Abajas

Abajas (ka lõugas[1]) on väike madal laht.

Abajas võib olla nii mere kui ka järve osa. Abajad on sarnaselt teiste lahtedega tavaliselt tuulte eest kaitstumad kui avavesi ning seal on kujunenud hüdroloogilised tingimused, mis erinevad veidi külgneva vee(kogu) omadustest.

Abajad võivad piisava sügavuse ja tuulte ning lainete eest varjatuse korral olla headeks sadamakohtadeks.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib mere- või järvelahest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Abajas (täpsustus)

Viited

  1. Maastik, Kajander. J. jt. 2004. EnDic 2004. Tartu, Mats; Tallinn, Tallinna Raamatutrükikoda

Vaata ka

Abajas – mere verine saladus

Abajas – mere verine saladus (inglise The Cove) on 2009. aastal valminud Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilm, mille on lavastanud Louie Psihoyos.

Film analüüsib ja seab küsimuse alla delfiinipüügitavasid Jaapanis. 2010. aastal võitis film parima dokumentaalfilmi Oscari. Filmi eesmärgiks on lõpetada delfiinide massiline tapmine, muuta Jaapani kalastamistavasid ning harida ja teavitada vaatajaid nende riskidest. Filmi jutustatakse läbi looduskaitsja vaatenurga.Dokumentaalfilmi autorit on süüdistatud üledramatiseerimises ning veriste stseenide loomise tarvis vette värvi lisamises.

Aljava abajas

Aljava abajas (keskkonnaregistri koodiga vee2062540) on järv (varem abajas) Muhu vallas Aljava külas. Veekogu pindala on 17,8 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2098 m.

Avatša abajas

Avatša abajas (vene keeles Авачинская бухта ehk Авачинская губа) on aastaringselt jäävaba laht Vaikse ookeani idaosas Kamtšatka poolsaare kagurannikul, Avatša lahe siseosa. Selle pikkus on 24 km, suurim laius 3 km, pindala 215 km² ja sügavus kuni 26 meetrit. See on suuruselt teine abajas maailmas. Sinna mahuks kogu maailma laevastik.

Avatša abajasse suubuvad Avatša ja Paratunka jõgi. Abaja rannikul paiknevad Petropavlovsk-Kamtšatski ja Viljutšinsk. Petropavlovsk-Kamtšatskis on kala- ja kaubasadam ning mereväebaasid.

Avatša abaja omapäraseks sümboliks on abaja suudmealas paiknevad kaljud "Kolm venda" ("Три брата"). Legendi järgi olid need kaljud muinasajal kohalike hõimude noormehed. Elanikele tõi suurt kahju tsunamid, mille eest vennad otsustasid oma rahvast kaitsta. Nad seisid abaja suudmesse ega lubanud hiidlainetel randa jõuda. Niimoodi seisavadki nad siiani.Venelased avastasid Avatša abaja 1703. aastal.

Eeriksaare poolsaar

Eeriksaare poolsaar (nimetatud ka: Eeriksaar) on poolsaar Saaremaal. Kuni 2014. aastani jäi poolsaar administratiivselt Lümanda valda, pärast seda kuni 2017. aastani Lääne-Saare valda ja alates 2018. aastast Saaremaa valda.

Poolsaart piirab läänest Atla ja idast Kuusnõmme laht. Poolsaar on liigestatud rannajoonega, selle põhjatipu lähedal lõikub poolsaarde Roja abajas.

Eeriksaare poolsaar kuulub Vilsandi rahvuspargi koosseisu.

Eeriksaare külas on mitmed väärtuslikud ehitised ja üks mälestis – hollandi tüüpi tuulik. Küla asustusstruktuur koosneb hajataludest, millest enam kui pooled on hävinud.

Eesti lahtede loend

Eesti lahtede loend loetleb Eesti lahed ja abajad.

Jade abajas

Jade abajas (või Jade laht; saksa: Jadebusen) on abajas või laht Põhjamere Saksamaa rannikul. See oli varem tuntud lihtsalt kui Jade või Jahde. Väga vähese siseneva magevee hulga tõttu liigitatakse see laheks, mitte estuaariks.

Kuressaare sadam

Kuressaare sadam (sadama kood: EE KUR) asub Kuressaares, Tori abajas.

Sadama geograafilised koordinaadid on 58° 14′ 37″ N, 22° 28′ 15″ E.

Sadama territoorium hõlmab 13 691 m2 maa-ala ja 59 032 m2 veeala.

Sadamas on 7 kaid üldpikkusega 328,5 m. Suurim sügavus kai ääres on 3,2 m.

Suurim võimalik laev: pikkus 20 m, laius 4 m, süvis 2,3 m.

Laht

Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.

Laidevahe looduskaitseala

Laidevahe looduskaitseala on kaitseala Lõuna-Saaremaal, mis jääb Saaremaa valla territooriumile.

Laidevahe looduskaitseala pindala on 2442 ha (sellest maismaad 1672 ha), mis teeb ta Vilsandi rahvuspargi järel suuruselt teiseks kaitseala Saaremaal. Tegemist on suhteliselt uue kaitsealaga, asutamisaasta on 2002. Laidevahe kaitseala olulisimad osad on esiteks Laidevahe laht koos sealsete saarestike ja jäänukjärvedega ning teiseks ohustatud poollooduslikud kooslused. Rannajoon on looklev ja vahelduv. Kaitsealal on võrdlemisi hästi säilinud rannaniite ja loopealseid, samuti vana laialehelist metsa ja salumetsa. Laidevahe looduskaitseala on oluline veelindude pesitsus-, sulgimis- ja rändepeatuspaik ning kalade sigimis- ja turgutusala. See on ka mitmete ohustatud liikide elupaigaks.Laidevahe looduskaitsealale jäävad Laidevahe laht, Põldealune laht, Aenga laht, Oessaare laht, Poka laht, Poka oja, Lõve jõgi, Masa peakraav, Sandla kraav, Sandla rand, Siiksaare rand ja Ristilaiu abajas. 31. märtsil 2003 kanti kaitseala Ramsari konventsiooni rahvusvahelise tähtsusega märgalade registrisse.

Limaan

Limaan (kreeka keeles limēn 'sadam, abajas') on jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht, mida merest eraldab tavaliselt maasäär või barr.

Limaanid moodustuvad aeglaselt vajuval rannikul. Maasäär või barr võivad moodustuda merelainete kokkukuhjatud rannasetetest või jõeveega kaasa liikunud uhtainete settimisel suudmealale. Viimasel juhul on tegemist fluviaalse pinnavormiga.

Merest täielikult eraldatud limaani nimetatakse limaanijärveks. Enamasti on limaanid riimveelised, kuid magevee juurdevoolu kahanedes võivad olla ka üsna soolased.

Rohkelt leidub limaane Musta mere ja Aasovi mere rannikul (Dnepri limaan, Bugi limaan, Dnestri limaan jt).

Limaaniga väga sarnane rannikutüüp on laguun, mille põhimõtteline erinevus on nende geneesis.

Lossipark (Kuressaare tänav)

Lossipark on allee Kuressaare lossipargi vanemas osas. See algab Kuursaali esiselt väljakult ja suundub paralleelselt Pargi tänavaga Kuressaare jahisadama poole Tori abajas. Allee lõpeb, ristudes Kalda puiesteega.

Lõugas

Lõugas on mitmetähenduslik sõna.

Lõugas on abajas.

Lõugas on kalakajaka nimetus murdes (August Gailit).

Lõugas on kolde ees asuv istemüür või istekivi.

Lõugas on lee, tuhkhaud.

Lõugas on pinnase kamakas või pank (Kesk-Eesti).

Lõugas on laepealne, lakk, aga ka ahjupealne, partepealne (Tartumaa).

Lõugas on nurk, sopp (Saaremaa).

Lõugas on tüma koht, laugas (Lääne-Eesti ja Saaremaa).

Muhu vald

Muhu vald on vald Saare maakonnas. See hõlmab Muhu saare ja seda ümbritsevad laiud.

Muhu valla elanikest 99,53% on eestlased, see on suurim eestlaste osakaal kõikide Eesti omavalitsuste arvestuses.Muhu vallavanem on Raido Liitmäe.

Purme abaja

Purme abaja (ka Purme abajas, Purma abajas) on järv Saaremaa vallas Kungla külas. Veekogu pindala on 16,7 ha. Veekogu kaldajoone pikkus on 2519 m.

Ristilaiu abaja

Ristilaiu abaja (ka Ristilaiu abajas, Ääreperete laht) on järv Saare maakonnas Saaremaa vallas Siiksaare külas.

Suursäär

Suursäär on maasäär Kesselaiu põhjaosas. Ühelt poolt ümbritseb seda Suur väin ja teiselt Kesse abajas.

Tori abajas

Tori abajas on laht (abajas) Saare maakonnas Kuressaares.

Abajas asub Kuressaare sadam.

Ushuaia

Ushuaia on linn Argentinas, Tulemaa provintsi ja Ushuaia departemangu halduskeskus.

Linn asub Tulemaa saare kaguosas, Beagle'i väina põhjakaldal mere ja mägede vahel.

Ushuaiat peetakse maailma lõunapoolseimaks linnaks (sellele staatusele pretendeerib ka teisel pool Beagle'i väina asuv Tšiili asula Puerto Williams, mis on aga linna kohta väikese elanike arvuga).

Vahemere abajas

Vahemere abajas on laht Vilsandi lõunarannikul.

Teisel pool Vilsandit on Auksaare laht, millest eraldab abajat Vahemere kael. Abajast kirdes on merest eraldunud Vahemeri.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.