Aleppo koodeks

Aleppo koodeks on 10. sajandil kirjutatud Tanahi käsikiri, mis on tavaliselt tänapäevaste Vana Testamendi väljaannete aluseks võetud [1].

Koodeks on tõenäoliselt parim näide masoreetide tekstist. Masoreedid olid keskaegsed piibliteksti toimetajad, kes lisasid heebreakeelsele konsonant-tekstile vokaalimärgendid.

Koodeks oli umbes saja aasta jooksul pärast valmimist Jeruusalemma kogukonna valduses. Esimese ristisõja ajal rüüstati sealne sünagoog ja koodeks viidi Egiptusse. Seda hoiti Kairos. Juudi õpetlased üle maailma käisid Egiptuses Aleppo koodeksit uurimas ja täpse heebreakeelse teksti osas selgust saamas. Arvatakse, et 1375 viidi koodeks Alepposse.

Koodeks jäi Süüriasse pooleks aastatuhandeks. 1947. aastal põles sünagoog, kus seda hoiti. 1958. aastal, pärast Iisraeli smugeldamist, tutvustati koodeksit Yits'ẖak Ben-Tsvile. Kui koodeks oli Iisraeli jõudnud, avastati, et umbes kolmandik sellest on kadunud.

Aleppo koodeks on küll vanem kui Leningradi koodeks, kuid mingid osad Aleppo koodeksist on kadunud pärast 1947. aastat. Nii on Leningradi koodeks vanim tänapäevani terviklikult säilinud käsikiri.

Aleppo koodeksis on ketuvimi järjekord selline: Saamueli, Kuningate ja Ajaraamatud, Psalmid, Iiobi raamat, Õpetussõnad, Ruti raamat, Ülemlaul, Koguja, Jeremia, Estri, Taanieli, Esra ja Nehemja raamat.

Aleppo Codex Joshua 1 1
Vaade Aleppo koodeksi lõigule (Joosua 1:1)

Viited

  1. Piibli algtekstid
Aleppo

Aleppo (varem ka Haleb, ar حلب Ḩalab) on linn Süürias, Ḩalabi provintsi halduskeskus. See asub Süüria loodeosas.

Suurem osa elanikest on araablased. Suuremad vähemused on kurdid ja armeenlased.

Leningradi koodeks

Leningradi koodeks (ka Codex Leningradensis) on vanim täielikult säilinud heebreakeelse Vana Testamendi käsikiri, mis kasutab masoreetide teksti. See on kolofooni järgi dateeritud 1008. (või äärmisel juhul 1009.) aastasse.

Aleppo koodeks, mille toel Leningradi koodeks on valminud, on küll vanem, kuid mingid osad sellest on kadunud pärast 1947. aastat. Nii on Leningradi koodeks vanim tänapäevani säilinud käsikiri.

Tänapäeval on Leningradi koodeks olulisim allikas, mille abil on loodud Biblia Hebraica (1937) ja Biblia Hebraica Stuttgartensia (1977).

Kolofooni järgi on Leningradi koodeks ümber kirjutatud Kairos. Masoreedi tekstile ebatüüpiliselt on sama mees kirjutanud nii konsonandid, vokaalid kui masoreedi märkmed.

Koodeks jõudis 1838. aastal Odessasse, hiljem viidi see Venemaale. 1863. aastast hoitakse seda Peterburis Venemaa Rahvusraamatukogus.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.