28. veebruar

28. veebruar on Gregoriuse kalendri 59. päev. Juliuse kalendri järgi 15. veebruar (19012099).

<< Veebruar >>
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 28. veebruaril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 28. veebruaril

Pühad

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. Vabariigi Valitsuse otsus 28. veebruarist 1921 nr. I
  2. Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015
  3. http://www.volley.ee/voitjad-1925-2014 (vaadatud 29.12.2014)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  5. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
  6. http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=28.2.1945
  7. http://chroniknet.de/extra/ereignisse/februar-1945/
  8. http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/february/28/newsid_2802000/2802181.stm
12. märts

12. märts on Gregoriuse kalendri 71. (liigaastal 72.) päev.

Juliuse kalendri järgi 27. veebruar (liigaastal 28. veebruar; 1901–2099). Aasta lõpuni on 294 päeva.

13. märts

13. märts on Gregoriuse kalendri 72. (liigaastal 73.) päev. Juliuse kalendris vastab 1901.–2099. aastal 13. märtsile 28. veebruar (liigaastal 29. veebruar). Aasta lõpuni on 293 päeva.

1809

1809. aasta (MDCCCIX) oli 19. sajandi 9. aasta.

1931

1931. aasta (MCMXXXI) oli 20. sajandi 31. aasta.

Ants Piip

Ants Piip VR III/1 (28. veebruar 1884 Viljandimaa, Tuhalaane – 1. oktoober 1942 Nõrobi vangla, Nõrobi rajoon, Molotovi oblast) oli Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane.

Ta oli Eesti Vabariigi seitsmes peaminister (26. oktoobrist kuni 21. detsembrini 1920). Ta määrati samaväärsena valitsust juhtima Eesti Vabariigi esimese riigivanemana (21. detsembrist 1920 kuni 25. jaanuarini 1921).

Artur Kapp

Artur Kapp (28. veebruar 1878 Suure-Jaani – 14. jaanuar 1952 Suure-Jaani) oli eesti helilooja, dirigent ja pedagoog, keda loetakse koos Rudolf Tobiasega eesti sümfonismi rajajaks.

Christian IV

Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648. Teda peetakse üheks Taani legendaarseimaks kuningaks, kuna enamiku tema ajast oli Taani veel Skandinaavia tugevaim riik ning kuningas tegi selleks palju ära, et riigi senist seisundit ka säilitada. Christian IV võimu alla kuulus 1645. aastani ka Saaremaa.

Christian IV oli Frederik II poeg.

Christian oli väga ambitsioonikas valitseja ning püüdis ka Kolmekümneaastases sõjas Saksamaa saatuse otsustamisel olulist rolli mängida, kuid sai lüüa. Protestantide peamise kaitsja rolli sai endale nüüd Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning Taani jäi peagi ka põhjas Rootsi varju.

Christian IV on valitseja, kes on kõige kauem valitsenud mingit Eesti ala - Saaremaal kestis tema võim kokku 57 aastat.

Donald Glaser

Donald Arthur Glaser (21. september 1926 – 28. veebruar 2013) oli Ameerika Ühendriikide füüsik ja neurobioloog.

Ta leiutas 1952. aastal mullikambri, mille eest sai Nobeli füüsikaauhinna.

Hilarius

Hilarius (ka Hilarus) oli paavst 461–468. Ta oli 46. paavst.

Hilarius oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Sardiiniast. Ta oli Crispinuse poeg.

Hilarius oli Leo I ajal diakon ja hiljem ülemdiakon. Ta osales paavsti legaadina aastal 449 Ephesoses toimunud kirikukogul, kuid pidi monofüsiitide eest sealt põgenema ja varjuma Evangelist Johannese hauakambris. Ta saatis Roomast kirja Ida-Rooma keisrinna Pulcheriale.

Karl Talpak

Karl Eduard Talpak (28. veebruar 1905 Rakvere – 12. märts 1991 Södertälje, Rootsi) oli Eesti sõjaväelane (kolonel) (1944).

Pärast õpinguid Viru Maakonna Reaalgümnaasiumis astus ta 1923. aastal Eesti Vabariigi Sõjakooli, mille lõpetas 1926. aastal nooremleitnandi auastmes. 1928. aastal oli ta Allohvitseride Koolis rühmaülem, kursuse ohvitseri kohusetäitja. 1928. aastal asus ta õppima kehalise kasvatuse eriala Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1931. aastal. Korp! Sakala vilistlane. Seejärel töötas Valgamaa spordinõunikuna. 1933. aastast 1941. aastani oli Talpak sõjalise kasvatuse instruktor Narva koolides.Nõukogude okupatsiooni ajal paigutati ta Otepääle, kus ta 1941. aastal organiseeris metsavendade salga, mis osales Tartu vabastamisel Punaarmee käest. Hiljem võitles tema üksus, mis kasvas kompaniist pataljoni suuruseks, ka teistes Suvesõja lahingutes, jõudes koos sakslastega ka Tallinna. Aastatel 1941–1943 oli Talpak Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi võimlemisõpetaja ja inspektor.Talpak oli veendunud rahvuslane ning taotles ennekõike Eesti iseseisvuse taastamist. Seetõttu ei läinud ta koostööle sakslastega, vaid lahkus 1943. aastal Soome, kus osales soomepoiste üksuse loomises ja selle juhtimises.

1944. aasta 13. septembri öösel naasis Talpak Eestisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee sõjaliseks nõuandjaks ja püüdis selles ametis kaasa aidata Eesti iseseisvuse taastamisele. Ta sai aru, et selleks puuduvad küll reaalsed võimalused, kuid seadusliku valitsuse ametisseastumine on hädavajalik riigi juriidilise järjepidevuse kestmajäämise jaoks. Otto Tiefi valitsus andis Talpakule koloneli auastme, mida ta siiski ei kasutanud, nimetades end edasi kapteniks. 21. septembril määrati ta Tallinna komandandiks. Järgmisel päeval langes Tallinn Punaarmee kätte ja ta põgenes koos perega Rootsi, kus elas kuni oma surmani 12. märtsil 1991.

1. septembril 1991 maeti Karl Talpaku põrm ümber Tallinna Metsakalmistule.

Linus Pauling

Linus Carl Pauling (28. veebruar 1901 – 19. august 1994) oli USA kvant- ja biokeemik. Ta oli ka tunnustatud kristallograaf, molekulaarbioloog ja meditsiiniteadlane. Teda on nimetatud üheks 20. sajandi tähtsaimaks keemikuks. Aastal 1954 pälvis ta Nobeli auhinna keemias.

Aastal 1962 pärjati tema osalust maapinnal toimuvate tuumakatsetuste vastukampaanias rahuauhinnaga, mistõttu ta on ainus inimene, kes on võitnud Nobeli auhinna kaks korda ilma kaaslaureaadita (kaks Nobeli auhinda on veel saanud John Bardeen (kaks korda füüsikas), Frederick Sanger (kaks korda keemias) ja Marie Curie (füüsikas ja keemias).

Linus Paulingi eestvõttel hakati rakendama kvantmehaanikat keemias. Ta panustas palju kristalli- ja valgustruktuuri kindlakstegemisse, mille tõttu on teda nimetatud ka molekulaarbioloogia üheks rajajaks.

Elu lõpu poole hakkas ta oma töödes propageerima inimestele palju suuremat C-vitamiini ja teiste toitainete manustamist. Vaatamata sellele, et ta avaldas paljusid uurimistöid ortomolekulaarse meditsiini kohta, jäi tema teooria traditsioonilise meditsiiniga tugevasse vastuollu.

Owen Chamberlain

Owen Chamberlain (10. juuli 1920 San Francisco – 28. veebruar 2006 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

1959. aastal anti talle ja Emilio Segrèle Nobeli füüsikaauhind antiprootoni avastamise eest.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.