Alevik

Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.

Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber.

Eesti

Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku.

Eesti Vabariigi valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrusega kvalifitseeriti alevikud linnalisteks asulateks.

2012. aasta augusti alguse seisuga on Eestis 185 alevikku.[1]

2012. aastal valmis sotsiaalministeeriumis eelnõu, mis nägi Eestis ette alevike kaotamise. Selle kohaselt oleks 24 väikest alevikku muutunud külaks, 153 võinud aga saada aleviteks.[1] Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vastuseisu tõttu see eelnõu valitsuse kooskõlastamisringi ei läbinud ja seda edasi ei menetletud.[2]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 Alo Lõhmus "Alevikud ajalukku, linnad suuremaks" Maaleht, 9. august 2012
  2. Filippov, Madis. Parts ütles alevike kaotamisele ei Postimees, 28.09.2012 (vaadatud 22.10.2017)
Alatskivi

Alatskivi on alevik Tartu maakonnas Peipsiääre vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Alatskivi valla halduskeskus.

Alevikus asub Alatskivi Silmaallikas.

Ambla

Ambla on alevik Järvamaal Järva vallas.

Ambla asub Ambla jõe ülemjooksul Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee ääres. Tapa asub 10 km kaugusel kirdes, Lehtse 7 km kaugusel põhjas ja Käravete 4 km kaugusel läänes. Küladest on lähimad põhjas Linnape, kirdes Räsna, kagus Jõgisoo ja lõunas Raka. Muudest paikadest on lähemad edelas Näo, loodes Preedikküla, idas Kuru ja lõunas Kaiemäe.1991–2017 asus Amblas Ambla valla keskus.

Aste alevik

Aste on alevik Saaremaal Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus alevuk Lääne-Saare valda, detsembrini 2014 asus Kaarma vallas.

Seal asub Aste Põhikool. Seal on olnud Nõukogude ajal Aste lennuväli.

Kihelkonna

Kihelkonna on alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas 33 km kaugusel Kuressaarest Kihelkonna lahe ääres.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Kihelkonna valla halduskeskus. Alevikus on üle 300 elaniku.

Alevikus asuvad Kihelkonna Põhikool, Kihelkonna Mihkli kirik, Kihelkonna laululava, Kihelkonna raamatukogu.

Kuusalu

Kuusalu alevik, mis on Kuusalu valla keskuseks, asub Ida-Harjumaal ning paikneb Tallinna–Narva maantee ääres 39 km kaugusel Tallinnast.

Paikkond tekkis 13.–14. sajandil kihelkonna keskusena.

Kuusalu alevikus elas 2007. aasta 1. jaanuari seisuga 1246 ja 2008. aasta 1. jaanuari seisuga 1216 inimest.

Kuusalus asub Lauritsakivi.

Käina

Käina on alevik Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Käina valla halduskeskus.

Asula esmamainimine jääb 1522. aastasse. Kuni 1. aprillini 1939. aastal kandis alevik nime Keina.Käina kirik on varemetes ja kohalik kogudus kasutab teenistusteks Käina kogudusemaja.

Käinas asus üks kahest Hiiu maakonna gümnaasiumist. Alates 1. septembrist 2015 on see põhikool.Asulast lõunasse jääb Käina laht.

Kärla

Kärla on alevik Saaremaal Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Lääne-Saare valda. Detsembrini 2014 oli Kärla valla halduskeskus.

Seal asuvad Kärla Põhikool, Kärla raamatukogu, Kärla kirik ja Kärla kalmistu.

Alevikku läbib Kärla jõgi.

Alates 1980. aastatest kuulub Kärla alevikku Sõmera asum, kus praegu asub Sõmera hooldekodu. Kärla alevikus asub AS EstAgar, kus agarikust toodetakse kondiitritööstuses marmelaadi tootmiseks kasutatavat furtsellaraani (varem nimetatud ka agariks).

Külaasundus

Külaasundus (vene keeles сельское поселение) on 3. järgu haldusüksus ja kohaliku maaomavalitsuse üksus Venemaal.

Külaasundus koosneb ühest või mitmest maa-asulast (alevik, küla, staniitsa, talu, kišlakk, auul jms).

Külaasundused kuuluvad munitsipaalrajoonide koosseisu.

Venemaal oli 2010. aastal 19 591 külaasundust. 1. jaanuari 2016 seisuga oli külaasundusi 18 177.

Leisi

Leisi on alevik Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Leisi valla halduskeskus.

Seal asub Leisi keskkool ja Leisi Püha Olga kirik.

1977. aastal liideti Leisi alevikuga Olgaküla.

Misso

Misso on alevik Võru maakonnas Rõuge vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Misso valla halduskeskus.

Missot läbib Riia–Pihkva maantee.

Maakonna keskusesse Võrru on Missost 50 km ja riigi pealinna Tallinna 300 km.

Orissaare

Orissaare alevik asub Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Orissaare alevik oli kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal samanimelise valla halduskeskus.

Ajalooliselt asus Orissaare Pöide kihelkonnas. Aastatel 1950–1959 oli Orissaare Orissaare rajooni keskus.Seal asuvad Illiku laid, Orissaare alumine tulepaak, Orissaare Gümnaasium, Orissaare raamatukogu, Orissaare sadam, Orissaare staadion, Orissaare tuletõrjedepoo, Orissaare ülemine tulepaak.

Orissaares on sündinud Kaie Kand, Ott Aardam ja Kalle Laanet.

Parksepa

Parksepa on alevik Võru maakonnas Võru vallas. Parksepas elab ligi 700 elanikku, asub lasteaed, üle 500 õpilasega keskkool, kaks poodi.

Alevikus tegutseb Parksepa rahvamaja mitme isetegevus- ning huviringiga, samuti spordiklubi.

Oluline roll Parksepa alevikuks kujunemisel oli Võru EPT-l, mille allüksustest moodustunud mitu ettevõtet praegugi alevikus tegutsevad.

Puhja

Puhja on alevik Tartu maakonnas Elva vallas. Esmamainimine: Puyen 1418. a Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus alevik Puhja valda. Seisuga 01.01.2017 oli Puhja alevikus 879 elanikku.

Pärnu-Jaagupi

Pärnu-Jaagupi on alev Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas.

1991–2017 oli Pärnu-Jaagupi Halinga valla keskus.

1922 on mainitud Jakobi alevikku. Alevik sai aleviõigused 13. septembril 1945, kui Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega liideti Jakobi alevik ja Uduvere alevik. Alevi nimeks sai Pärnu-Jaagupi.1950–1959 oli Pärnu-Jaagupi Pärnu-Jaagupi rajooni keskus.10. detsembril 1991 moodustati Pärnu-Jaagupi vald (alevvald). Aastal 1996 läks selle territoorium Halinga valla koosseisu. See oli esimene omavalitsusüksuste liitumine taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.

Pärnu-Jaagupis asub Pärnu-Jaagupi kirik, mida kasutab Pärnu-Jakobi kogudus ja tegutseb ka EAÕK Uduvere Apostel Jakobuse kogudus Uduvere Apostel Jakobi kirikus.

Pärnu-Jaagupis toodetakse kõrsikuid.

Seal asub Pärnu-Jaagupi koolimuuseum.

Rõngu

Rõngu (varem ka Ringen) on alevik Tartu maakonnas Elva vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Rõngu valla halduskeskus.

Asulas paikneb Rõngu kirik.

Salme alevik

Salme alevik on Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Salme valla halduskeskus.

Salme aleviku lõunaservas märkas ornitoloog Marco Purovesi 2018. aasta 4. novembril Eestis esimest korda veisehaigurit.

Valjala

Valjala alevik asub Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Valjala valla halduskeskus.

Seal asub põhikool, lasteaed, (sihtnumber 9430), vallavalitsus, Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas, kirik (Eesti vanim kivikirik), Tööpada ja 8 eraettevõtet. Valjalas on ka Valjala kalmistu ja Valjala vana kalmistu; mõlemad on arvele võetud kultuurimälestistena.

Virtsu

Virtsu on alevik Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Virtsu poolsaarel.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus alevik Lääne maakonda Hanila valda.

Alevik tekkis sadama ümbrusse 19. sajandi lõpul.

Virtsu alevikus elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 539 inimest, neist eestlasi 520 (96,5%).Alevikus asub kaks kaitsealust ohvrikivi, sealhulgas Virtsu ohvrikivi.

Virtsus asuvad Virtsu (põhi)kool (1973), lasteaed (1967), raamatukogu, ilmajaam (1903), kolm tuuleparki (2002 avatud Virtsu I, 2008 avatud Virtsu II ja 2009 avatud Virtsu III), plastaknatehas (2002), Virtsu Harrastusmuuseum (1996), Kirsi vanasõidukite muuseum (2006), Virtsu seltsimaja (2008).

Värska

Värska on alevik Võru maakonnas, Setomaa valla keskus.

Alevik kuulub Tsätski nulka.

Värskat on esmakordselt mainitud 1585. aastal.Värskas toodetakse Värska mineraalvett. 1967. aastal puuriti Värskas esimene mineraalvee puurkaev. 1973. aastal avati Värska sovhoosi mineraalvee villimise tsehh.

Värskas asub Värska kuurortravikeskus, kuhu kuuluvad Värska sanatoorium ja veekeskus.

Alevikus tegutseb 1998. aastal rajatud Seto Talumuuseum.

Alevik asub Mustoja suudmeala paremkaldal. Oja suue on kaitse all (Värska lahe hoiuala). Asula territooriumile jääb ka Õrsava järv Mustojal.

Looduskaitsealustest üksikobjektidest asub seal Verhulitsa Laudsi pettäi.

Vahemikus 1904–1907 ehitatud Värska kirik (EAÕK Värska Püha Georgiose kirik) on pühitsetud pühale Jürile, aleviku kirmaskipäev on vana kalendri jüripäev. Varem asus asulas ka 1759 ehitatud ja uue kiriku valmimise järel lammutatud puukirik.Alevikus asuvad vana ja uus kalmistu.

Värskas peetakse iga kolme aasta järel toimuvat Setomaa laulupidu ehk Leelopäeva.Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alevik Põlva maakonda kuuluva Värska valla keskus.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.