29. oktoober

29. oktoober on Gregoriuse kalendri 302. (liigaastal 303.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. oktoober (19012099).

<< Oktoober >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 29. oktoobril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 29. oktoobril

Pühad

  • Rahvusvaheline insuldipäev
  • Kyros Suure päev Iraanis
  • Vabariigi päev Türgis
  • NSVL Kommunistliku Noorsooühingu aastapäev

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 164–169
  2. Venelased nõuavad kultuur-autonoomiat. Rahvaleht, 30. oktoober 1939, nr. 255, lk. 1.
11. november

11. november on Gregoriuse kalendri 315. (liigaastal 316.) päev. Juliuse kalendri järgi 29. oktoober (1901–2099).

1882

1882. aasta (MDCCCLXXXII) oli 19. sajandi 82. aasta.

1908. aasta suveolümpiamängud

1908. aasta suveolümpiamängud olid IV kaasaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 27. aprill – 29. oktoober 1908 Londonis.

ROK-i 6. ametlikul istungil Londonis 1904. aastal, usaldati neljandate olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks 1907. aastal Haagis oma 9. istungil.

Teadaolevalt osales esimene Eesti päritolu sportlane olümpiamängudel 1908. aasta Londoni mängudel, kui Venemaa Keisririigi võistkonna koosseisus osales Londonis elav Georg Lind, kes saavutas maratonijooksus ajaga 3:26.38,8 27 lõpetaja seas 19. koha.

1956

1956. aasta (MCMLVI) oli 20. sajandi 56. aasta.

Aarne Üksküla

Aarne-Mati Üksküla (21. september 1937 Tallinn – 29. oktoober 2017) oli eesti näitleja ja teatripedagoog.

Üksküla on lavastanud teatritükke ja mänginud telelavastustes ("Truu naine"), telesarjades ("Wikmani poisid", "V.E.R.I." , "M Klubi", "Õnne 13"), filmides ("Ühe suve akvarellid", "Pisuhänd", "Peata ratsanik") ja kuuldemängudes. 2009. aastal riigi kultuuripreemia saades oli Üksküla mänginud enam kui 130 teatri- ja ekraanirollis.Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Aristide Briand

Aristide Briand (28. märts 1862 Nantes – 7. märts 1932 Pariis) oli Prantsuse poliitik.

Ta oli kuuel korral Prantsusmaa peaminister (24. juuli 1909 – 2. märts 1911, 21. jaanuar 1913 – 22. märts 1913, 29. oktoober 1915 – 20. märts 1917, 16. oktoober 1921 – 15. jaanuar 1922, 28. november 1925 – 19. juuli 1926, 29. juuli 1929 – 3. november 1929).

Arne Tiselius

Arne Wilhelm Kaurin Tiselius (10. august 1902 Stockholm – 29. oktoober 1971 Uppsala) oli rootsi biokeemik, Uppsala ülikooli professor (1938–1968). Ta pälvis 1948. aastal Nobeli keemiaauhinna elektroforeesi kasutamise eest valkude analüüsil.

Eugen Kapp

Eugen Kapp (26. mai 1908 Astrahan – 29. oktoober 1996 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog.

Eugen Kapp oli Artur Kapi poeg.

Suure-Jaanis – majas, mille ehitas Hans Kapp ja mis oli koduks Villem Kapile – on Heliloojate Kappide majamuuseum, kus eksponaatide hulgas on ka Eugen Kapile kuulunud tiibklaver.

Aastast 1998 toimub Suure-Jaanis jaanipäeva eel Suure-Jaani Muusikafestival, mis on pühendatud heliloojatele Kappidele.

Ferdi Sannamees

Ferdi Sannamees (sünninimega Ferdinand Sannamees; 11. november (vkj 29. oktoober) 1895 Arula, Otepää kihelkond – 25. jaanuar 1963 Tallinn) oli Eesti skulptor.

Sannamees oli aastast 1922 kunstiühingu Pallas ja aastast 1925 EKKKÜ liige, Eesti Kujurite Keskühingu asutajaid aastal 1939 ja Eesti Kunstnike Liidu liige.

Innocentius IX

Innocentius IX (Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce või Giovanni Antonio Facchinetti, 20. juuli või 22. juuli 1519 – 30. detsember 1591) oli paavst 1591. Ta oli 230. paavst.

Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce sündis Bolognas Antonio Facchinetti ja Francesca Cini peres ainsa pojana. Hiljem kolisid tema vanemad Veronasse. Giovanni Antonio teenis esmalt elatist pakikandjana, asus aga Bologna ülikoolis õppima õigusteadust ja omandas 11. märtsil 1544 doktorikraadi tsiviil- ja kanoonilise õiguse alal, olles eelnevalt ordineeritud preestriks.

Õpingute järel siirdus Facchinetti Rooma, kus ta oli esmalt kardinal Niccolò Ardinghelli ja seejärel Alessandro Farnese teenistuses. Ta suhtus reformidesse soosivalt ja oli hiljem oma piiskopkonnas pärast 30-aastast vahet esimene piiskop, kes resideeris oma ametikohal. Õpetlasena kirjutas ta teoloogilisi ja filosoofilisi töid, nagu "Moralia quædam theologica", "Adversus Machiavellem" ja "De recta gubernandi ratione", kuid need jäid avaldamata. Piiskop Facchinetti osales Trento oikumeenilisel kirikukogul. Nuntsiusena Veneetsias osales ta pärast Lepanto lahingut vaherahu sõlmimisel türklastega. Facchinetti astus tervislikel põhjustel 1575 Nicastro piiskopi ametist tagasi. Ta määrati kardinalina komisjoni koosseisu, mis pidi uurima Prantsusmaa kuninga Henri III osalust kardinal Louis de Lorraine de Guise'i tapmises, kuid uurimine lõppes seoses kuninga mõrvamisega. Ta osales kardinalina 4 konklaavil 1585–1591 ja oli Hispaania kuninga Felipe II poolt kardinalidele soovitatud kandidaat.

Oktoober 2005

Oktoober 2005, kroonika

Oskar Kruus

Oskar Kruus (29. september 1929 Vana-Otepää vald – 29. oktoober 2007) oli eesti kirjandusteadlane, kriitik ja kirjanik.

Ta lõpetas 1953 TRÜ eesti filoloogina ja oli 1953–1973 ENSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi teadur.

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Praegune Rootsi kuningas (alates 15. septembrist 1973) on Carl XVI Gustaf.

Alates 1818. aastast on kõik Rootsi kuningad kuulunud Bernadotte'i dünastiasse.

Rudolf Tobias

Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa – 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal.

Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd, sealhulgas ka eesti muusikas esimese sümfoonilise avamängu ("Julius Caesar", 1896) ja esimese oratooriumi ("Joonase lähetamine", 1907).Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks.

Ülemaailmne majanduskriis

Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil.

1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha.

1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.