30. jaanuar

30. jaanuar on Gregoriuse kalendri 30. päev. Juliuse kalendri järgi 17. jaanuar (1901–2099).

<< Jaanuar >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

  • 1648 – Münsteri rahuga lõppes Kaheksa-aastane sõda.
  • 1649Inglise kodusõda: Londonis Banqueting House'i ees hukati Inglise kuningas Charles I.
  • 1661Stuartite restauratsioon: Kuningas Charles I hukkamise aastapäeval kaevati välja Oliver Cromwelli, John Bradshaw ja Henry Iretoni laibad ning hukati nad postuumselt.
  • 1667 – Andrussovo rahulepinguga lõpetati Vene-Poola sõda.
  • 1730Venemaa keisririiki hakkas ajutiselt juhtima Kõrgem Ajutine Regendinõukogu, kuhu kuulusid vürst Dmitri Mihhailovitš Golitsõn, vürst Vassili Lukitš Dolgoruki, vürst Aleksei Grigorjevitš Dolgoruki, vürst Mihhail Vladimirovitš Dolgoruki, krahv Gavriil Ivanovitš Golovkin, parun Andrei Ivanovitš Ostermann, vürst Mihhail Mihhailovitš Golitsõn ja vürst Vassili Vladimirovitš Dolgoruki.
  • 1735 – kuulutati välja Korsika iseseisvus. Selle ajutisteks kuulutati Giacinto Paoli, Luigi Giafferi ja Andrea Colonna Ceccaldi.
  • 1790 – Tyne'i jõel Inglismaal katsetati päästepaadi eelkäijat.
  • 1820 – Briti polaaruurija Edward Bransfield maabus Antarktika poolsaarel ning astus teadaolevalt esimese inimesena Antarktise kontinendile.
  • 1847California linn Yerba Buena nimetati ümber San Franciscoks.
  • 1863Kreekas hakkas pärast kuningas Otto tagandamist ajutiselt valitsema Triumviraat, kuhu kuulusid Dimítrios Voúlgaris, Konstantínos Kanáris ja Benizélos Roúfos.
  • 1889 – Mayerlingi lossist leiti enesetapu läbi surnuna Austria-Ungari kroonprints Rudolf ja tema armuke Mary von Vetsera.
  • 1933Adolf Hitler sai Saksamaa riigikantsleriks.[4]
  • 1939 – Adolf Hitler pidas Saksa Riigipäeval kõne, milles muuhulgas ütles: "Kui rahvusvahelisel finantsjuutlusel Euroopas ja väljaspool õnnestuks rahvad veelkord maailmasõtta paisata, siis ei oleks tulemuseks mitte maailma bolševiseerimine ja seega juutluse võit, vaid juudi rassi hävitamine Euroopas".[5]
  • 1945 – Vene allveelaev S-13 uputas põgenikelaeva Wilhelm Gustloff; hukkus üle 9000 inimese.
  • 1945 – Adolf Hitler pidas oma viimase raadiokõne.[6]
  • 1948Šveitsis Sankt Moritzis avati 1948. aasta taliolümpiamängud.[7]
  • 1957Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Johan Kõpp sai peapiiskopiks.
  • 1969Londonis heliplaadifirma Apple Records hoone katusel toimus ansambli The Beatles viimane avalik esinemine ehk nn katusekontsert.[8]
  • 1972Põhja-Iirimaa konflikt: Verine pühapäev Põhja-Iirimaa linnas Derry's, 13 demonstranti hukkus Briti sõdurite kuulide läbi.

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 30. jaanuaril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 30. jaanuaril

Pühad

  • ...

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 125
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  3. http://elron.ee/elron/ajalugu/
  4. http://www.dhm.de/lemo/rueckblick/30-januar-1933-hitler-wird-reichskanzler.html
  5. http://www.holocaust-chronologie.de/artikel/hitlers-drohung.html
  6. http://www.dhm.de/lemo/html/biografien/HitlerAdolf/
  7. http://corporate.olympics.com.au/games/1948-st-moritz
  8. http://www.beatlesbible.com/1969/01/30/the-beatles-rooftop-concert-apple-building/
12. veebruar

12. veebruar on Gregoriuse kalendri 43. päev. Juliuse kalendri järgi 30. jaanuar (1901–2100).

1838

1838. aasta (MDCCCXXXVIII) oli 19. sajandi 38. aasta.

1878

1878. aasta (MDCCCLXXVIII) oli 19. sajandi 78. aasta.

1882

1882. aasta (MDCCCLXXXII) oli 19. sajandi 82. aasta.

1927

1927. aasta (MCMXXVII) oli 20. sajandi 27. aasta.

1992

1992. aasta (MCMXCII) oli 20. sajandi 92. aasta.

2015

2015. aasta (MMXV) oli 21. sajandi 15. aasta.

Franklin D. Roosevelt

Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimetähist FDR; 30. jaanuar 1882 Hyde Park, New Yorgi osariik – 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 – 12. aprill 1945).

Georges Pire

Georges Charles Clement Ghislain Pire (10. veebruar 1910 – 30. jaanuar 1969) oli Belgia dominiiklasest munk, kes pälvis põgenike abistamise eest II maailmasõja lõppedes 1958. aastal Nobeli rahuauhinna.

Jaanuar 2005

Jaanuar 2005, kroonika

John Bardeen

John Bardeen (/bɑːrˈdiːn/; 23. mai 1908 Madison – 30. jaanuar 1991 Boston) oli Ameerika Ühendriikide füüsik ja elektriinsener. Ta on ainus inimene, kes on saanud Nobeli füüsikaauhinna kaks korda: 1956. aastal koos William Shockley ja Walter Brattainiga transistori leiutamise eest ning 1972. aastal koos Leon N Cooperi ja John Robert Schriefferiga fundamentaalse panuse eest ülijuhtivuse teooriasse.

Transistori leiutamine oli suur läbimurre elektroonikatööstuses – see võimaldas infoajastu tekkimise ning andis tõuke pea iga elektroonikavidina arengule – alates telefonidest ja lõpetades rakettidega. Bardeen pälvis ülijuhtimise arenduse eest teise Nobeli auhinna. Ülijuhtivuse teooriat kasutatakse tänapäeval tuumamagnetresonantsis ja magnetresonantstomograafias (MRT). 1990. aastal võis John Bardeeni leida ajakirja Life nimekirjast “100 selle sajandi mõjukaimat ameeriklast”.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.