Ametiühing

Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik.

Vaata ka

Välislingid

20. august

20. august on Gregoriuse kalendri 232. (liigaastal 233.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. august (1901–2099).

Aasta mereharija

Aasta mereharija on aunimetus, mida aastast 2011 annavad igal aastal ühiselt Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Meremeeste Liit ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing. Aunimetuse saaja kuulutatakse välja IMO meremehe päeval 25. juunil.

Avatud Hariduse Liit

Avatud Hariduse Liit (lühend: AHL) on aastast 1991 tegutsev mittetulundusühing.

AHLi asutasid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei, Kultuuritöötajate Ametiühing ja Eesti Harrastusteatrite Liit.

Põhikirjas ütleb AHL oma tegevuse eesmärgiks Eesti ühiskonna demokraatlikule arengule kaasa aitamise. AHLi juhtmõte on "Areng õppimise kaudu". Ühtlasi toetab AHL kodanike vabahariduse omandamist ja enesetäiendamist.

EMA

EMA on akronüüm, mis võib tähendada üht järgmistest asutustest või organisatsioonidest:

Estonian Medical Association – Eesti Arstide Liit.

Eesti Mereakadeemia – mereharidust pakkuv Eesti rakenduskõrgkool.

Eesti Meremeeste Ametiühing – 1990ndate algusest 2017. aastani tegutsenud ametiühing.

Eesti Mitmekultuuriline Assotsiatsioon – 2000. aastal asutatud Eesti kultuuriseltside katusorganisatsioon.

Eesti Muusikaakadeemia – tänase Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nimetus aastatel 1989–2005.

Eesti Metsa Abiks – Eesti kodanikuliikumineEast Midlands Airport – Suurbritannias asuv East Midlandsi lennujaam.

European Medicines Agency – Euroopa Ravimiamet, Euroopa Liidu detsentraliseeritud ametkond keskusega Londonis.EMA on akronüüm, mis võib tähendada:

epiteelmembraani antigeeni (epithelial membrane antigen).

Eesti Ajakirjanike Liit

Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) on Eesti ajakirjanike loomeliit ja ka ametiühing. Liitu kuulub umbkaudu 300 tegev- ja endist ajakirjanikku. Suurim osakond on Eesti Rahvusringhäälingus, eri- ja huvialati tegutsevad liidus sektsioonid.

Eesti Ajakirjanike Liit on Rahvusvahelise Ajakirjanike Föderatsiooni (International Federation of Journalists, IFJ) ja Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni (European Federation of Journalists, EFJ), Eesti Kultuuri Koja ning Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) liige. Eesti Ajakirjanike Liit oli 1997. aastal meedia eneseregulatsiooni organi Avaliku Sõna Nõukogu asutajaid.

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit (lühendina EAKL) on Eesti ametiühingute keskne organisatsioon.

EAKL on Rahvusvahelise Ametiühingute Konföderatsiooni (ITUC) ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC) liige.

Eesti Ametiühingute Keskliitu kuulub 17 haruametiühingut, mis ühendavad riigi- ja omavalitsusasutuste töötajaid, haritlasi, tervishoiutöötajaid, transporditöötajaid (sh maantee-, raudtee-, mere- ja õhutransport), tööstustöötajaid (energeetika, kerge- ja toiduainetööstus, puidutöötlemine, metallitööstus) ning teenindussektoris hõivatuid (posti-, side-, kaubandus-, teenindus-, hotelli- ja puhastussektori töötajaid jt).

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (lühend EMSA) on Eestis merevaldkonnas töötavaid inimesi ühendav organisatsioon.

EMSA asutati 7. juunil 1995 Tallinnas. EMSA on 1940 loodud Eesti Meremeeste Kutseühingu tegevuse jätkaja Eestis.EMSA eesmärkide seas on põhikirja järgi näiteks:

"töötajate organiseerimine ja nende tööalaste, majanduslike ja sotsiaalsete huvide kaitsmine ja esindamine tööandjate, tööandjate ühenduste ning riigiasutuste ees, töövaidlusorganites ja kohtus";

"liikmete kvalifikatsiooni väärtustamisele kaasaaitamine";

"aktiivse koostöö arendamine teiste ametiühingute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kelle eesmärgid ühtivad EMSA omadega".

Eesti Meremeeste Union

Eesti Meremeeste Unio(o)n oli väliseesti merendusorganisatsioon. Organisatsioon loodi 1940 Eesti Meremeeste Kutseühingu järglasena. Unioon lõpetas tegevuse 1995, kui asutati Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing.

Unioon andis välja bülletääni Eesti Meremees.

Gent

Gent on linn Belgias, Ida-Flandria provintsi keskus ja suurim linn. Gent asub Schelde jõe ääres.

Kiiker (ajakiri)

Kiiker on aastast 2007 ilmuv Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) ajakiri (väljaande enda väitel ajaleht). Ajakirja annab välja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing. Ajakirja toimetab EMSA sekretariaat. Ajakirja levitab EMSA tasuta.

Kirjanik

Kirjanik on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat. Ehkki teistes keeltes võidakse sarnaseid sõnu kasutada ka isikute kohta, kes kirjutavad tarbekirjandust, publitsistikat või muid tekste (nt inglise writer), ei kutsuta neid eesti keeles kirjanikeks. Neid hõlmab lähedase tähendusega termin "literaat", samuti vanapärane "kirjamees".

Kutseühing

Kutseühing on samal kutsealal tegutsevate isikute ühing.

Keskajal olid kutseühingud tsunftid ja gildid.

Tänapäeval on Eestis kutseühingute tavalisim juriidiline vorm mittetulundusühing.

Solidaarsus (ametiühing)

Solidaarsus (poola keeles Solidarność, täieliku poolakeelse nimega Niezależny Samorządny Związek Zawodowy "Solidarność") on Poola ametiühing, mis sai tuntuks oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Ühingu eesotsas oli Lech Wałęsa.

Ühing kujutas endast totalitarismi- ja kommunismivastast sotsiaalset massliikumist. Liikumisse kuulusid väga erinevaid poliitilised jõud: alates katoliiklikest konservatistidest kuni ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni.

Ühing loodi augustis-septembris 1980 Gdanski laevatehases. Ühing legaliseeriti 10. novembril 1980. Jaanuaris 1982 keelustasid Nõukogude võimuorganid ühingu tegevuse. Detsembrist 1981 kuni 1986. aastani tegutses ühing põranda all. Ühing taaslegaliseeriti aprillis 1989.

1989–1990 taotles ühing maailmarevolutsiooni ning oli Poola Rahvavabariigis tegutseva Poola Ühinenud Töölispartei likvideerimise eestvedajaid.

Sotsialism

Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted.Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ('ühiskondlik').

Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, demokraatlik sotsialism, sionistlik sotsialism jpt.

Kommunistliku ideoloogia kohaselt on sotsialism vahe- või eelaste üleminekul kapitalismilt kommunismile. Ametliku retoorika järgi oli 1980. aastaks Nõukogude Liidus kommunism põhiliselt üles ehitatud (hiilimaks mööda Nikita Hruštšovi varasemast lubadusest, et kommunism on selleks ajaks üles ehitatud), seda seisundit nimetati arenenud sotsialismiks.

Sotsialistlik Internatsionaal

Sotsialistlik Internatsionaal (SI) on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab sotsiaaldemokraatlikke ja sotsialistlikke parteisid ja organisatsioone.

Alates 2006. aastast on SI president Geórgios Papandréou Kreekast. Talle eelnes António Guterres Portugalist, kes oli SI president alates 1999. aastast.

Streik

Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate ja töötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui tal töötajaid ei ole ja mõjutada tööandjat või poliitikuid läbi majanduslikku ja/või moraalse kahju nõustuma tingimustega, mida töötajad streigiga saada soovisid.

Tööandjate algatatud töökatkestust, mida kasutatakse väga harva, nimetatakse töösuluks ehk lokaudiks.

Streigid omandasid suure tähtsuse industriaalrevolutsiooni perioodil, mil paisus masstööjõud vabrikutes ja kaevandustes. Tollal muudeti streigid kiiresti ebaseaduslikeks väga paljudes riikides, kuna enamasti omasid tööstuste omanikud suuremat poliitilist jõudu. Enamikus lääneriikides hakati aga streike seadustama osaliselt juba 19. sajandi lõpust alates.

NSV Liidus olid streigid keelatud kui kontrrevolutsioon.

Tallinna Metallitööliste Ametiühing

Tallinna Metallitööliste Ametiühing (ka Tallinna Metallitööliste Ühisus, saksa Revalscher Metallarbeiter-Verein, vene Ревельское профессиональное общество рабочих металлического производствa) oli 1906 asutatud Eesti metallitöölisi ühendav organisatsioon (ametiühing).Organisatsiooni tegevus hõlmas Eestimaa kubermangu. Saksa okupatsiooni ajal 1918 organisatsiooni tegevus lõppes, ent pärast okupatsiooni 1918. aasta novembris tegevus jätkus. Pärast 1920. aastat hõlmas organisatsiooni tegevus kogu Eestit. Organisatsioon oli Eestimaa Töölisühingute Keskliidu liige.

Ämmaemand

Ämmaemand (ka akušöör) on pereplaneerimise ja seksuaaltervise spetsialist. Tema ülesanne on jälgida ja nõustada naisi raseduse ajal, võtta vastu sünnitusi ja õpetada naisi vastsündinut hooldama. Ämmaemandate eriala nimetatakse ämmaemanduseks.

Rahvusvaheline Ämmaemandate Konföderatsioon (ICM), Rahvusvaheline Sünnitusabi- ja Naistearstide Föderatsioon (FIGO) ja Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) kiitsid 1990–1992 heaks rahvusvahelise ämmaemanda määratluse. Selle kohaselt on ämmaemand "isik, kes osaledes regulaarselt antud riigis seaduslikult heaks kiidetud ämmaemandate koolituses, on nimetatud koolituse edukalt sooritanud ning saanud sel viisil nõutava pädevuse selleks, et teda kantakse ämmaemandate registrisse ja/või antakse seaduslik luba praktiseerida ämmaemandana".Ämmaemand nõustab naisi ja peresid raseduse, sünnituse ja lapsevoodi ajal. Ta võib sünnitusi omal vastutusel vastu võtta, hooldada vastsündinut ja väikelast, samuti abistada hädaolukordades, kui arstiabi pole kättesaadav. Ta võib praktiseerida ämmaemandana haiglates, nõuandlates, tervisekeskustes, kodustes oludes jms.Ämmaemandal on õigus töötada iseseisvalt nii ämmaemandana kui ka õena. Eesti väljastatud tegevusloaga ämmaemandad on kantud tervishoiutöötajate registrisse.

Õendusala erialade arengukava järgi 2002. aastast on ämmaemandate optimaalne suhtarv eriarstidega 4 ämmaemandat 1 günekoloogi kohta, ämmaemandate optimaalne vajadus Eestis aga 5,5 ämmaemandat 10 000 elaniku kohta ehk absoluutarvuna 772.Eesti ämmaemandaid ühendab 1927. aastal rajatud ja 1992. aastal taasloodud Eesti Ämmaemandate Ühing, mis on ämmaemanda kutse andja ja ametiühing, korraldab 2007. aastast saati iga-aastaseid konverentse ja annab 2000. aastast välja aasta ämmaemanda aunimetust.

Venemaal alustati ämmaemandate ettevalmistust 18. sajandil, Eestis 19. sajandi algul. Esimene eestikeelne käsiraamat oli Otto Reinhold von Holtzi "Lühhike öppetus Eestima Tallorahwa Ämmadele" (1812). Tänapäeval saab Eestis ämmaemandaks õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.