5. september

5. september on Gregoriuse kalendri 248. (liigaastal 249.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. august (19012099).

<< September >>
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 5. septembril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 5. septembril

Pühad

  • Rahvusvaheline heategevuse päev

Nimepäevad

Eesti kalendrites on 5. september nimepäevaks järgmiste nimede kandjatele: Priit, Priidu, Vidrik.

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. Esimesed autod ja autopioneerid Eesti teedel, Maanteemuuseum, vaadatud 07.05.2017
1774

1774. aasta (MDCCLXXIV) oli 18. sajandi 74. aasta.

18. september

18. september on Gregoriuse kalendri 261. (liigaastal 262.) päev. Juliuse kalendri järgi 5. september (1901–2099).

1871

1871. aasta (MDCCCLXXI) oli 19. sajandi 71. aasta.

1896

1896. aasta (MDCCCXCVI) oli 19. sajandi 96. aasta.

Eesti U-23 jalgpallikoondislaste loend

Eesti U-23 jalgpallikoondislaste loend on nimekiri Eesti U23 koondises mänginud jalgpalluritest, nende tegevusaastatest, osaletud kohtumistest ja löödud väravatest. Nimekiri on sorditav nimede, aastate, mängude ja väravate kaupa.

Viimati uuendatud pärast 15. novembril 2016 peetud mängu Inglismaaga.

Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus on kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, mida peetakse alates aastast 1934.

Friedrich Akel

Friedrich Karl Akel (5. september 1871 Hendrikmõisa karjamõis, Kaubi vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 3. juuli 1941 Tallinn) oli Eesti poliitik ja diplomaat, elukutselt arst.

Louis XIV

Louis XIV [lu'ii neljateistkümnes] või Päikesekuningas (Le Roi Soleil) 5. september 1638 – 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 1643–1715, Austria Anna ja Prantsusmaa kuninga Louis XIII poeg.

Tal oli ka noorem vend Philippe d'Orléans (21. september 1640 – 9. juuni 1701), kes sai hiljem tuntuks kui Monsieur, mis oli traditsiooniliselt suverääni teise poja tiitel.

Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat).

Ta päris trooni 4-aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei valinud kuningas uut peaministrit, vaid valitses absoluutse monarhina kuni oma surmani.

Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne.

Ühtlasi koondas ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid ning lasi ehitada Versailles' lossi, lisaks mitmeid muid hooneid Pariisis.

Hoolimata sellest, et Louis XIV valitsusaja lõpp ei olnud talle just kõige roosilisem (riigivõlg kasvas, oli mitmeid näljahädasid, pikad ja kurnavad sõjakäigud, Ameerika koloniseerimine jne), oli ta oma elu jooksul suutnud siiski luua nii tugeva ja tsentraliseeritud riigi, et kellelgi ei tulnud isegi mõttesse teda kukutada ning ka tema järglase Louis XV valitsusaeg möödus suuremate probleemideta. See on küll väga vaieldav, ent ilmselt oli just Louis XIV see, kes pani aluse monarhia hävingule ning "istutas" probleemid, millega Louis XVI enam toime tulla ei suutnud.

Ta ei surnud küll rahva poolt armastatuna, ent ometi on ta siiani üks paremini mäletatud ja austatud monarhe Prantsusmaal ning vahest koguni terves maailmas.

Maire Männik

Maire-Helve Männik (1. aprill 1922 Tartu – 5. september 2003 Pariis) oli eesti ja Prantsusmaa skulptor.

Ta õppis kuni 1940. aastani Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlastegümnaasiumis ja lõpetas 1941. aastal Tartu 5. Keskkooli. Aastatel 1940–1941 õppis ta Tartu Naisühingu Käsitöökooli keraamikaosakonnas ja Martin Saksa skulptuurikursustel.

Ta õppis aastatel 1942–1944 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, 1942 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis Voldemar Melliku ning 1942–1944 Pallases Anton Starkopfi juures. Akadeemiliselt oli ta Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige.

1944. aastal asus ta Münchenisse, et õppida sealses Kunstide Akadeemias, ning 1945 saabus põgenikuna Rootsi, kus õppis aastatel 1947–1952 Stockholmi Kõrgema Rakenduskunsti õhtukursustel skulptuuri ning 1949–1953 Stockholmi ülikoolis pedagoogikat, kunstiajalugu ja psühholoogiat. Aastatel 1953–1956 täiendas ta end Académie de la Grande Chaumière’is Ossip Zadkine'i ateljees skulptuuri alal ning 1954 Ecole des Beaux-Arts’is kiviskulptuuri alal.1950. aastate algul külastas ta korduvalt Pariisi, kuhu asus lõplikult 1953. aastal.

Nicolaas Bloembergen

Nicolaas Bloembergen (11. märts 1920 Dordrecht – 5. september 2017 Tucson, Arizona) oli hollandi päritolu USA füüsik.

1938. aastal astus ta Utrechti ülikooli füüsikat õppima. 1945. aastal lahkus ta Hollandist ja asus õppima Ameerika Ühendriikidesse Harvardi ülikooli. 1948. aastal sai ta Leideni ülikoolist doktorikraadi. Hiljem oli ta Harvardis rakendusfüüsika professor. 1958. aastal sai ta USA kodakondsuse.

1981. aastal anti talle, Arthur Schawlowle ja Kai Siegbahnile Nobeli füüsikaauhind töö eest laserspektroskoopias.

Vene-Jaapani sõda

Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.

Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnakut Venemaa sadamalinnale Port Arthurile. Kolm tundi hiljem teatas Jaapan ametlikult sõjategevusest Venemaa Keisririigi suhtes.

Sõja lõpetas Portsmouthi rahu, mis sõlmiti 5. septembril 1905. Sõja võitjaks on arvatud Jaapanit, kes rahulepingu sõlmimisel sai endale juurde mitmeid uusi maa-alasid: Mandžuurias (Hiina kirdeosas), Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared, lisaks veel Liaodongi poolsaare rendiõiguse ja ülemvõimu Koreas.

Vene-Jaapani sõjas võitles Venemaa poolel arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu tulevast Eesti sõjaväe kindralit, nagu Jaan Soots, Aleksander Tõnisson, Ernst Põdder. Kõige rohkem eestlasi, 7500 meest, sattus sõtta 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste mobilisatsiooniga.

Sõja kaotusest tulenev majandussurutis oli üks 1905. aasta revolutsiooni põhjuseid.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.