8. veebruar

8. veebruar on Gregoriuse kalendri 39. päev. Juliuse kalendri järgi 26. jaanuar (1901–2100).

<< Veebruar >>
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 8. veebruaril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 8. veebruaril

Pühad ja tähtpävad

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 123
  2. ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  3. http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=8.2.1945
1876

1876. aasta (MDCCCLXXVI) oli 19. sajandi 76. aasta.

1894

1894. aasta (MDCCCXCIV) oli 19. sajandi 94. aasta.

1903

1903. aasta (MCMIII) oli 20. sajandi 3. aasta.

2002

2002. aasta (MMII) oli 21. sajandi 2. aasta.

2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus on tulev 65. Eurovisiooni lauluvõistlus. Võistlus toimub Rotterdamis, Hollandis pärast riigi võitu 2019. aasta konkursil Tel Avivis, Iisraelis, lauluga "Arcade", mida esitas Duncan Laurence. See on viies kord, kui Holland võõrustab Eurovisiooni lauluvõistlust, viimane lauluvõistlus toimus 1980. aastal. Lisaks on toimunud veel aastatel 1958, 1970 ja 1976.

10. oktoober 2019. aasta seisuga on kolmkümmend üheksa riiki kinnitanud oma kavatsust osaleda lauluvõistlusel, sealhulgas Ukraina, mis pärast 2019. aasta konkursi puudumist naaseks taas.

21. veebruar

21. veebruar on Gregoriuse kalendri 52. päev. Juliuse kalendri järgi 8. veebruar (1901–2100).

Andres Särev

Andres Särev (8. veebruar 1902 Variku talu, Paistu – 18. märts 1970 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja ja dramaturg.

Ta lõpetas Paistu kihelkonnakooli ja jätkas õpinguid Viljandis. 1922 alustas Ugalas näitlejana, aastail 1924–1926 oli samas näitejuht. Hiljem töötas ta lavastajana teistes Eesti teatrites.

Teda peetakse A. H. Tammsaare esimeseks dramatiseerijaks.Tema abikaasa Anna oli samuti näitleja.

Andres Särev on maetud Metsakalmistule. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi filiaal Andres Särevi kortermuuseum avati 1982. aastal Tallinna kesklinnas aadressil Tina tänav 23.

Elias Magnus Fries

Elias Magnus Fries (15. august 1794 Femsjö (tänapäeval Hylte vallas) – 8. veebruar 1878 Uppsala) oli rootsi mükoloog ja botaanik.

Ta oli pastori poeg.

Ta oli Uppsala ülikooli rektor, Rootsi Akadeemia liige (1847. aastast) ja Kuningliku Teaduste Akadeemia liige (1821. aastast).

Tema tähtsamad tööd olid kolmeköiteline "Systema mycologicum" (1821–1832), "Elenchus fungorum" (1828), kaheköiteline "Monographia hymenomycetum Sueciae" (1857 ja 1863) ja "Hymenomycetes Europaei" (1874).

Halldór Laxness

Halldór Kiljan Laxness (sünninimi Halldór Guðjónsson; 23. aprill 1902 Reykjavík – 8. veebruar 1998 Reykjavík) oli islandi kirjanik, 1955. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Ion Gheorghe Maurer

Ion Gheorghe Maurer (23. september 1902 Bukarest – 8. veebruar 2000 Bukarest) oli Rumeenia poliitik, Rumeenia Ministrite Nõukogu esimees (sisuliselt peaminister) 21. märtsist 1961 kuni 29. märtsini 1974.

Karl Allikas

Karl Allikas (vene Карл Адамович Алликас) (8. veebruar 1905 Luuga lähedal – 20. märts 1976 Tallinn) oli Nõukogude Liidu sõjaväelane, 7. Eesti Laskurdiviisi ülem (6. jaanuar 1943 – 9. mai 1945), rahvuselt eestlane.

Peeter I

Peeter I ehk Peeter Suur ehk Pjotr I (vene Пётр I Алексеевич (Pjotr I Aleksejevitš), Пётр I (Pjotr I) ehk Пётр Великий (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613–1917.

Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse.

Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 1682–1696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani).

Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene.

Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest.

Vene-Jaapani sõda

Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.

Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnakut Venemaa sadamalinnale Port Arthurile. Kolm tundi hiljem teatas Jaapan ametlikult sõjategevusest Venemaa Keisririigi suhtes.

Sõja lõpetas Portsmouthi rahu, mis sõlmiti 5. septembril 1905. Sõja võitjaks on arvatud Jaapanit, kes rahulepingu sõlmimisel sai endale juurde mitmeid uusi maa-alasid: Mandžuurias (Hiina kirdeosas), Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared, lisaks veel Liaodongi poolsaare rendiõiguse ja ülemvõimu Koreas.

Vene-Jaapani sõjas võitles Venemaa poolel arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu tulevast Eesti sõjaväe kindralit, nagu Jaan Soots, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder. Kõige rohkem eestlasi, 7500 meest, sattus sõtta 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste mobilisatsiooniga.

Sõja kaotusest tulenev majandussurutis oli üks 1905. aasta revolutsiooni põhjuseid.

Walther Bothe

Walther Wilhelm Georg Bothe (8. jaanuar 1891 Oranienburg – 8. veebruar 1957 Heidelberg) oli saksa tuumafüüsik.

1954. aastal anti talle ja Max Bornile Nobeli füüsikaauhind.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.