3. mai

3. mai on Gregoriuse kalendri 123. (liigaastal 124.) päev. Juliuse kalendri järgi on see 20. aprill (1901–2099).

<< Mai >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 3. mail

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 3. mail

Pühad

  • Ülemaailmne pressivabaduse päev
  • Õigeusu kirikus märtrite Timoteuse ja Maura ning vaga Feodossi mälestuspäev.

Ilmarekordid

  • Tallinna soojarekord 24,8 kraadi (2002)
  • Tartu soojarekord 25,3 kraadi (1988)
  • Tallinna külmarekord −6,3 kraadi (1852)
  • Tartu külmarekord −3,3 kraadi (1965)

Viited

  1. ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  2. Kõrgeid külalisi Tallinnas. Vaba Maa, 4. mai 1934, nr. 103, lk. 1.
  3. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
  4. Was war am 03. Mai 1945 chroniknet.de
16. mai

16. mai on Gregoriuse kalendri 136. (liigaastal 137.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. mai (1901–2099).

1856

1856. aasta (MDCCCLVI) oli 19. sajandi 56. aasta.

1887

1887. aasta (MDCCCLXXXVII) oli 19. sajandi 87. aasta.

1893

1893. aasta (MDCCCXCIII) oli 19. sajandi 93. aasta.

1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1986. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 31. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 3. mail 1986 Bergenis Norras. Selle võitis Belgia.

2006

2006. aasta (MMVI) oli 21. sajandi 6. aasta.

Alfred Kastler

Alfred Kastler (3. mai 1902 Guebwiller, Elsass-Lotring, Saksa Keisririik – 7. jaanuar 1984 Bandol, Prantsusmaa) oli Prantsusmaa füüsik.

1966. aastal anti talle Nobeli füüsikaauhind.

George Paget Thomson

Sir George Paget Thomson (3. mai 1892 Cambridge – 10. september 1975 Cambridge) oli inglise füüsik.

1937. aastal sai ta koos Clinton Davissoniga Nobeli füüsikaauhinna.

Põhiseadus

Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust.

Konstitutsioon ehk põhikord on ka riikliku korralduse printsiibid ning inimeste õigused ja kohustused olenemata sellest, kas nad on põhiseadusena sätestatud.

Põhiseadus sätestab, kuidas riiki valitsetakse, kuidas toimub seadusandlus ning kuidas võim on jaotatud ja piiratud. Põhiseadus seisab kõrgemal kõigist teistest seadustest.

Põhiseaduse olemasolu teeb põhikorra kergesti haaratavaks ja arusaadavaks.

Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust Jean-Jacques Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad inimõigused.

Enamiku riikide õigusaktide normihierarhiates asub põhiseadus kõige kõrgemal kohal (seda asjaolu sõnastatakse mõnikord ka nii, et põhiseadus on teiste seaduste suhtes ülimuslik). Põhiseadus annab aluse ja volitusnormid madalama taseme õigusaktide (näiteks seaduste) kehtestamiseks. Seetõttu peavad madalama taseme õigusaktid olema kooskõlas põhiseadusega. Sellise kooskõla üle teostavad järelevalvet konstitutsioonikohtud.

Konstitutsiooniparanduste tegemise protseduur on tavaliselt keerukam ja raskemini läbitav kui tavaliste seaduste kehtestamise protseduur. Vanim praeguseni kehtiv põhiseadus on Ameerika Ühendriikide konstitutsioon. Sellele järgnesid varsti Poola-Leedu aadliriigi (Rzeczpospolita) 3. mai konstitutsioon (1791) ja Prantsusmaa põhiseadus (1792).

Westminsteri süsteemi järgi, mis sai alguse Inglismaalt, moodustasid Briti põhikorra kirjutamata põhiseaduslikud tavad, ülemkohtu pretsedendid, kuninglikud prerogatiivid ja tavad. Briti impeeriumi päevil toimis Salanõukogu Kohtukomitee mitmete Briti asumaade, näiteks föderaalkonstitutsiooni omavate Kanada ja Austraalia konstitutsioonikohtuna.

Westminsteri süsteemis on konstitutsiooni ja parlamendis vastu võetud seaduse vaheline erinevus mõnevõrra meelevaldne ning seda mõjutab rahva austus mõningate tähtsate seadusandlike aktide vastu. Näiteks parlamendis vastu võetud akte Bill of Rights ja Human Rights Act ning parlamendi loomisele eelnenud akti Magna Charta Libertatum peetakse fundamentaalsete, peaaegu konstitutsiooniliste õiguste ja printsiipide allikaks. Ometi ei erine need teistest parlamendis vastu võetud seadustest ning neid on sama hõlbus muuta.

Ainsad esimese maailma demokraatlikud riigid, millel puudub põhiseadus, on Iisrael, Uus-Meremaa ja Suurbritannia.

Milline vorm konstitutsioonil ka ei oleks, seda kaitseb sageli teatud seaduslik organ, millel võib olla erinevaid nimesid, nagu "ülemkohus" või "konstitutsioonikohus" (Eestis "Riigikohus").

William Shakespeare

William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.

Élie Metšnikov

Ilja Iljitš Metšnikov (Илья Ильич Мечников; 3. mai (15. mai) 1845 Ivanivka küla, Harkovi kubermangus – 2. juuli (15. juuli) 1916 Pariis) oli Venemaa bioloog.

Ta oli üks immunoloogia rajajaid.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.