4. august

4. august on Gregoriuse kalendri 216. (liigaastal 217.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. juuli (19012099).

<< August >>
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 4. augustil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 4. augustil

Pühad

  • ...

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162
  2. ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
  3. Päring andmebaasist Haudi
  4. http://www.annefrank.org/en/Anne-Frank/Discovery-and-arrest/The-day-of-the-arrest/
17. august

17. august on Gregoriuse kalendri 229. (liigaastal 230.) päev. Juliuse kalendri järgi 4. august (1901–2099).

1753

1753. aasta (MDCCLIII) oli 18. sajandi 53. aasta.

1859

1859. aasta (MDCCCLIX) oli 19. sajandi 59. aasta.

1875

1875. aasta (MDCCCLXXV) oli 19. sajandi 75. aasta.

1909

1909. aasta (MCMIX) oli 20. sajandi 9. aasta.

1977

1977. aasta (MCMLXXVII) oli 20. sajandi 77. aasta.

1987

1987. aasta (MCMLXXXVII) oli 20. sajandi 87. aasta.

Urbanus VII

Urbanus VII (Giambattista Castagna; 4. august 1521 – 27. september 1590) oli paavst 15. septembrist 27. septembrini 1590. Ta oli 228. paavst.

Tema isa Cosimo Castagna oli Genova aadlik. Tema ema Costanza Ricci oli pärit Roomast ning oli kardinal Cristoforo Giacobazzi õde. Giambattista Castagna õppis tsiviil- ja kanoonilist õigust Perugia ülikoolis ning Padova ülikoolis. Ta lõpetas tsiviil- ja kanoonilise õiguse doktorina Bologna ülikooli. 1551 sai temast oma onu kardinal Girolamo Verallo audiitor (sekretär), kes määrati paavsti saadikuks Prantsusmaale. Julius III määras Castagna Signatura gratiae referendiks ja 1. märtsil 1553 nimetati ta Rossano peapiiskopiks. Kardinal Verallo ordineeris Castagna preestriks 30. märtsil ja piiskopiks 4. aprillil 1553.

Julius III saatis Castagna kuberneriks Fanosse 14. juunil 1555. Paulus IV ajal oli ta 1559 Città di Castello komissar ning Perugia ja Umbria kuberner. 1562–1563 osales ta Trento oikumeenilisel kirikukogul. 1565 saadeti ta koos kardinal Ugo Boncompagniga Hispaaniasse nuntsiuseks, kuhu ta jäi 1572. aastani, ristides selles ametis Hispaania kuninga Felipe II tütre. 1573 astus ta Rossano peapiiskopi kohalt tagasi ja sai nuntsiuseks Veneetsias. 29. detsembrist 1576 29. novembrini 1577 oli ta Bologna kuberner, 1578–1580 legaat Flandrias ja Kölnis. Castagna oli Gregorius XIII esindaja Madalmaade rahukonverentsil. 12. detsembril 1583 sai ta San Marcello kardinalpreestriks (pühitseti ametisse 9. jaanuaril 1584). 1584–1585 oli ta legaat Bolognas. 19. novembril 1586 sai temast Rooma inkvisitsiooni peainkvisiitor. Ta osales kardinalina 1585 ja 1590 toimunud konklaavidel.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.