8. detsember

8. detsember on Gregoriuse kalendri 342. päev (liigaastal 343. päev). Juliuse kalendri järgi 25. november (19012099).

<< Detsember >>
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 8. detsembril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 8. detsembril

Pühad

  • Neitsi Maarja pärispatuta saamise suurpüha [7]

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 209
  2. Eesti A & O. Tallinn, 1993, lk. 87
  3. Kalle Muuli. Vabariigi sünnimärgid : varjatud murdehetki Eesti poliitikas. Tallinn, 2013, lk. 172–174, 254
  4. http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=8.12.1989
  5. http://www.prlib.ru/en-us/History/Pages/Item.aspx?itemid=749
  6. http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/december/8/newsid_2536000/2536321.stm
  7. http://www.katoliku.ee/index.php/et/9-cet/info/aadress/2-p%C3%BChade-apostlite-peetruse-ja-pauluse-kogudus
1816

1816. aasta (MDCCCXVI) oli 19. sajandi 16. aasta.

1859

1859. aasta (MDCCCLIX) oli 19. sajandi 59. aasta.

1861

1861. aasta (MDCCCLXI) oli 19. sajandi 61. aasta.

1949

1949. aasta (MCMXLIX) oli 20. sajandi 49. aasta.

1976

1976. aasta (MCMLXXVI) oli 20. sajandi 76. aasta.

1993

1993. aasta (MCMXCIII) oli 20. sajandi 93. aasta.

2002

2002. aasta (MMII) oli 21. sajandi 2. aasta.

21. detsember

21. detsember on Gregoriuse kalendri 355. päev (liigaastal 356. päev). Juliuse kalendri järgi 8. detsember (1901–2099).

Bjørnstjerne Bjørnson

Bjørnstjerne Martinus Bjørnson (8. detsember 1832 – 26. aprill 1910) oli norra kirjanik, 1903. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

Bjørnsonit peetakse Henrik Ibseni, Jonas Lie ja Alexander Kiellandi kõrval norra kirjanike "suure neliku" hulka kuuluvaks.

Bjørnson on Norra hümni "Ja, vi elsker dette landet" sõnade autor. Hümni viisistas Rikard Nordraak, kes oli Bjørnstjerne Bjørnsoni nõbu.

Eutychianus

Eutychianus oli paavst 275–283. Ta oli 27. paavst.

Eutychianus sündis "Liber Pontificalise" järgi Toscanas Lunis Marinuse pojana.

Eutychianuse paavstiks valimise päevana tunnustatakse 4. jaanuarit 275, sest keiser Diocletianuse ajal toimunud kristlaste tagakiusamise tõttu on sellele vahetult eelnenud aja kohta säilinud vähe materjali ja Eutychianuse valitsemisaja daatumid on seetõttu ebamäärased. "Liber Pontificalise" järgi oli tema valitsemisaja pikkus 8 aastat, 10 kuud ja 4 päeva, kuid ajaloolase Eusebiose andmetel ainult 10 kuud.

Eutychianuse ametiajast on teada eelkõige "Liber Pontificalises" sisalduva biograafia alusel. Ta lubas vaimulikel altaril õnnistada saagiks korjatud põllusaadusi: ube ja viinamarju, kuid neid kombeid peetakse tunduvalt hilisemateks. Eutychianus oli "Liber Pontificalise" järgi isiklikult matnud 342 märtrit, kuid tema ajal pole Roomas teada kristlaste tagakiusamisi. Eutychianus sätestas, et märtrite säilmed tuleb katta dalmaatikaga.

Ta ordineeris 14 presbüterit, 5 diakonit ja 9 piiskoppi.

Eutychianus suri 7. detsembril 283 ja ta oli viimane paavst, kes maeti San Callisto katakombides asuvasse paavstide krüpti. "Liber Pontificalise" järgi suri ta märtrina.

Eutychianust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 8. detsember.

Jean Sibelius

Jean Sibelius (õieti Johan Julius Christian Sibelius, hüüdnimi Janne; 8. detsember 1865 Hämeenlinna – 20. september 1957 Järvenpää) oli Soome rahvushelilooja.

Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Alates 2011. aastast 8. detsember on olnud Jean Sibeliusele ja Soome muusikale pühendatud rahvuslik lipupäev Soomes.

Kristiina

Kristiina (18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar. Ta loobus vabatahtlikult troonist, kui pöördus luterlusest katoliiklusse. Elu lõpul elas ta pagenduses Roomas, kus ta 1689. aastal suri. Ta on maetud Püha Peetruse Basiilikasse Vatikanis.

Kristiina oli Rootsi kuninga (1611–1632) Gustav II Adolfi ja Maria Eleonora von Brandenburgi, Brandenburg-Preisimaa valitseja Brandenburgi kuurvürst Johann Sigismundi tütre, tütar.

Kristiina oli oma aja haritumaid naisi, kunsti ja kirjanduse metseen. Ta tundis isiklikult paljusid filosoofe, teadlasi ja kirjanikke ning oli nendega kirjavahetuses. Teiste seas oli ta ka biomehaanik Giovanni Alfonso Borelli eestkostja. Legendi järgi suri filosoof René Descartes, kuna pidi ilmuma Kristiina audientsile varahommikul, ent nõdra tervise ja halva une tõttu polnud ta sellega harjunud ning külmetas.

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Praegune Rootsi kuningas (alates 15. septembrist 1973) on Carl XVI Gustaf.

Alates 1818. aastast on kõik Rootsi kuningad kuulunud Bernadotte'i dünastiasse.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.