Ajalugu

Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust. Kitsamalt mõistetakse ajaloo all ajalooteadust.[1]

Ajalooteadus kuulub humanitaarteaduste valdkonda, ent sellel on kokkupuutepunkte ka sotsiaalteadustega. Ajaloo uurimisega tegelevat teadlast nimetatakse ajaloolaseks.

Ajalugu on ka ajalooteaduse õpetamisele suunatud eriala. Eestis õpetatakse ajalugu Tartu ja Tallinna ülikoolis.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; Herodotose teose kohta vaata artiklit Historia

Etümoloogia

M. J. Eisen, Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu, 2. tr.djvu
Mattias Johann Eiseni 1877. aastal ilmunud "Eesti-, Liiwi- ja Kuramaa ajalugu" oli esimene märkimisväärsem trükis ilmunud tekst, kus ajaloo mõistet kasutati. Pildil on teose teise, 1913. aasta trüki tiitelleht

Paljudes Euroopa keeltes kasutatakse ajaloo tähistamiseks kreekakeelsest sõnast historia mugandatud laensõna. Suurematest keeltest on erandiks saksa keel, milles kasutatakse ajaloo tähistamiseks sõna Geschichte, mis tähendab ühtlasi ka lugu.

Ka eestikeelse termini "ajalugu" puhul on keskmes loo jutustamine. Sõna ise on 19. sajandil kasutusele võetud neologism. Ants Viirese hinnangul kasutas mõistet esimest korda Jaan Jung 1874. aastal ja käibele aitas selle viia Mattias Johann Eisen.[2]

Ajaloo periodiseerimine

Minevikku on perioodideks jagatud erineval moel. Tavapärase jaotuse järgi jaguneb minevik eelajalooliseks ja ajalooliseks ajaks. Esimest iseloomustab esmajoones kirjalike allikate puudumine, mistõttu tegeleb selle perioodi uurimisega arheoloogia. Eelajaloolist aega periodiseeritakse omakorda vastavalt arheoloogiliste leidude iseloomule kiviajaks (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum), pronksiajaks ja rauaajaks. Ajalooline aeg jaguneb vastavalt Euroopa-kesksele periodiseeringule vanaajaks (hõlmab antiikaega), keskajaks, uusajaks ja uusimaks ajaks ehk lähiajalooks. Mõne periodiseeringu järgi paigutub keskaja ja uusaja vahele varauusaeg.

Eesti ajaloo periodiseerimine

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti ajaloo periodiseerimine

Historiograafia

Next.svg Pikemalt artiklis Historiograafia

Sõna "historiograafia" tuleneb kreeka sõnadest ιστορία (historía; 'ajalugu', 'mineviku uurimine') ja γράφο (graphō; 'kirjutan'), tähendades kõige lihtsamas mõttes ajaloo kirjutamist. Varem ongi ajaloolasi nimetatud historiograafideks. Sellel on aga ka väga palju muid definitsioone, millest olulisemad on:

  • Kogu ajalookirjandus üldse või mingi osa sellest (Eesti, Euroopa jne).
  • Analüüsiv ja kriitiline (teaduslik) ülevaade ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta; see tähendus on ka levinuim.
  • Ajalooteadmiste, -mõtte, -teaduse (ehk -kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal (näiteks Eesti ajaloo historiograafia). Ajalooteadus tänases mõttes hakkas välja kujunema Vana-Kreekas 6.–5. sajandil eKr.
  • Ajalooteaduse haru, mis uurib ajalookirjutust ennast.

Ajalooteadus

Uurimisvaldkondade liigitus

Ajalooteadus on üks kõige laiahaardelisemaid teadusi. See on tingitud sellest, et igal ühiskonnaelu valdkonnal on ajalugu, mida saab ajalooteaduse meetoditega uurida. Seetõttu räägitakse kitsamatest uurimisvaldkondadest. Ühe temaatilise liigituse järgi on võimalik ajalugu jaotada poliitiliseks, sotsiaal-, majandus-, kultuuri-, sõja-, kunsti-, teaduse jne ajalooks. Ajaloo liigitamisel võib lähtuda ka kõikvõimalikest erinevatest kriteeriumitest nagu ajalooperiood, geograafia, rahvastik, keel ja kultuur, religioon, rass, sugu ja perekond, erinevad inimrühmad, inimtegevuse erinevad tahud, isikud jne.[3]

Allikad

Vackebok Dagö kronolandbor
Eesti ajaloo allikaid: 1612. aastast pärinev vakuraamat Hiiumaalt

Ajalookirjutuse aluseks on allikad, milleks võib laias laastus olla "kõik inimese loodu". Allikaid liigitatakse primaarseteks ja sekundaarseteks.

Allikaid võib nende olemusest lähtuvalt jagada ka esemelisteks, kirjalikeks ja suulisteks. Infoühiskonnas on lisaks neile levinud ka audiovisuaalsed ja digitaalsed allikad.[4]

Kirjalikud allikad võivad olla erinevad dokumendid, kirjad, käsikirjad, päevikud, autobiograafiad või mälestused, trükitud tekstid jne. Neid säilitatakse näiteks arhiivides, raamatukogudes ja muuseumites, ent sageli on allikad ka erakogudes ning selliste allikate kasutamine ajaloolase uurimistööks on raskendatud.

Meetod

Next.svg Pikemalt artiklis Allikakriitika

Ajalooteaduse peamiseks ja esmaseks meetodiks peetakse allikakriitikat. Sõltuvalt teema spetsiifikast võivad ajaloolased rakendada ka teiste teadusvaldkondade meetodeid sageli neid kombineerides.

Gilbert J. Garraghan on välja toonud kuus allikakriitika komponenti või küsimust, millele allikatega tegeledes tuleks tähelepanu pöörata: millal ja kus allikas loodi, kes on selle autor, millise info põhjal see loodi, milline oli selle algupärane vorm ning milline on allika usaldusväärsus.[5]

Abiteadused

Ajalooteadus tugineb mitmetele teistele teadusharudele, millel on samas spetsiifilised meetodid ja uurimisvaldkonnad. Toomas Karjahärmi järgi on ajaloo abiteadused järgnevad: arhiivindus, allikaõpetus, arheograafia, diplomaatika, kronoloogia, genealoogia, heraldika, numismaatika, faleristika, bonistika, sfragistika, paleograafia, metroloogia.[6] Lisaks võidakse ajaloo abiteaduste hulka kuuluvaks lugeda veel teisigi teadusharusid, mille metoodika ja tulemused ajaloolase tööle kasuks võivad tulla.

Ajalooteadus Eestis

Tartu Ülikooli vana keemiahoone
Alates 2015. aasta sügisest tegutseb Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut Tartu Ülikooli vanas keemiahoones

Eestis on kaks olulisemat ajaloo uurimisega tegelevat institutsiooni Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus. Ühtlasi tegelevad mõlemad ülikoolid uute ajaloolaste koolitamisega. Tartu ülikoolis on ajalugu õpetatud ülikooli loomisest alates. Tänapäevane ajaloo ja arheoloogia instituut loeb ennast 1919. aastal asutatud rahvusülikooli ajalooõppe põhimõtete ja suundade järgijaks.[7] Tallinna Ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse eellane oli kuni 2015. aasta struktuurimuutusteni Ajaloo Instituut. See kuulus kuni 2005. aastal toimunud Tallinna ülikooliga ühinemiseni Eesti Teaduste Akadeemia koosseisu. Ajaloo Instituut oli algselt loodud 1947. aastal.[8]

Lisaks ajaloo õpetamisele tegelevad nimetatud institutsioonid ajaloouurimusi avaldavate väljaannete publitseerimisega. Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures ilmub neli korda aastas eelretsenseeritav Ajalooline Ajakiri.[9] Tallinna ülikooli ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskus annab koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga välja mitmekeelset ajakirja Acta Historica Tallinnensia.[10]

Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures tegutseb 1999. aastal taasasutatud Akadeemiline Ajalooselts, mis oli algselt loodud 1920. aastal.[11] Akadeemiline Ajalooselts annab koostöös Tallinna ülikooli, aga ka Läti ja Saksamaa teadusasutustega alates 2006. aastast välja aastaraamatuna ilmuvat saksakeelset ajakirja Forschungen zur baltischen Geschichte.[12]

Ajaloouurimist toetab oma tegevusega ka Rahvusarhiiv. Ehkki Rahvusarhiivi esmane ülesanne on säilitada ja uurijatele kättesaadavaks teha dokumenteeritud teavet ühiskonna kohta[13], ilmub selle kõrval Rahvusarhiivi egiidi all erinevaid väljaandeid. Neli korda aastas antakse välja ajalookultuuriajakirja Tuna. Lisaks ilmuvad erinevad allikapublikatsioonid (näiteks sari Ad Fontes), monograafiad ja kogumikud ning ebaregulaarse sarjana Eesti Ajalooarhiivi Toimetised.[14]

Ajaloolased

Next.svg Pikemalt artiklis Ajaloolane
Next.svg Pikemalt artiklis Ajaloolaste loend
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti ajaloolaste loend

Ajaloolased on teadlased, kes koguvad, süstematiseerivad ja analüüsivad minevikust pärinevaid allikaid ning sünteesivad selle põhjal uusi teadmisi mineviku kohta. Lisaks professionaalsetele ajaloolastele, kes on üldjuhul ülikoolis vastava eriala omandanud, tegelevad ajaloo uurimisega ka amatöörajaloolased. Ajaloolaste hulka loetakse sageli ka arheoloogid.

Vaata ka

Portal.svg Portaal Ajalugu

Viited

  1. Karjahärm, lk 17–18.
  2. Ants Viires. Noor M. J. Eisen ajaloo populariseerijana. Keel ja Kirjandus 2007/1, lk 490–498, siin lk 493.
  3. Karjahärm, lk 245.
  4. Karjahärm, lk 58.
  5. Garraghan, lk 168.
  6. Karjahärm, lk 56-57.
  7. Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi ajalugu Tartu ülikooli kodulehel.
  8. Tallinna ülikooli kronoloogia Tallinna ülikooli kodulehel.
  9. Ajalooline Ajakiri Tartu ülikooli kodulehel.
  10. Acta Historica Tallinnensia
  11. Akadeemiline Ajalooselts
  12. Forschungen zur baltischen Geschichte Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi kodulehel.
  13. Millega tegeleme? Rahvusarhiivi kodulehel.
  14. Publikatsioonid ja teatmikud Rahvusarhiivi kodulehel.

Kirjandus

  • Gilbert J. Garraghan. A Guide to Historical Method. New York 1946.
  • Hayden White. Metahistory: the Historical Imagination in Nineteenth-Century Europe. Baltimore, London 1975.
  • Marc Bloch. Ajaloo apoloogia ehk ajaloolase amet. Tallinn 1983.
  • Richard J. Evans. In Defence of History. London 2000.
  • Toomas Karjahärm. Oleviku minevikud: Ajaloolase käsiraamat. Tallinn 2010.
  • Anti Selart. Eestlaste oma ajalooteadus. Keel ja Kirjandus, 61 (1-2), 41−49. 2019.
Astronoomia

Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Ateena

Ateena (uuskreeka keeles Αθήνα, Athína, vanakreeka keeles Ἀθῆναι, Athênai) on Kreeka pealinn, mis asub riigi keskosas Vahemere ääres. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht.

Colombia

Colombia (mööndav nimekuju Kolumbia) on riik Lõuna-Ameerika loodeosas Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres. Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga. Riigi pealinn ning majanduse ja kultuuri keskus on Bogotá.

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas osaühinguna tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Eestimaa

Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna. Piirkonna keskuseks oli keskaegne kindlustatud kaubanduslinn Reval (tänapäeval Tallinn). Peale linna ümbritsenud Rävala maakonna hõlmas piirkond 16.–20. sajandil veel Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa ja Virumaa maakonda.

Florida

Florida [ˈflɒrɪdə] on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel. Põhjas piirneb Georgia ja Alabama osariigiga.

Osariigi suurim linn on Jacksonville ja suurim linnastu Miami-Fort Lauderdale-West Palm Beach.

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui füüsika osa, mis uurib stabiilsete isotoopidena esinevate aatomite väliselektronkihti.

Keemia põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia. Keemiaseadused, füüsikalise keemia ja füüsikaseadused võimaldavad teha stöhhiomeetria arvutusi, reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasi käitumisega, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus (lühendatult ITK) oli valdavalt Eestiga seotud keskkonnateavet koguv, haldav, analüüsiv ja seda üldsusele jagav riigiasutus, mis kuulus Keskkonnaministeeriumi haldusalasse.

Kirik (pühakoda)

Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.

Leipzig

Leipzig [l'eiptsig] (saksapäraselt [l'aiptsih]) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal. Asub Weisse Elsteri ääres.

Leipzig on Saksimaa suurim linn.

Lipp

Lipp on riikide, rahvaste, organisatsioonide, territoriaalsete üksuste vms sümbol. Lipul on teatav värvikombinatsioon, kindlaksmääratud mõõtmed. Kõige levinumad on kangaslipud, mis enamasti kinnitatakse lipuvarda külge. Kasutatakse ka ruudukujulisi ja kolmnurkseid lippe, lisaks on veel palju erikujulisi harva või eriotstarbeks tarvitatavaid lippe.

Pakistan

Pakistan on riik Aasias. Tema naaberriigid on Iraan, Afganistan, Hiina ja India.

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika on regioon, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Loodusgeograafias arvatakse Põhja-Ameerika alla tavaliselt Põhja-Ameerika manner ÜRO liigituse järgi kuuluvad tänapäevasesse Põhja-Ameerikasse:

Ameerika Ühendriigid

Kanada

Bermuda

Gröönimaa

Saint-Pierre ja Miquelon

Skandinaavia

Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Laiemas, kultuurilises ja ajaloolises tähenduses nimetatakse Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli – lisaks nimetatud maadele ka Islandit ja Fääri saari.

Rootsis, Taanis ja Norras peetakse Skandinaaviasse kuuluvaks Rootsit, Taanit ja Norrat.

Inglise- ja saksakeelsetes maades käsitletakse Skandinaaviana enamasti Rootsit, Taanit ja Norrat, kuid vahel ka kõiki ülalnimetatud maid, mõnikord ka Soomet.

Taliolümpiamängud

Talioümpiamängud (inglise Winter Olympic Games; prantsuse Jeux olympiques d'hiver) on kaasaegsete olümpiamängude talispordialade üritus, kus võisteldakse lumel ja jääl. Taliolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel.

Venezuela

Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjas Kariibi merega, kirdes Atlandi ookeaniga, läänes Colombiaga, lõunas Brasiiliaga ja idas Guyanaga.

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Õigeusk

Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.

Õigeusu tunnistajaid nimetatakse õigeusulisteks, õigeusklikeks, õigeusklikeks kristlasteks või ortodoksideks.

Õigeusulised peavad õigeusku kristluse algseks kujuks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.