoolis. Hiljem jätkas õpinguid Tallinna Reaalkoolis, mille lõpetas 1997. aastal. Kõrghariduse omandas Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, mille lõpetas 2002. aastal välismajanduse ja turunduse erialal bakalaureusekraadiga.

Tartu linnapea

Tartu linnapea juhib Tartu Linnavalitsust.

2007. aastal täitis Tartu linnapea Tartu linna põhimääruse järgi järgmiseid ülesandeid:

korraldas linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;

esindas Tartu linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

andis linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

kirjutas alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;

esitas volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu;

esitas volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;

osales õigusaktide ettevalmistamisel ja kinnitamiseks esitamisel volikogu istungile.

Ministrite Nõukogu esimees
Peaministrid (1918–1920)
Riigivanemad
Peaministrid (1934–1940)
Peaministri asetäitjad
Peaministrid (alates 1991)

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.