27. september

27. september on Gregoriuse kalendri 270. (liigaastal 271.) päev. Juliuse kalendri järgi 14. september (19012099).

<< September >>
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 27. septembril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 27. septembril

Pühad

  • Rahvusvaheline turismipäev

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 114
  2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 173
  3. 3,0 3,1 3,2 ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
  4. Liivi Uuet, Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat : dokumentide kogumik Eesti okupeerimisest 1940. aastal. Tallinn, 2011, lk. 98
  5. http://www.horisont.ee/node/359
  6. Tiit Made. Ükskord niikuinii. Tallinn, 2006, lk. 227
  7. Paavo Kangur. Hakkaja tüdruk : Anna-Maria Galojani tõus ja langus. Tallinn, 2012, lk. 70-71
  8. http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/september/27/newsid_2539000/2539769.stm
10. oktoober

10. oktoober on Gregoriuse kalendri 283. (liigaastal 284.) päev. Juliuse kalendri järgi 27. september (1901–2099).

1829

1829. aasta (MDCCCXXIX) oli 19. sajandi 29. aasta.

1976

1976. aasta (MCMLXXVI) oli 20. sajandi 76. aasta.

1987

1987. aasta (MCMLXXXVII) oli 20. sajandi 87. aasta.

Anton Friedrich Büsching

Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.

Tema peateos on "Erdebeschreibung" ('Maa kirjeldus'), mille Euroopat käsitlevad neli esimest osa ilmusid 1754–1761, viies, Türgit ja Araabiat kirjeldav osa 1768.

Grazia Deledda

Grazia Deledda (27. september 1871 Sardiinia – 15. august 1936) oli itaalia naiskirjanik, kes aastal 1926 võitis Nobeli kirjandusauhinna.

Innocentius XII

Innocentius XII (Antonio Pignatelli või Antonio Pignatelli del Rastrello; 13. märts 1615 – 27. september 1700) oli paavst 1691–1700. Ta oli 242. paavst.

Antonio Pignatelli sündis Spinazzola markii Francesco Pignatelli ja Andria hertsogi tütre Porzia Carafa 5-lapselises peres 4. lapsena. Tema isa suguvõsast pärines paavst Eugenius III, tema ema suguvõsast Paulus IV. Innocentius XII jäi üheks viimaseks paavstiks, kes pärines Lõuna-Itaaliast. Pärast teda on Lõuna-Itaaliast pärinenud ainult Benedictus XIII.

Pignatelli õppis Roomas jesuiitide kolleegiumis õigusteadust ja omandas doktorikraadi. Ta toetas Poolas tegutsedes armeenia kiriku ühinemist katoliku kirikuga ja rajas vaimulikele Lecces seminari. 28. aprillil 1687 sai Pignatelli palliumi. Kardinal Pignatelli osales 2 konklaavil 1689 ja 1691. Ta jäi viimaseks paavstiks, kes kandis habet.

Jaapani jalgpallikoondis

Jaapani jalgpallikoondis on Jaapani rahvuskoondis jalgpallis.

Martin Ryle

Sir Martin Ryle (27. september 1918 Brighton – 14. oktoober 1984 Cambridge) oli inglise raadioastronoom, kes arendas ja kasutas uuenduslikke raadioteleskoopsüsteeme. Ta arendas terve hulga uusi raadioteleskoobi süsteeme. Ta oli esimene astronoom, kes pälvis Nobeli füüsikaauhina. See juhtus 1974. aastal, kui ta jagas auhinda koos Antony Hewishiga.Ryle lõpetas 1939. aastal Oxfordi Ülikooli füüsika alal. Teise maailmasõja ajal osales ta radari arendamise juures. Pärast sõda asus ta tööle Cavendishi laboratooriumi Cambridge'i Ülikoolis, kus tema uurimusrühm tegeles Päikeselt kiirgava raadiokiirguse uurimisega. Ryle osales paljude mõõdeseadmete arengu juures ning oli võtmeisikuks Tehisavaradari ja astronoomilise interferomeetria arendamise juures.

Ryle oli aastatel 1972–1982 Briti Kuninglik astronoom.

Robert Edwards

Sir Robert Geoffrey Edwards (27. september 1925 – 10. aprill 2013) oli Suurbritannia füsioloog.

Ta oli eelkõige üks katseklaasis viljastamise teerajajaid.

Ta sai 2010. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.

Svante Arrhenius

Svante Arrhenius, täisnimega Svante August Arrhenius (19. veebruar 1859 Vik, Rootsi – 2. oktoober 1927 Stockholm), oli Rootsi füüsik ja keemik, kes formuleeris elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria, mille eest anti talle 1903. aastal Nobeli auhind keemias. Ta formuleeris ka Arrheniuse võrrandi (seob kiiruskonstandi, aktivatsioonienergia ja temperatuuri) ja defineeris Arrheniuse happe. Ta oli üks füüsikalise keemia suuna rajajaid. Rakendades füüsikalise keemia printsiipe oli ta ka esimene, kes arvutas välja, kui palju võib atmosfääris olev CO2 mõjutada kliimat, kuigi ta ei olnud esimene, kes kasvuhooneefekti olemasolu välja pakkus (selleks oli Joseph Fourier). Tema silmapaistvat panust keemiasse ja füüsikasse väljendab näiteks tema järgi nimetatud kraater Kuul.

Urbanus VII

Urbanus VII (Giambattista Castagna; 4. august 1521 – 27. september 1590) oli paavst 15. septembrist 27. septembrini 1590. Ta oli 228. paavst.

Tema isa Cosimo Castagna oli Genova aadlik. Tema ema Costanza Ricci oli pärit Roomast ning oli kardinal Cristoforo Giacobazzi õde. Giambattista Castagna õppis tsiviil- ja kanoonilist õigust Perugia ülikoolis ning Padova ülikoolis. Ta lõpetas tsiviil- ja kanoonilise õiguse doktorina Bologna ülikooli. 1551 sai temast oma onu kardinal Girolamo Verallo audiitor (sekretär), kes määrati paavsti saadikuks Prantsusmaale. Julius III määras Castagna Signatura gratiae referendiks ja 1. märtsil 1553 nimetati ta Rossano peapiiskopiks. Kardinal Verallo ordineeris Castagna preestriks 30. märtsil ja piiskopiks 4. aprillil 1553.

Julius III saatis Castagna kuberneriks Fanosse 14. juunil 1555. Paulus IV ajal oli ta 1559 Città di Castello komissar ning Perugia ja Umbria kuberner. 1562–1563 osales ta Trento oikumeenilisel kirikukogul. 1565 saadeti ta koos kardinal Ugo Boncompagniga Hispaaniasse nuntsiuseks, kuhu ta jäi 1572. aastani, ristides selles ametis Hispaania kuninga Felipe II tütre. 1573 astus ta Rossano peapiiskopi kohalt tagasi ja sai nuntsiuseks Veneetsias. 29. detsembrist 1576 29. novembrini 1577 oli ta Bologna kuberner, 1578–1580 legaat Flandrias ja Kölnis. Castagna oli Gregorius XIII esindaja Madalmaade rahukonverentsil. 12. detsembril 1583 sai ta San Marcello kardinalpreestriks (pühitseti ametisse 9. jaanuaril 1584). 1584–1585 oli ta legaat Bolognas. 19. novembril 1586 sai temast Rooma inkvisitsiooni peainkvisiitor. Ta osales kardinalina 1585 ja 1590 toimunud konklaavidel.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.