28. aprill

28. aprill on Gregoriuse kalendri 118. (liigaastal 119.) päev. Juliuse kalendri järgi 15. aprill (19012099).

<< Aprill >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 28. aprillil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 28. aprillil

Pühad

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. http://www.ut.ee/ajaleht/arhiiv/120100/uudis.htm
  2. http://www.temuki.ee/numbers/2012/3/article5431.pdf
11. mai

11. mai on Gregoriuse kalendri 131. (liigaastal 132.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. aprill (1901–2099).

1880

1880. aasta (MDCCCLXXX) oli 19. sajandi 80. aasta.

1937

1937. aasta (MCMXXXVII) oli 20. sajandi 37. aasta.

1938

1938. aasta (MCMXXXVIII) oli 20. sajandi 38. aasta.

Arthur Leonard Schawlow

Arthur Leonard Schawlow (5. mai 1921 – 28. aprill 1999) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

1981. aastal anti talle, Nicolaas Bloembergenile ja Kai Siegbahnile Nobeli füüsikaauhind töö eest laseritega.

Benito Mussolini

Benito Amilcare Andrea Mussolini VR III/1 (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints – 28. aprill 1945 Giulino) oli Itaalia kuningriigi peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksa Kolmanda Riigi marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki (Salò vabariik).

James Monroe

James Monroe (28. aprill 1758 Virginia – 4. juuli 1831 New York) oli 5. Ameerika Ühendriikide president (1817–1825) ja riigisekretär. Ta esindas USA Demokraatlikku-Vabariiklikku Parteid.

1816. ja 1820. aasta USA presidendivalimised olid viimased, mis toimusid praktiliselt ilma konkurentsita. Esimesel neist oli eelmine president James Madison täitnud põhilised föderalistide valimislubadused (kaitsetollid ja riigipanga) ning nende kandidaadil Rufus Kingil polnud suurt midagi rahvale lubada. Monroe võitis 68,2% häältest ja 183 valijameest Kingi 34 vastu. Järgmisel korral sai Monroe' vastaskandidaat John Quincy Adams 1 valijamehe toetuse ja Monroe võitis 80,6%-ga häältest ülejäänud. USA Föderalistlik Partei ei saanud seekord ühtki valijameest ja lõpetas oma tegevuse.

Monroe ajal tõusis USA välispoliitiline tähtsus tunduvalt, mis võimaldas tal efektiivselt kehtestada Monroe doktriini, mis keelas võõrvõimude (eestkätt Euroopa koloniaalriikide) sekkumise Ameerika maailmajao asjadesse. Doktriini ennast hakati nii nimetama alles paarkümmend aastat pärast tema surma.

Monroe oli 1775. aastast vabamüürlane ja kuulus Williamsburgi looži.

Monroe on üks kolmest presidendist, kes on surnud USA iseseisvuspäeval. 5 aastat enne tema surma surid 4. juulil 1826 samal päeval John Adams ja Thomas Jefferson.

Léon Jouhaux

Léon Jouhaux (1. juuli 1879 – 28. aprill 1954) oli Prantsuse ametiühingujuht.

1951. aastal anti talle Nobeli rahuauhind.

Ott Kangilaski

Ott Kangilaski (pseudonüüm King Kong Kongivere 14. juuni 1911 Verilaske, Viljandimaa – 28. aprill 1975 Tallinn) oli eesti graafik, karikaturist ja publitsist.

Silvi Vrait

Silvi Vrait (ka Wright; 28. aprill 1951 Kehra – 28. juuni 2013 Tallinn) oli eesti laulja, pedagoog ja astroloog.

Tobias Asser

Tobias Michael Carel Asser (28. aprill 1838 Amsterdam – 29. juuli 1913 Haag) oli juudi päritolu Hollandi jurist ja õigusteadlane.

Ta sai 1911. aastal Nobeli rahuauhinna oma osaluse eest Alalise Vahekohtu asutamisel 1899. aastal.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.