6. juuli

6. juuli on Gregoriuse kalendri 187. (liigaastal 188.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. juuni (19012099).

<< Juuli >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 6. juulil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 6. juulil

Pühad

  • ...

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 136
  2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 142
  3. 3,0 3,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 177
  4. 1940. aasta : eel- ja järellugu. Tallinn, 1991, lk. 42
  5. Kave anti omanikele tagasi. Eesti Sõna, 8. juuli 1944, nr. 156, lk. 2.
  6. http://www.liverpoolecho.co.uk/news/nostalgia/july-6-1957-day-beatles-9594637
19. juuli

19. juuli on Gregoriuse kalendri 200. (liigaastal 201.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. juuli (1901–2099).

1946

1946. aasta (MCMXLVI) oli 20. sajandi 46. aasta.

1965

1965. aasta (MCMLXV) oli 20. sajandi 65. aasta.

2014

2014. aasta (MMXIV) oli 21. sajandi 14. aasta.

Claude Simon

Claude Simon [klod sim'o(n)] (10. oktoober 1913 Antananarivo – 6. juuli 2005 Pariis) oli prantsuse kirjanik. 1985. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

Juuli 2005

Juuli 2005, kroonika

Kujur (tähtkuju)

Kujur (ladina Sculptor, lühend Scl) on lõunataevas asuv tähtkuju.Kujuri suurus on 475 ruutkraadi ja see on pindalalt 88 tähtkuju seas 36. kohal. Tähtkuju heledaim täht on Alpha Sculptoris (4,3 m).

Tähtkujus asub Kujuri galaktikarühm.Tähtkuju autoriks on prantsuse astronoom Nicolas-Louis de Lacaille.

Lohe (tähtkuju)

Lohe (ladina Draco, lühend Dra) on põhjataeva tähtkuju.

Lohe katab 1083 ruutkraadi ja on ulatuselt 88 tähtkuju seas 8. kohal. Heledaim täht on Eltanin ehk γ Draconis (2,4m). Thubani (α Dra, heledus +3,6m) juures oli taeva põhjapoolus 4500 aastat tagasi.Lohe on Ptolemaiose poolt loetletud 48 tähtkuju seas. Vanakreeka mütoloogias peeti seda hesperiidide õunu valvanud Ladoniks.

Lohes asuvad Drakoniidide ja Kvadrantiidide meteoorivoolu radiandid.

Kassisilma udukogu (NGC 6543) on esimene planetaarudu, mille spektri sai William Huggins 1864. aastal spektroskoobiga vaadeldes.

Lõunahüdra

Lõunahüdra (ladina Hydrus; lühend Hyi) on lõunataeva tähtkuju.

Lõunahüdra katab 243 ruutkraadi ja on pindalalt 88 tähtkuju seas 61. kohal. Heledaim täht Beta Hydri (2,8m), mis asub maast 24 valgusaasta kaugusel.Lõunahüdra on üks 12 tähtkujust, mille moodustas hollandi astronoom Petrus Plancius meresõitjate Pieter Dirkszoon Keyseri ja Frederick de Houtmani lõunataeva vaatluste põhjal. Seda kujutati 1598 valminud taevagloobusel. Esimest korda kujutati seda täheatlases 1603. aastal – Johann Bayeri "Uranometrias".Eestis Lõunahüdra vaadeldav ei ole.

Lõunakala

Lõunakala (ladina Piscis Austrinus, lühend PsA) on lõunataeva tähtkuju.

Lõunakala suurus on 245 ruutkraadi ja see on pindalalt 88 tähtkuju seas 60. kohal. Heledaim täht on 25 valgusaasta kaugusel asuv Fomalhaut tähesuurusega 1,16.

Lõvi (tähtkuju)

Lõvi (ladina Leo) on põhjataeva tähtkuju. Selle sümbol on ( ♌).See kuulub 48 Ptolemaiose kirjeldatud tähtkuju hulka ning on üks 88 tänapäeva tähtkujust. See on pindalalt 12. tähtkuju, kattes 947 ruutkraadi.Tähtkuju heledaim täht on Regulus (tähesuurus 1,4). Järgmised heleduselt on Algieba (γ Leonis) ja Denebola (β Leonis). 7,8 valgusaasta kaugusel asuv Wolf 359 (CN Leonis) on üks Päikesele lähimaid tähti. Lõvi tähtkujus asuvad ka mitmed heledad galaktikad, näiteks M65, M66, M95, M96, M105 ja NGC 3628.Lõvi tähtkujust näib lähtuvat 14.–15. novembril tipnev leoniidide meteoriidisadu.

Lüüra (tähtkuju)

Lüüra (ladina keeles Lyra) on väike põhjataeva tähtkuju Linnutee serval, rahvaastronoomias tuntud ka Vanade Reinadena. See on üks 48-st Ptolemaiose kirjeldatud tähtkujust ja kuulub 88 tänapäeva tähtkuju hulka. Pindalalt on see 52. tähtkuju, kattes 286 ruutkraadi. Lüüra heledaimad tähed on Veega, Lüüra gamma ja Lüüra beeta. Veega moodustab koos Altairi ja Deenebiga Suvekolmnurga.Lüürat ümbritsevad Lohe, Herkules, Rebane ja Luik.

Eestis on Lüüra tähtkuju peaaegu loojumatu.Lüüras asub ka binokliga vaadeldav Lüüra rõngasudu.

Orion (tähtkuju)

Orion on taevaekvaatori lähedal asuv tähtkuju, mis on üks tähistaeva kirkamaid ja nähtav kogu maailmas. See on üks tuntumaid ja lihtsamini leitavaid tähtkujusid. See on pindalalt 26. tähtkuju, kattes 594 ruutkraadi.

Tähtkuju on nime saanud kreeka mütoloogiast tuntud küti Orioni järgi, kelle Artemis tappis.

Heledaim täht on sinakasvalge Rigel (ka Riigel, β Ori). Heledad tähed on veel umbes 650 valgusaasta kaugusel asuv punakas Betelgeuse, α Orionis., Bellatrix, Mintaka, Alnilam, Alnitak ja Saiph.

Tähtkujus asuvad Orioni gaasudu ja Hobusepea udukogu.Oktoobris on Orioni tähtkujus võimalik näha Orioniidide meteoriidivoolu.Eesti rahvaastronoomias asus Orioni kohal tähtkuju nimega Koot ja Reha.

Purjed (tähtkuju)

Purjed (ladina Vela, lühend Vel) on lõunataeva tähtkuju.

Purjed katavad 500 ruutkraadi ja on ulatuselt 88 tähtkuju seas 32. kohal. Heledaim täht on γ Velorum (1,7m).

Purjed moodustas Nicolas Louis de Lacaille osast varasemast Ptolemaiose Almagestist tuntud vanakreeka tähtkujust Argo Laev (Argo Navis).Purjedes asub planetaarudu NGC 3132.

Sekstant (tähtkuju)

Sekstant (ladina Sextans, lühend Sex) on tähtkuju taevaekvaatori lähedal.

Sekstandi suurus on 314 ruutkraadi ja see on pindalalt 88 tähtkuju seas 47. kohal. Tähtkuju heledaim täht on α Sextantis (4,49 m).

Tähtkujus asub spiraalgalaktika NGC 3115, mis on meie suhtes küljega ja paistab läätsekujulisena.Tähtkuju autoriks on Johannes Hevelius, kes moodustas selle 1690. aastal.

Sirkel (tähtkuju)

Sirkel (ladina Circinus, lühend Cir) on väike lõunataeva tähtkuju.

Sirkli suurus on 93 ruutkraadi ja see on pindalalt 88 tähtkuju seas 85. kohal. Tähtkuju heledaim täht on α Circinis (3,19 m).

Sirklis asub Sirkli galaktika.Tähtkuju autoriks on prantsuse astronoom Nicolas-Louis de Lacaille.

Sõnn (tähtkuju)

Sõnn (ladina Taurus) on ekliptikal asuv tähtkuju. See on üks 48-st Ptolemaiose kirjeldatud tähtkujust ja kuulub 88 tänapäeva tähtkuju hulka. Sõnn on pindalalt 17. tähtkuju, kattes 797 ruutkraadi.Tähtkuju heledaim täht on Aldebaran. Sõnni tähtkujus asuvad supernoova plahvatuse jäänuk Krabi udukogu ja heledad lähedased hajusparved Plejaadid ning Hüaadid.Sõnni tähtkuju suunas liigub kosmoseaparaat Pioneer 10.

Teleskoop (tähtkuju)

Teleskoop (ladina Telescopium, lühend Tel) on lõunataeva tähtkuju.

Teleskoobi suurus on 252 ruutkraadi ja see on pindalalt 88 tähtkuju seas 57. kohal. Tähtkuju heledaim täht on α Telescopii (3,49 m).

Tähtkujus asub kerasparv NGC 6584.Tähtkuju autoriks on prantsuse astronoom Nicolas-Louis de Lacaille.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.