30. august

30. august on Gregoriuse kalendri 242. (liigaastal 243.) päev. Juliuse kalendri järgi 17. august (19012099).

<< August >>
E T K N R L P
1 2 3 4
5 6 7 8 9 10 11
12 13 14 15 16 17 18
19 20 21 22 23 24 25
26 27 28 29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 30. augustil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 30. augustil

Pühad

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. Kaido Korela: Tähtsündmusi Eesti ajaloost
  2. 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
  3. Vladimir Lenin shot - Aug 30, 1918 - HISTORY.com
12. september

12. september on Gregoriuse kalendri 255. (liigaastal 256.) päev. Juliuse kalendri järgi 30. august (1901–2099).

2006

2006. aasta (MMVI) oli 21. sajandi 6. aasta.

August 2019

August 2019, kroonika.

2019. aasta august algas neljapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem laupäeval.

Edward Mills Purcell

Edward Mills Purcell (30. august 1912 – 7. märts 1997) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

1952. aastal anti talle ja Felix Blochile Nobeli füüsikaauhind töö eest tuumamagnetresonantsi uurimisel.

Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ning aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus. Kirjastus andis välja eesti rahvusentsüklopeediat "Eesti entsüklopeedia".

Eesti Entsüklopeediakirjastuse eelkäija oli Eesti Riikliku Kirjastuse juurde 1963. aastal moodustatud "Eesti Nõukogude Entsüklopeedia" (ENE) peatoimetus. 1965. aastal läks ENE peatoimetus üle kirjastuse Valgus koosseisu. Ning 18. jaanuaril 1991 moodustati ENE peatoimetuse õigusjärglasena Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaselts.

Ettevõtte konsolideeritud müügitulu oli 2006. aastal 16,3 miljonit krooni ning 2007. aastal 25,4 miljonit krooni, 2006. aastal oldi kahjumis 2,89 miljoni krooniga ning 2007. aastal kasumis 2,12 miljoni krooniga.Ettevõtte suuraktsionärid olid 2009. aasta jaanuari alguse seisuga Hardo Aasmäe (osalus 25,6%), Jüri Ott (osalus 20,4%) ning Ülo Kaevats (osalus 12,0%).2. juunil 2011 kuulutas Harju maakohus välja Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS-i pankroti. Pankrotimenetlus aga takerdus, sest kirjastuse viimase kontori omanik Ülemiste City konfiskeeris 9000-eurose üürivõla katteks firma kontoris olnud vara ja müüs maha. Pankrotihaldur Tiina Mitt hindas selle väärtuseks üle 4,3 miljoni euro. Mahamüüdud dokumentide, autorilepingute ja toimetamisel olnud raamatute asukoht on teadmata. Kaotsis on ka osa EE arhiivist, algatati kriminaaluurimine.

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1990 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5. köitest 1990. aastal pealkirjaga "Eesti entsüklopeedia" (lühend EE). Kogu entsüklopeedia ilmus aastatel 1985–2007.

Entsüklopeediat andis esialgu välja kirjastus Valgus ja alates 1991. aastast Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Entsüklopeedia oli kavandatud "Eesti nõukogude entsüklopeedia" ajakohastatud ja täiendatud uusväljaandeks.

Entsüklopeedia esimese köite trükiarv oli erakordselt suur – 220 000 eksemplari.

Ernest Rutherford

Ernest Rutherford (1931. aastast esimene Nelsoni parun Rutherford (Baron Rutherford of Nelson); tuntud ka kui lord Rutherford; 30. august 1871 Brightwater – 19. oktoober 1937 Cambridge) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana.

Rutherford tegi kuldfooliumi alfaosakestega pommitamise eksperimendiga (Geigeri-Marsdeni eksperiment) kindlaks aatomituuma kui sellise olemasolu ja määras selle ligilähedased mõõtmed. Eksperimentidega alustati 1909 aastal. Kirjalik selgitus katsete tulemustest, nn Rutherfordi aatomimudel ilmus 1911. aastal.

Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus on kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused, mida peetakse alates aastast 1934.

Joseph John Thomson

Joseph John Thomson (18. detsember 1856 Manchester – 30. august 1940 Cambridge) oli inglise füüsik. Katsetele tuginedes jõudis ta järeldusele, et aatom pole väikseim osake looduses. Thomson uuris katoodkiiri ja leidis, et neid saab

elektrivälja ja magnetväljaga kallutada. Sellest sai ta järeldada, et kiired koosnevad laenguga osakestest. Nende osakeste nimeks sai elektron. Elektronide laeng osutus negatiivseks. Kaudselt määras Thomson ka elektroni massi. Ta leidis, et osake on umbes 1000 korda kergem väikseimast tol ajal tuntud laenguga osakesest, vesiniku ioonist. Seega oli ta avastanud uue osakese, millest aatom koosneb. Elementaarlaengute olemasolu kinnitas ja mõõtis täpsemalt 1912. aastal ameerika füüsik Robert Millikan.

Aatomist väiksema osakese avastamine võimaldas Thomsonil kujundada aatomi sisemist olemist kajastava mudeli. Thomsoni loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks: selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid.

Sir J.J.Thomson pälvis 1906. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Mary Shelley

Mary Shelley (sünninimega Mary Godwin; 30. august 1797 London – 1. veebruar 1851 London) oli inglise kirjanik, ulmeraamatu "Frankenstein" ehk "Moodne Prometheus" autor.

Shelley sündis kuulsa feministi, kirjaniku Mary Wollstonecrafti ja anarhisti, filosoofi William Godwini teise lapsena. Shelley ema suri 10 päeva pärast sünnitust ning Shelley jäi ema poolõe Fanny Imlay kasvatada. Shelley isa hülgas lapse ning abiellus teise naisega.

Shelley sai hea hariduse vaatamata sellele, et tollal omandasid mingisugusegi hariduse vaid vähesed tüdrukud.

30. detsembril 1816 abiellus ta Percy Bysshe Shelleyga.

Nagib Mahfuz

Nagib Mahfuz (11. detsember 1911 – 30. august 2006) (araabia نجيب محفوظ) oli egiptuse kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat. Ta oli esimene araabia kirjanik, kes pälvis selle auhinna.

1996. aastal asutati temanimeline kirjandusauhind araabia kirjanike tunnustamiseks.

Ta on avaldanud 32 romaani ja mitmeid jutukogumikke.

Seamus Heaney

Seamus Justin Heaney [š'eimös dž'astin h'iini] (13. aprill 1939 Põhja-Iirimaa – 30. august 2013) oli ingliskeelne iiri luuletaja. Aastal 1995 sai ta Nobeli kirjandusauhinna ja 2006. aastal T. S. Elioti luuleauhinna.

Ta elas Dublinis.

Theodor Svedberg

Theodor Svedberg (30. august 1884 – 25. veebruar 1971) oli rootsi keemik, Nobeli auhinna laureaat.

Ta tõestas katseliselt Albert Einsteini ja Marian Smoluchowski loodud Browni liikumise teooria ning leiutas ultratsentrifuugi, mida kasutas edukalt proteiinide eraldamiseks üksteisest. Ta andis kaaluka panuse valkude füüsika ja keemia arengusse, näiteks tegeles ta molekulide mõõtmete ja kuju kindlaksmääramise ning elektroforeesiga. 1926. aastal pälvis ta Nobeli keemiaauhinna kolloidide uurimise eest.

Ta lõpetas 1907 Uppsala ülikooli ja töötas sealsamas. Alates 1949 oli ta tuumakeemiaga tegeleva G. Verneri instituudi direktor.

Uusikaupunki rahu

Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.

Uusikaupunki rahu lõpetas Rootsi ja Venemaa keisririigi vahelise Põhjasõja ning rahulepingu järgi sai Venemaa keisririik Rootsilt „Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos ja Viiburi lääni osagaga ning linnad Riia, Dünamünde, Pärnu, Tallinna, Tartu, Narva, Viiburi, Käkisalmi ja muude eelpoolnimetatud provintside linnade, kindluste, sadamate, asulate, distriktide, randadega“

Rootsi sai Venemaa keisririigilt täiendava kompensatsioonina 2 miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala. Rahulepingu järgi sai Rootsi õiguse Baltimaadest iga aastal tollimaksuvabalt välja vedada vilja 50 tuhande rubla eest.

Kehtima jäid 1710 aastal sõlmitud kapitulatsioonid (Harku kapitulatsiooniakt), millega tagati balti aadlile ja linnadele kohaliku elukorralduse, õiguste ja usundi, seega Balti erikorra säilimise ning Eesti- ja Liivimaale laialdase omavalitsuse.

Uusikaupunki rahuläbirääkimiste sekretäriks oli Eestimaa ja Tallinna piiskopi Johann Jacob Pfeiffi pojapoeg Johan Jakob Pfeiff (1686–1740).

Wilhelm Wien

Wilhelm Carl Werner Otto Fritz Franz Wien (13. jaanuar 1864 Gaffken – 30. august 1928 München) oli saksa füüsik.

Wien sündis Gaffkenis Fischhauseni lähedal Preisimaal (tänapäeval Primorsk Kaliningradi oblastis).

1893. aastas sedastas ta Wieni nihkeseaduse. 1911. aastal anti talle Nobeli füüsikaauhind töö eest soojuskiirguse uurimisel.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.