5. juuli

5. juuli on Gregoriuse kalendri 186. (liigaastal 187.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. juuni (19012099).

<< Juuli >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis sündinud 5. juulil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 5. juulil

Pühad

Ilmarekordid

Viited

  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149
  2. 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 151
  3. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
  4. 4,0 4,1 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
  5. Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost
  6. http://www.apinis.lv/books/LV%2090%20WEB/1941.pdf
  7. В Валге зарегистрирован новый рекорд жары
18. juuli

18. juuli on Gregoriuse kalendri 199. (liigaastal 200.) päev. Juliuse kalendri järgi 5. juuli (1901–2099).

1856

1856. aasta (MDCCCLVI) oli 19. sajandi 56. aasta.

1893

1893. aasta (MDCCCXCIII) oli 19. sajandi 93. aasta.

1894

1894. aasta (MDCCCXCIV) oli 19. sajandi 94. aasta.

1969

1969. aasta (MCMLXIX) oli 20. sajandi 69. aasta.

1977

1977. aasta (MCMLXXVII) oli 20. sajandi 77. aasta.

1981

1981. aasta (MCMLXXXI) oli 20. sajandi 81. aasta.

Hunt (tähtkuju)

Hunt (ladina Lupus, lühend Lup) on lõunataeva tähtkuju.Hunt katab 334 ruutkraadi ja on pindalalt 88 tähtkuju seas 46. kohal. Heledaimad tähed on Alpha Lupi (2,3m) ja Beta Lupi (2,68m).

Tähtkuju põhjaosas asuvad kerasparved NGC 5824 ja NGC 5986. Hundi läänepiiril asub planetaarudu IC 4406.1006. aastal plahvatas Hundi tähtkujus supernoova SN 1006.Hunt on 2. sajandil Ptolemaiose poolt loetletud 48 tähtkuju seas.

Hüdra (tähtkuju)

Hüdra (ladina Hydra (omastav Hydrae), lühend Hya) on pindalalt suurim tänapäeva 88 tähtkujust. See on üle 100 kraadi pikk ning piirneb paljude tähtkujudega, nt Kaalude, Kentauri ja Vähiga. Pindala on 1303 ruutkraadi.Tähtkuju heledaim täht on oranž hiid Alphard (α Hydrae; näiv suurus 2,0), mis asub 177 valgusaasta kaugusel.Eestis on Hüdra nähtav vaid osaliselt, kevadpoolaastal ja madalal lõunakaares.

Hüdras asub 3 Messier' objekti: spiraalgalaktika Messier 83, kerasparv Messier 68 ja hajusparv Messier 48.Hüdras asub ka planetaarne udukogu NGC 3242.Hüdra on 48 Ptolemaiose tähtkuju seas ja on mugandus Babülooniast. MUL.APIN sisaldab mao tähtkuju (MUL.DINGIR.MUŠ), mille piirid vastavad ligikaudu tänapäeva Hüdrale.

Jahipenid

Jahipenid (ladina Canes Venatici, lühend CVn) on põhjataeva tähtkuju.Tähtkuju moodustas 1687. aastal Johannes Hevelius, kes eraldas need Karjase tähtkujust. Nende tähtede tõlgendamine Karjase koertena tekkis keskajal tõlkevea tõttu Ptolemaiose Almagesti vanakreeka keelest araabia keelde ja araabia keelest ladina keelde tõlkimisel.Jahipenide tähtkuju katab 465 ruutkraadi ja on ulatuselt 88 tähtkuju seas 38. kohal. Selle heledaim täht on Cor Caroli (α Canum Venaticorum) tähesuurusega 2,89m ja kaugusega 114 valgusaastat.Tähtkujus asub kerasparv M3 ning mitmeid galaktikaid, nt spiraalgalaktika M51 ehk Veekeerise galaktika.

Jäär (tähtkuju)

Jäär (ladina keeles Aries) on sodiaagi tähtkuju (sümbol ♈). See asub põhjataevas, olles Kaladest läänes ja Sõnnist idas. Jäär on 48 Ptolemaiose tähtkuju seas ja üks 88 tänapäeva tähtkujust. Jäära tähtkuju katab 441 ruutkraadi ja on ulatuselt 88 tähtkuju seas 39. kohal. Päike asub Jäära tähtkujus 19. aprillist 14. maini.

Eesti laiuskraadil on Jäära tähtkuju hästi vaadeldav sügiseses taevas.Heledaim täht on Hamal (α Arietis, 2,01m).

Kaelkirjak (tähtkuju)

Kaelkirjak (ladina Camelopardalis, lühend Cam) on põhjataeva nõrga valgusega tähtkuju.Kaelkirjak katab 757 ruutkraadi ja on pindalalt 88 tähtkuju seas 18. kohal. Heledaim täht Beta Camelopardalis (4,03m), mis asub maast 997 valgusaasta kaugusel. Alpha Camelopardalis on sinine ülihiid (4.3m) ja Gamma Camelopardalis kaksiktäht komponentidega, mille heledused on 5,3m ja 5,8m.

Kaelkirjakus asub spiraalgalaktika NGC 2403, nõrk planetaarudu NGC 1501 ja täheparv NGC 1502.Tähtkuju moodustas 1612. aastal Petrus Plancius.

Kaksikud (tähtkuju)

Kaksikud (ladina keeles Gemini) on põhjataeva sodiaagi tähtkuju (sümbol ), mis piirneb Sõnni, Vähi, Veomehe, Orioni, Väike Peni, Ilvese ja Ükssarviku tähtkujudega. Kaksikud on üks 48 Ptolemaiose kirjeldatud tähtkujust ja see on üks 88 tänapäeva tähtkujust. See on pindalalt 30. tähtkuju, hõlmates 514 ruutkraadi. Meie laiuskraadil on Kaksikute tähtkuju hästi vaadeldav talvises taevas.Nime on tähtkuju saanud antiikmütoloogia vendade Kastori ja Polydeukese (ladina Pollux) järgi.Päike asub Kaksikute tähtkujus juuni lõpust juuli lõpuni. Astroloogias asub Päike Kaksikutest kuu aega varem.

Karjane (tähtkuju)

Karjane (varem ka Karjus; ladina Boötes, lühend Boo) on põhjataeva tähtkuju.Karjane on üks Ptolemaiose Almagestis loetletud 48 tähtkujust.Karjase tähtkuju katab 907 ruutkraadi taevast ja on ulatuselt 88 tähtkuju seas 13. kohal. Selle heledaim täht on Arcturus (α Bootis) tähesuurusega -0,05m ja kaugusega 36,7 valgusaastat.

Kassiopeia (tähtkuju)

Kassiopeia tähtkuju on põhjataeva tähtkuju, mis on nimetatud Etioopia legendaarse kuninganna Kassiopeia, Kepheuse abikaasa ja Andromeda ema järgi. See on üks 88 praegusest tähtkujust ning oli Ptolemaiose poolt loetletud 48 tähtkuju seas. Kassiopeia on suuruselt pindalalt 25. tähtkuju ning see katab 598,4 ruutkraadi.Kassiopeias asuvad pulsar 3C58, emissioonudu NGC 281 ja supernoova SN 1572.

Kentaur (tähtkuju)

Kentaur (ladina Centaurus, lühend Cen) on suur lõunataeva tähtkuju, mis on nimetatud kentaur Cheironi järgi, kes oli Achilleuse ja Asklepiose õpetaja.Kentaur on Ptolemaiose poolt loetletud 48 tähtkuju seas. 4. sajandil eKr oli tähtkuju Vahemere ääres veel tervikuna nähtav, kuid Maa pretsessiooni tõttu on see käesoleval ajal tervikuna nähtav 25° põhjalaiusest lõuna pool.

Kentauri suurus on 1060 ruutkraadi ja on pindalalt 88 tähtkuju seas 9. kohal.Kentauris on mitu heledat ja Maale lähedast tähte. Proxima Centauri asub 4,2 valgusaasta kaugusel ja on Päikesele kõige lähem täht. Alfa Centauri on 4,36 valgusaasta kaugusel asuv kaksiktäht, mille heledus on −0,03 m ja on seega heleduselt tähistaeva 4. täht. Beta Centauri on heledusega +0,61 m tähistaeva 11. täht.Kentauris asub ka heledaim kerasparv Omega Centauri.

Kiil (tähtkuju)

Kiil (ladina Carina, lühend Car) on lõunataeva tähtkuju, mis asub Ahtrist ja Purjedest lõuna pool. See on osa kunagisest Argo Laevast. Selle lõi Nicolas Louis de Lacaille 1763. aastal.Heledaim täht on öötaeva heleduselt teine täht, sinakas ülihiid Canopus (α Car) suurusega −0,72.Tähtkujus paikneb udukogu NGC 3372.

Kompass (tähtkuju)

Kompass (ladina Pyxis, lühend Pyx) on lõunataeva tähtkuju.

Kompassi suurus on 221 ruutkraadi ja see on pindalalt 88 tähtkuju seas 65. kohal. Tähtkuju heledaim täht on α Pyxidis (3,68 m).

Kompassis asub planetaarudu NGC 2818.Tähtkuju autoriks on prantsuse astronoom Nicolas-Louis de Lacaille.

Yōichirō Nambu

Yōichirō Nambu (南部 陽一郎 Nambu Yōichirō; 18. jaanuar 1921 Tokyo – 5. juuli 2015 Toyonaka) oli jaapani füüsik. Ta õppis ja töötas suure osa oma elust Ameerika Ühendriikides ja sai 1970. aastal ka Ühendriikide kodanikuks.

2008. aastal anti talle pool Nobeli füüsikaauhinda 1960. aastal tehtud spontaanse sümmeetria rikkumise mehhanismi avastuse eest subatomaarses füüsikas.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.