Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.

16. sajandil oli Eestis 14 alevit (Helme, Karksi, Kastre, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga ja Viru-Nigula), mida on mõnikord üsna raske linnadest eristada. Nii on väidetud, et Keila sai linnaõiguse juba keskajal, samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaõiguse andmise täpset daatumit. Enamik keskaegseid aleveid hävis Liivi sõjas. Lihula, Keila, Kuressaare, Otepää, Põltsamaa ja Valga on hiljem saanud hiljem linnadeks.

20. sajandi alguseks oli Eestis taas tekkinud kümneid õigusliku staatuseta aleveid. 1917. aastast alates anti neist paljudele alevina omavalitsusõigused (siiski ei saanud alevi õigusi näiteks Ambla, Laura või Lihula), paralleelselt järgnes suuremate alevite ümbernimetamine linnadeks. Omavalitsuste struktuuri lihtsustamise huvides nimetas Vabariigi President Konstantin Päts 1. mail 1938 jõustunud Linnaseadusega 14 siis eksisteerinud alevit (Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani) ümber kolmanda astme linnadeks, ainult Võõpsu alev kaotati ja liideti Räpina vallaga.

Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, 1945. aastal asutati valdade koosseisus uued, töölis-, linna tüüpi ja kuurortalevid. Esimestena muudeti 13. septembril 1945 aleviteks Järvakandi, Kehra, Kohila, Rapla, Ambla, Järva-Jaani, Lihula, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Nuia, Võhma ja Räpina.

1. jaanuaril 1983 oli Eestis 24 alevit. Tänapäeval on Eestis 12 alevit: Aegviidu, Järva-Jaani, Järvakandi, Kiili, Kohila, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Märjamaa, Paikuse, Pärnu-Jaagupi, Tootsi ja Vändra. Neist kuus (Aegviidu, Järvakandi, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Tootsi ja Vändra) on minevikus olnud samanimelise valla ainsad asulad (alevvallad).

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti alevite loend
Disambig gray.svg  See artikkel räägib asulatüübist; auriku kohta vaata artiklit Alev (aurik), perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit Alev (perekonnanimi).

"Alev" tõlkevastena

Saksakeelsed maad

Markt (Marktdorf, Marktort) oli algselt vald, millel oli turuõigus (õigus turgu pidada). Suuremaid selliseid valdu nimetati ka Marktflecken ('alev'). Neil valdadel olid siis ka linnadega sarnased õigused (Minderstadt).

Tänapäeval on igal vallal õigus turgu pidada ning nimetusel Markt pole enam suuremat sisulist tähtsust.

Saksamaal Baieri liidumaal võib liidumaa valitsus suurema kreisisisese valla tolle taotlusel ametlikult "aleviks" (Markt) kuulutada.

Soome

Kauppala oli Soomes algselt asula, kus oli kauplemisõigus ka väljaspool turgu. Kauppala oli 1977. aastani haldusüksus, siis muudeti kõik Soome 22 alevit linnadeks, välja arvatud Karhula, mis liideti Kotka linnaga. Paljud alevid olid juba varem linnaõigused saanud.

Venemaa

Посёлок городского типа (linna tüüpi asula, lühendina п. г. т., пгт.) on nõukogude ajal kasutusele võetud nimetus. Alevis pidi olema vähemalt 3000 elanikku ja 85% elanikest pidi olema hõivatud väljaspool põllumajandust. 1. jaanuaril 2017 oli Venemaal 1208 alevit, millest 192 alevis elab üle 10 000 elaniku.

Alev kirjanduses

Töölisaguli inimeste vaesust ja viletsust kirjeldab August Jakobsoni romaan "Vaeste-Patuste alev".

Vaata ka

Abja-Paluoja

Abja-Paluoja on vallasisene linn Viljandi maakonna Mulgi vallas. Kohalikele kõnekeeles tavaliselt Abja, mõnikord ka Paluoja.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli Abja-Paluoja Abja valla halduskeskus.

Esmakordselt on Abjat mainitud 1504. aastal. Linnale aluse pannud asula tekkis 1895. aastal ehitatud Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmelisele raudteele (lammutatud 1973) rajatud raudteejaama juurde. Oma nime sai ta lähedalasuva Abja mõisa ning Pärnu-Valga maantee (tänapäeval Valga–Uulu maantee) ääres asunud Paluoja maanteekõrtsi järgi.

Aleviks sai Abja-Paluoja 29. detsembril 1945.Abja-Paluoja sai linnaks 1993. aastal. 1998. aastal liideti Abja-Paluoja linn ja Abja vald ning Abja-Paluoja muutus vallasiseseks linnaks.

Abja-Paluoja nimetatakse Mulgimaa pealinnaks või mulkide pealinnaks. (Ka Viljandit nimetatakse Mulgimaa pealinnaks, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides.)

Linnas paikneb Abja Gümnaasium. Tähelepanuväärne ehitis on Abja-Paluoja postkontor. Linnas on Kariste järve suubuvale kraavile paisutatud Abja paisjärv.

Aegviidu

Aegviidu on alev Harju maakonnas Anija vallas.

1993–2017 oli Aegviidu alevvald ehk kohaliku omavalitsuse üksus. Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aasta sügisel liitus Aegviidu Anija vallaga.

Aegviidu piirneb lõunas Lääne-Viru maakonna Tapa vallaga.

Valla staatuse sai alev 25. augustil 1993.

Aegviidu viimane vallavanem oli Riivo Noor.

Antsla

Antsla on vallasisene linn Antsla vallas Võru maakonnas. Linnaõigused sai Antsla aastal 1938 ja vallasisene linn sai sellest 1999. aasta haldusmuudatusega, mille käigus Antsla linn ühines Antsla vallaga.

Balvi

Balvi ( läti ) (saksa Bolwen, latgali Bolvi, poola Bołowsk) on linn Lätis Latgale põhjaosas. Ta on Balvi piirkonna keskus, 2009. aastani oli Balvi rajooni keskus.

Aastal 1765 mainiti esimest korda Balvi mõisa. Aastal 1926 sai Balvist alev, linn aastast 1928. Balvi on Põlva valla sõpruslinn.

Garmisch-Partenkirchen

Garmisch-Partenkirchen (Ga-Pa) on alev (Markt) Saksamaal Baieri liidumaal, Garmisch-Partenkircheni kreisi keskus. Asub Baieri lõunaosas Baieri Alpides Austria piiri lähedal.

Garmisch-Partenkirchenis toimusid 1936. aasta taliolümpiamängud. Seal toimub ka iga-aastase nelja hüppemäe turnee teine etapp.

Alevi lähedal asub Saksamaa kõrgeim tipp Zugspitze ja Eibsee järv.

Habarovski krai

Habarovski krai on Venemaa 1. järgu haldusüksus Kaug-Ida föderaalringkonnas.

Järva-Jaani

Järva-Jaani on alev Järva maakonnas Järva vallas.

Järva-Jaani oli aastatel 1991–2017 Järva-Jaani valla halduskeskus.

Asulat läbib Tartu–Jõgeva–Aravete maantee (varasema nimega Piibe maantee). Järva-Jaani ja Kuusna küla vahel on 1798. aasta altlases Piibe maantee ääres Tamme kõrts. Järva-Jaanist hargneb tee Karinu küla suunas.

Asulas on ajaloomälestisena arvele võetud Järva-Jaani Vabadussõjas langenute matmispaik.

Alevi alal on Järva-Jaani järv.

Järva maakond

Järva maakond ehk Järvamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Maakond asub Eesti keskosas ning piirneb läänes Harju ja Rapla, põhjas ja kirdes Lääne-Viru, kagus Jõgeva, lõunas Viljandi ning edelas Pärnu maakonnaga.

Järvakandi

Järvakandi on alev Rapla maakonnas Kehtna vallas.

Järvakandi oli alevvald kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal, mil vald liitus Kehtna vallaga.

Järvakandis toimub alates 2005. aastast muusikafestival Rabarock.

Järvakandi vallavanem oli Mart Järvik.

Lavassaare

Lavassaare on alev Pärnu maakonnas Pärnu linnas.

Linnaasundus

Linnaasundus (vene keeles городское поселение) on munitsipaalmoodustise liike Venemaal; linn või alev (посёлок городского типа), mille territooriumil teostatakse omavalitsuslikku haldamist.Linnaasundused, mis ei ole saanud linnaringkonna staatust, kuuluvad munitsipaalrajoonide koosseisu.

Linnaasunduste loomine seadustati 2003. aastal välja antud kohalike omavalitsuste moodustamist käsitlevas föderaalseaduses. Looma hakati neid munitsipaalreformi käigus. Seisuga 1. jaanuar 2017 oli Venemaal 1589 linnaasundust.

Märjamaa

Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus. Alevi peamiseks vaatamisväärsuseks on Märjamaa kirik koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud kirikuvärav-monumendiga. Aleviks nimetati Märjamaa aastal 1945. Aastatel 1950–1962 oli ta Märjamaa rajooni keskus.

1931–1968 oli Märjamaal Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee jaam.

Märjamaal tegutseb ragbiklubi Märjamaa Vikat.

Narva-Jõesuu

Narva-Jõesuu (saksa keeles varem Hungerburg, Narwa-Mündung; vene keeles varem Гунгербург, Усть-Нарoва) on linn Ida-Viru maakonnas. Alev nimetati ametlikult Narva-Jõesuuks 1890. aastal. Linnaõigused sai 1993. aasta augustis.

Linna kaugus Narvast on 14 kilomeetrit ja maakonnakeskusest Jõhvist 47 kilomeetrit. 1. aprillil 1934 liideti Narva-Jõesuu alev jaoskonnana Narva linnaga. 1. mail 1938 jõustunud linnaseadusega sai Narva-Jõesuust Narva linnaosa (ainus selline Eestis). Eesti taasiseseisvumise järel eraldati Narva-Jõesuu Narvast omaette linnaks.

Narva-Jõesuu on tuntud kuurortlinnana, mille hiilgepäevad jäävad aastakümnete taha. Linn paikneb Narva jõe ja merelahe vahelises kolmnurgas, kus sümmeetrilised tänavad on rajatud otse luitemännikusse. Seal on mitu tänapäevast raviasutust (näiteks Narva-Jõesuu sanatoorium) ja puhkekodu. Narva-Jõesuus asub Eesti pikim mereäärne liivane supelrand (7,5 km ja jätkub Narva-Jõesuu linna Meriküla ja Udria randadega).

Paikuse

Paikuse on alev Pärnu maakonnas Pärnu linnas.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli alev Paikuse valla halduskeskus.

Alev asub Pärnu linnast idas Pärnu jõe vasakul kaldal. Põhjas piirneb Sindiga, lõunas piirneb Pärnu linnaga.

Aleviks sai Paikuse regionaalministri otsusega 15. juulist 2011. Enne seda oli tegemist alevikuga.

Pärnu-Jaagupi

Pärnu-Jaagupi on alev Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas.

1991–2017 oli Pärnu-Jaagupi Halinga valla keskus.

1922 on mainitud Jakobi alevikku. Alevik sai aleviõigused 13. septembril 1945, kui Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega liideti Jakobi alevik ja Uduvere alevik. Alevi nimeks sai Pärnu-Jaagupi.1950–1959 oli Pärnu-Jaagupi Pärnu-Jaagupi rajooni keskus.10. detsembril 1991 moodustati Pärnu-Jaagupi vald (alevvald). Aastal 1996 läks selle territoorium Halinga valla koosseisu. See oli esimene omavalitsusüksuste liitumine taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.

Pärnu-Jaagupis asub Pärnu-Jaagupi kirik, mida kasutab Pärnu-Jakobi kogudus ja tegutseb ka EAÕK Uduvere Apostel Jakobuse kogudus Uduvere Apostel Jakobi kirikus.

Pärnu-Jaagupis toodetakse kõrsikuid.

Seal asub Pärnu-Jaagupi koolimuuseum.

Pärnu linn (haldusüksus)

Pärnu linn on omavalitsusüksus Pärnu maakonnas.

Omavalitsusüksus moodustati 1. novembril 2017, kui jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine. Tõstamaa Vallavolikogu ei nõustunud vabatahtlikult Pärnu linnaga liituma ja vaidlustas sundliitmise Riigikohtus, kuid jäi seal kaotajaks.Haldusreformi käigus moodustatud omavalitsuse pindala on 858,07 km² ja sellega on see pindalalt suurim "linn" Eestis.

Selle koosseisu kuuluvad Pärnu linn, Audru ja Tõstamaa alevik, Paikuse ja Lavassaare alev ning 49 küla: Ahaste, Alu, Aruvälja, Eassalu, Ermistu, Jõõpre, Kabriste, Kastna, Kavaru, Kihlepa, Kiraste, Kõima, Kõpu, Kärbu, Lao, Lemmetsa, Liiva, Lindi, Liu, Lõuka, Malda, Manija, Marksa, Männikuste, Oara, Papsaare, Peerni, Pootsi, Põhara, Põldeotsa, Põlendmaa, Päraküla, Rammuka, Ranniku, Ridalepa, Saari, Saulepa, Seliste, Seljametsa, Silla, Soeva, Soomra, Tammuru, Tuuraste, Tõhela, Tõlli, Valgeranna, Vaskrääma, Värati.

Omavalitsuses oli 1.1.2017 seisuga 50 517 elanikku.

Rapla rajoon

Rapla rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s.

Rajoon moodustati 1950. aastal tollase Harjumaa lõunaosast. 1959. aastal liideti juurde osa Türi rajoonist, 1962. aastal osa Vändra rajoonist ja peaaegu kogu Märjamaa rajoon.1. jaanuarist 1990 moodustati olemasoleva Rapla rajooni halduspiirides Rapla maakond.

Tootsi

Tootsi on alev (endine alevvald) Pärnumaal.

Vald liitus 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus naabervaldadega Põhja-Pärnumaa vallaks.

Alevis asuvad põhikool, raamatukogu, apteek, spordikompleks ujulaga, postipunkt. Asula tekkis 1939. aastal valminud briketivabriku lähedusse.

Tootsi viimane vallavanem oli Riina Kukk.

Alevi järgi on nimetatud Pirgu lademe Tootsi kihistu.

Vändra

Vändra on alev Pärnu maakonna kirdeosas Põhja-Pärnumaa vallas.

Vändra oli alevvald kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal, mil vald liitus naabervaldadega Põhja-Pärnumaa vallaks.

Vändra alevis oli 2011. aasta 1. jaanuaril 2312 elanikku. 2006. aasta 1. jaanuaril oli Vändras 2528 elanikku, 2000. aasta rahvaloenduse aegu aga 2662.Vändrast voolab läbi Vändra jõgi.

Vändra Gümnaasium on Pärnumaa suurim maagümnaasium.Vändra viimane alevivanem oli Toomas Sonts.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.