Andres Keevallik

Andres Keevallik (sündinud 24. veebruaril 1943 Pärnus) on eesti tehnikateadlane. Aastatel 2000–2005 ning 2010–2015 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor.[1]

Keevallik, Andres.IMG 9305
TTÜ rektor professor Andres Keevallik esinemas IRL-i hariduskonverentsil 24. augustil 2012

Elulugu

Keevallik õppis Rapla Keskkoolis, mille lõpetas 1961. aastal. Sealt suundus ta edasi õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1967. aastal cum laude ja medaliga Mente et Manu automaatika ja telemehaanika erialal, ning 1974. aastal samas aspirantuuri.

Liitus 1990. aastal Üliõpilasselts Liivika vilistlaskoguga.

Aastast 1967 töötab Tallinna Tehnikaülikoolis:

  • 1967–1971 automaatika ja telemehaanika kateedri insener, assistent, vanemõpetaja
  • 1975 elektronarvutite kateedri vanemõpetaja
  • 1976–1992 elektronarvutite kateedri dotsent
  • 1976–1987 elektronarvutite kateedri juhataja
  • 1987–1992 digitaalsüsteemide projekteerimise ja diagnostika laboratooriumi juhataja
  • 1992–2000 arvutitehnika instituudi digitaaltehnika professor
  • 1992–1995 arvutitehnika instituudi direktor
  • 1995–1997 infotehnoloogia teaduskonna dekaan
  • 1999–2000 digitaaltehnika õppetooli juhataja
  • 2000–2005 TTÜ rektor
  • 2005–2010 TTÜ arendusprorektor
  • 2010–2015 TTÜ rektor
  • 2015 TTÜ emeriitrektor

Aastail 1997–1999 oli Eesti Ühispanga asepresident (infotehnoloogia juht). Aastast 2001 Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu liige, aastast 2002 Eesti presidendi akadeemilise nõukogu liige, Eesti Informaatikanõukogu liige ning Kaitseministeeriumi teadusnõukogu esimees. Aastast 1998 Eesti volitatud insener ja euroinsener (EUR ING).

Teadustöö

Tehnikakandidaadi väitekirja "Abstraktsete automaatide pere struktuursete omaduste uurimine" kaitses 1974 TTÜ-s.

Uurimisalad: digitaalsed juhtimissüsteemid, nende loogilise sünteesi meetodid ja algoritmid. Loonud digitaalsete juhtautomaatide dekompositsioonilise loogilise sünteesi metoodika, mille aluseks on lõplike automaatide üldistatud dekompositsiooniteoreem.

Töötanud külalisteadlasena 1976–1977 Linköpingi Ülikoolis, 1987–1988 Karlsruhe Ülikoolis, 1992 Turu Ülikoolis, 1993 Darmstadti Tehnikaülikoolis.

Publikatsioone

  • Baranov, S.I., Keevallik, A.E. Synthesis of control automata using graph-schemes of algorithms. Digital Processes, 6(2–3), 149–165. (1980)
  • Baranov, S.I., Keevallik, A.E. Transformation of graph-schemes of algorithms. Digital Processes, 6(2–3), 127–147. (1980)
  • Fomina, E., Keevallik, A., Sudnitson, A. Low power synthesis based on information theoretic measures. 2002 23rd International Conference on Microelectronics, Nish, Yugoslavia, 699–702. (2002)

Tunnustused

  • 1998 Eesti Volitatud Insener, euroinsener
  • 2002 Mustamäe auhind "Mõtlev mees"
  • 2002 Ukraina Ülemraada aukiri
  • 2002 Poola Vabariigi teeneteorden
  • 2003 Valgetähe III klassi teenetemärk
  • 2003 Tallinna teenetemärk
  • 2003 Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) aasta üliõpilassõbra tiitel
  • 2003 Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori auliige
  • 2004 TTÜ üliõpilaselu eestvedaja tiitel
  • 2005 TTÜ üliõpilaskonna teenetemärk "Fidelis Studiosus"
  • 2005 info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) aasta tegija
  • 2005 Eesti Kaubandus-Tööstuskoja I klassi aumärk
  • 2005 TTÜ suur teenetemedal
  • 2005 Eesti Kaitseväe Eriteenete rist
  • 2007 Helsingi Tehnikaülikooli audoktor
  • 2007 Gruusia Inseneriakadeemia akadeemik
  • 2011 Kaukasuse Ülikooli audoktor

Isiklikku

Tema isa Edgar Keevallik oli loomakasvatusteadlane. Ta oli abielus atmosfäärifüüsik Sirje Keevallikuga, nende tütar Leelo töötab Linköpingi Ülikoolis keele ja kultuuri professorina, teine tütar Liina on eesti teatri- ja filmikunstnik.

Viited

  1. Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 1. köide

Välislingid

24. veebruar

24. veebruar on Gregoriuse kalendri 55. päev. Juliuse kalendri järgi 11. veebruar (1901–2100).

Aprill 2008

Aprill 2008, kroonika

2008. aasta aprill algas teisipäeval ja lõppes 30 ööpäeva pärast kolmapäeval.

Aprill 2014

Aprill 2014, kroonika

2014. aasta aprill algas teisipäeval ja lõppes 30 ööpäeva pärast kolmapäeval.

August 2010

August 2010, kroonika

2010. aasta august algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast teisipäeval.

Edgar Keevallik

Edgar Voldemar Keevallik (17. jaanuar 1908 Humala – 31. detsember 1985 Tallinn) oli eesti põllumajandusteadlane.

Ta lõpetas aastal 1928 Harjumaa Paldiski Ühisreaalgümnaasiumi. Seejärel õppis ta aastatel 1929–1935 ja aastal 1938 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonnas. Ta oli Üliõpilasseltsi Liivika liige.

Ta töötas aastatel 1935–1938 Eesti Hollandi-Friisikarja Tõuseltsis konsulendina ja aastatel 1938–1941 Kuusikul Riigi Põllutöö Katsejaamas loomakasvatuse osakonna juhatajana; aastal 1938 täiendas ta end Rootsis stipendiaadina. Aastatel 1941–1971 oli ta Vändra veisekasvatusjaama (asus Venemaale küüditatud Theodor Pooli Piistaoja talus) direktor.

Ta uuris Kuusikul vasikate söötmist ja veiste koobaltivajadust ning rakendas esimesena Eestis veiste kunstlikku seemendamist. Vändra katsejaamas lõi ta Eesti oludele vastava noorveisekasvatussüsteemi, kujundas majandi kultuurkarjamaad ja kõrgaretuskarja. Ta oli Eesti mustakirju veise aretajaid ja pikka aega Eesti Mustakirju Karja Tõunõukogu juhatuse aseesimees.

Edgar Keevallik suri 31. detsembril 1985 Tallinnas ja ta maeti 7. jaanuaril 1986 Metsakalmistule.

Eesti Arengufond

Eesti Arengufond (inglise Estonian Development Fund) oli Riigikogule alluv avalik-õiguslik asutus. Ta toimis alates aastast 2006 mõttekeskuse ja investeerimisfondina. 2017. aastal Eesti Arengufond likvideeriti.

Arengufondi seadusekohane eesmärk on stimuleerida ja toetada Eesti majanduses muutusi, mis aitavad majandust ajakohastada, tagada ekspordi kasvu ning luua uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Arengufond on loodud toetamaks innovatsiooniteadlikkuse tõusu, uuenduslike äriideede esilekerkimist ning ettevõtlikkuse kasvu ühiskonnas tervikuna. See peaks arenguseire abil leidma uue majanduskasvu allikaid, panustama pilootprojektidega seiretest välja kasvanud uudsete lahenduste teoks saamisesse ning investeerima riskikapitali uut moodi mõtlevatesse ja ambitsioonikalt tegutsevatesse Eesti teadmusmahukatesse tehnoloogiaettevõtetesse.

Esimese viie tegevusaasta jooksul on Arengufondi juures Eesti tulevikuteemadel väidetavalt kaasa mõelnud ja tegutsenud ligikaudu 2500 inimest.

Arengufondi käivitajaks ja esimeseks juhatuse esimeheks oli 2. aprillist 2007 kuni 1. aprillini 2012 Ott Pärna. 2012–2014 juhtis Arengufondi Tõnis Arro ja alates 2014 Pirko Konsa. Arengufondi nõukogu esimees oli 2009–2014 Raivo Vare. Alates 2014 on nõukogu esimees Ville Jehe.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt välja antav austus-, tunnustus- või tänuavaldus, mis antakse Eesti Vabariigi või välisriigi kodanikule eriliste teenete eest Kaubanduskoja ja/või Eesti majanduse arengule kaasaaitamisel.Aumärki antakase välja 1999. aastast. Aumärgil on kolm klassi.

Jaak Aaviksoo

Jaak Aaviksoo (sündinud 11. jaanuaril 1954 Tartus) on Eesti haridustegelane, akadeemik, füüsik ja poliitik.Ta on olnud Tartu Ülikooli prorektor (1992–1995) ja rektor (1998–2006). Alates 2015. aasta sügisest on ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor.

Alates 1994. aastast on Aaviksoo Eesti Teaduste Akadeemia liige. Ta on Eesti esimene akadeemikust rektor.

Ta on olnud kultuuri- ja haridusminister (1995–1996), kaitseminister (2007–2011) ning haridus- ja teadusminister (2011–2014). Kuulub erakonda Isamaa.

Juuni 2007

Juuni 2007, kroonika

Kukul külas

"Kukul külas" on Kuku raadio saatesari. Esimene saade jõudis eetrisse 1993. aasta 17. jaanuaril Hardo Aasmäega. Portreesaate loojaks on Erki Berends. 1993–2018 on saates kokku käinud 1301 külalist (2019. a juuni seisuga).

Mõtlev Mees

Mõtlev Mees on 2002. aastast väljaantav Mustamäe linnaosa auhind.

Auhind antakse enim kohalikku elu mõjutanud inimesele või inimrühmale. Selleks on pronkskuju "Mõtlev mees", mille autor on Tauno Kangro. Kujuke on Männipargis oleva skulptuuri vähendatud koopia.

Oktoober 2014

Oktoober 2014, kroonika

2014. aasta oktoober algas kolmapäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast reedel.

Saare Maavalitsuse teeneteplaat

Saare Maavalitsuse teeneteplaat on autasu, mis asutati Saare maakonnale osutatud teenete tunnustamiseks. Teeneteplaadiga autasustati inimesi, kes oma töö ja tegevusega on kaasa aidanud Saare maakonna arengule, samuti inimesi, kes on silma paistnud erilise, maakonna jaoks olulise saavutusega.

Teeneteplaadi andmise taotlusi oli õigus esitada Saare maakonna valla- ja linnavalitsustel ning volikogudel, Saaremaal tegutsevatel juriidilistel isikutel, erakondadel, liitudel, ühingutel, seltsidel, klubidel ja eraisikutel.

Teeneteplaadid andis autasustatutele pidulikult kätte Saare maavanem reeglina Eesti Vabariigi Iseseisvuspäeval.

September 2010

September 2010, kroonika

2010. aasta september algas kolmapäeval ja lõppes 30 ööpäeva pärast neljapäeval.

September 2012

September 2012, kroonika

2012. aasta september algas laupäeval ja lõppes 30 ööpäeva hiljem pühapäeval.

Sündinud 24. veebruaril

Siin loetletakse 24. veebruaril sündinud tuntud inimesi.

1103 – Toba, Jaapani keiser 1107–1123

1304 – Ibn Baţţūţah, araabia maadeavastaja

1500 – Karl V, Saksa-Rooma riigi valitseja

1536 – Clemens VIII, paavst

1547 – Juan de Austria, Austria prints ja väejuht

1557 – Matthias, Saksa-Rooma keiser

1619 – Charles Le Brun, prantsuse kunstnik

1786 – Wilhelm Grimm, saksa folklorist

1788 – Johan Christian Dahl, norra maalikunstnik

1803 – Carl Wilhelm Freundlich, eesti prosaist ja luuletaja

1841 – Edmund August Friedrich Russow, botaanik

1842 – Arrigo Boito, itaalia helilooja, kirjanik ja ajakirjanik

1843 – Teófilo Braga, Portugali president 1910–1911 ja 1915

1846 – Luigi Denza, itaalia helilooja

1847 – Roman von Rosen, baltisaksa päritolu Venemaa õuemeister ja diplomaat

1866 – Hubert Van Innis, Belgia vibulaskja

1866 – Pjotr Lebedev, vene füüsik

1884 – André Deed, prantsuse filminäitleja, koomik

1885 – Chester W. Nimitz, USA mereväelane, admiral

1897 – Juhan Vermet, Eesti sõjaväelane

1898 – Baltzar von Platen, rootsi leiutaja

1900 – Maksim Štrauhh, NSV Liidu näitleja

1900 – Augustinas Povilaitis, Leedu sõjaväelane ja riigitegelane

1902 – Herbert Warnke, Saksa DV ametiühingu- ja riigitegelane

1903 – Evald Abram Jalak, eesti kirjanik ja ajakirjanik

1904 – Hilda Espenberg, eesti arst

1921 – Valentina Hein, eesti laulja

1921 – Ludvik Aškenazy, Tšehhi kirjanik ja ajakirjanik

1921 – Eela Kuusküll, eesti kirjastustegelane ja tõlkija

1922 – Albert Eskel, eesti skulptor

1927 – Erich Ülevain, eesti balletitantsija

1928 – Veeliks Jalakas, eesti selgeltnägija

1928 – Õie Kütt, eesti metallikunstnik

1929 – Sulev Piliste, eesti jurist

1929 – Zdzisław Beksiński, poola maalikunstnik ja fotograaf

1931 – Ingrid Sarv, eesti rahvaluuleteadlane

1932 – Maija Kristalinskaja, vene estraadilaulja

1932 – Michel Legrand, prantsuse helilooja, pianist, dirigent ja laulja

1934 – Bettino Craxi, Itaalia peaminister 1983–1987

1934 – Bingu wa Mutharika, Malawi poliitik

1935 – Heldur Nestor, eesti paleontoloog

1935 – Ilme Riiv, eesti keemik

1940 – Raimo Kõlli, eesti mullateadlane

1940 – Nicolae Martinescu, Rumeenia maadleja

1940 – Jean-Marie Cavada, Prantsusmaa poliitik

1941 – Aini Oja, eesti mullateadlane

1942 – Joseph Lieberman, USA poliitik

1942 – Maile Grünberg, eesti kujunduskunstnik

1942 – Joe Lieberman, Ameerika Ühendriikide senaator

1942 – Mari-Ann Palm, eesti filoloog

1943 – Andres Keevallik, eesti arvutiteadlane

1943 – Katrin Maandi, eesti lingvist ja kultuuriametnik

1943 – Tõnis Peets, eesti agrotehnikateadlane

1944 – David Wineland, Ameerika Ühendriikide füüsik

1944 – Ivica Račan, Horvaatia poliitik

1945 – Taissia Filippova, eesti pianist ja muusikapedagoog

1945 – Helli Sisask, eesti kunstiajaloolane

1947 – Edward James Olmos, USA filminäitleja

1948 – Per Unckel, Rootsi poliitik

1949 – Ülo Luht, eesti rahvatantsujuht

1950 – Peeter Sookruus, eesti ajakirjanik ja riigiametnik, Eesti Raadio endine juht

1951 – Helen Shaver, kanada näitleja

1951 – Laimdota Straujuma, Läti poliitik

1951 – Monique Melsen, Luksemburgi laulja

1953 – Peeter Simm, eesti filmirežissöör

1954 – Aare Põder, eesti klahvpillimängija

1954 – Plastic Bertrand, Belgia laulja

1955 – Alain Prost, prantsuse autovõidusõitja

1955 – Steve Jobs, USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Computer asutaja

1956 – Judith Butler, USA filosoof ja feminist

1957 – Signe Kivi, eesti tekstiilikunstnik ja poliitik, Eesti Kunstiakadeemia rektor aastast 2005

1957 – Tiina Mõis, eesti pangandustegelane

1957 – İsa Qəmbər, Aserbaidžaani poliitik

1958 – Heino Rebane, eesti korvpallitreener

1959 – Toomas Saks, eesti majandustegelane

1959 – Toomas Mets, eesti veemootorisportlane

1960 – Vallo Toomet, eesti ajakirjanik

1961 – Margus Ulst, eesti arst, arstiteadlane ja majandustegelane

1961 – Urmas Kõljalg, eesti bioloog

1961 – Erna Solberg, Norra poliitik

1962 – Outi Mäenpää, soome näitleja

1962 – Armen Tõugu, eesti preester

1964 – Reet Hääl, eesti firmajuht

1966 – Billy Zane, USA filminäitleja

1966 – Ben Miller, inglise koomik, näitleja ja režissöör

1967 – Brian Schmidt, austraalia astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat

1968 – Andy Berman, Ameerika Ühendriikide näitleja

1971 – Pedro De la Rosa, Hispaania Vormel 1 sõitja

1971 – Alexandru Tănase, Moldova jurist ja poliitik

1973 – Aleksei Kovaljov, vene hokimängija

1973 – Olga Sjatkovskaja, Eesti veterinaar

1975 – Percival Spencer, Jamaica sprinter

1975 – Paul Teesalu, Eesti diplomaat

1975 – Katrin Sak, eesti biokeemik

1981 – Lleyton Hewitt, austraalia tennisist

1980 – Stig Rästa, eesti muusik

1983 – Ingemar Teever, eesti jalgpallur

1984 – Marina Timofejeva, Eesti jäätantsija

1986 – Carolina Pihelgas, eesti luuletaja ja tõlkija

1991 – Henrik Ingebrigtsen, norra jooksja

1994 – Laura Joonas, eesti orienteeruja

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool (lühendid TalTech ja TTÜ, varem TPI; rahvusvaheline lühend varem TUT) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas. Ülikooli aadress on Ehitajate tee 5.

Suurbritannia ettevõtte Quacquarelli Symonds septembris 2015 avaldatud QS World University Rankingsi põhjal on TTÜ maailma 650 parima ülikooli seas. Tehnikaülikoolide arvestuses on TTÜ maailma 50 parima hulgas.

Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia

Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia on Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi akadeemiline struktuuriüksus. Asub Tallinnas aadressil Tõnismägi 14.

Akadeemia, toonase nimega arhitektuuri ja -urbanistikainstituut, moodustati 2013. aasta aprillis TTÜ ehitusteaduskonna akadeemilise allüksusena. Instituudi tegevusvaldkondadeks said arhitektuur, visuaalkunst, insenerigraafika ning kunsti- ja arhitektuuriajalugu.Pärast ehitusteaduskonna reorganiseerimist inseneriteaduskonnaks ja selle koosseisus ehituse ja arhitektuuri instituudi loomist 1. jaanuaril 2017 kuulub akadeemia Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi koosseisu.

Tallinna teenetemärk

Tallinna teenetemärk on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.

Teenetemärk on kujult Kreeka rist. Selle moodustavad kaks ristuvat linnalippu. Risti keskkoha peale kinnitub Tallinna suur vapp.

Teenetemärgi tagaküljele on graveeritud märgi number ja märgi andmise aasta. Märk on valmistatud hõbedast, viimistletud kulla ja kuumemailiga.

Teenetemärk võidakse anda Eesti kodanikele või välismaalastele. Välismaalaste all mõeldakse nii välisriigi kodanikke kui ka kodakondsuseta isikuid.

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.