24. veebruar

24. veebruar on Gregoriuse kalendri 55. päev. Juliuse kalendri järgi 11. veebruar (1901–2100).

<< Veebruar >>
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 24. veebruaril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 24. veebruaril

Pühad

Nimepäev

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 192–198
  3. https://www.nlib.ee/html/expo/p90/p2/7079.html
  4. http://www.mnemosyne.ee/wordpress/wp-content/uploads/2011/06/Olev_Liivik_-_Ulemnoukogu.pdf
1810

1810. aasta (MDCCCX) oli 19. sajandi 10. aasta.

1928

1928. aasta (MCMXXVIII) oli 20. sajandi 28. aasta.

8. märts

8. märts on Gregoriuse kalendris aasta 67. (liigaastal 68.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. veebruar (liigaastal 24. veebruar; 1901–2099). Aasta lõpuni on 298 päeva.

9. märts

9. märts on Gregoriuse kalendri 68. (liigaastal 69.) päev. Juliuse kalendri järgi 24. veebruar (liigaastal 25. veebruar; 1901–2099).

Eesti Ajutine Valitsus

Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.

Maanõukogu Vanematekogu otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918.

Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga (kaasa arvatud Konstantin Päts, kes esineb nimekirjas kaks korda, ja kolm vakantset ametikohta).

Eesti riigipühad

Mitte segi ajada mõistega Eesti riiklikud tähtpäevadEesti riigipühad on Eestis igal aastal korduvad üleriigilised pühad ja puhkepäevad. Lisaks üheteistkümnele riigipühale kehtestab pühade ja tähtpäevade seadus veel ühe rahvuspüha (Eesti Vabariigi aastapäev), mis on samuti puhkepäev ja 13 riiklikku tähtpäeva, mis ei ole puhkepäevad.

Eesti riigipühad ja rahvuspüha:

uusaasta – 1. jaanuar;

iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev – 24. veebruar – rahvuspüha

suur reede – liikuv püha, kaks päeva enne ülestõusmispühade 1. püha;

ülestõusmispühade 1. püha – liikuv püha, esimene täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäeva;

kevadpüha – 1. mai;

nelipühade 1. püha – liikuv püha;

võidupüha, Eesti Vabadussõja Võnnu lahingu aastapäev – 23. juuni;

jaanipäev – 24. juuni;

taasiseseisvumispäev, Eesti Vabariigi taastamise aastapäev – 20. august;

jõululaupäev – 24. detsember (alates 2005. aastast)

esimene jõulupüha – 25. detsember;

teine jõulupüha – 26. detsember.Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnev tööpäev on töölepingu seaduse alusel 3 tunni võrra lühendatud. Ühistransport liigub riigi- ja rahvuspühadel enamasti pühapäevase sõidugraafiku alusel, enamik teenindusasutusi (sh pangad ja kauplused) on suletud või on avatud lühemat aega.

Eesti 12 riigipühast 2 on seotud Eesti ajalooga (samuti Eesti rahvuspüha, 24. veebruar). Kristliku taustaga pühade arv on vaieldav sõltuvalt sellest, kas jaanipäeva ja jõule peetakse pigem Eesti rahvakalendri või kristlikuks pühaks – ajalooliselt on neis segunenud mõlemad traditsioonid. Eri hinnanguil on neid seega 3–7. Kristliku kombestiku ülekaalu ka mittekristlike riigipühade riiklikul tähistamisel on ajakirjanduses kohati kritiseeritud, teisalt on kriitikat pälvinud riigijuhtide vähene osalus jõulujumalateenistustel.

Karl Hjalmar Branting

Karl Hjalmar Branting kuula (23. november 1860 Stockholm – 24. veebruar 1925 Stockholm) oli Rootsi poliitik. Ta oli Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Partei juht aastail 1907–1925 ja Rootsi peaminister kolmel erineval ajajärgul (1920, 1921–1923 ja 1924–1925). Branting oli esimene sotsiaaldemokraatlik peaminister Rootsis.

1921. aastal anti talle ja Christian Langele Nobeli rahuauhind.

Kindralmajor

Kindralmajor on sõjaväeline auaste, mis on brigaadikindralist (Eestis enne 1940. aastat, kolonelist) kõrgem ja kindralleitnandist madalam. Mereväes vastab sellele kontradmirali ja ajalooliselt Tsaari-Venemaal tsiviilteenistuses tegeliku riiginõuniku auaste.

Punaarmees vastas kindralmajori auastmele diviisikomandöri (komdiv) ametikoht.

Mereväekapten

Mereväekapten on Eesti mereväes kõige kõrgem vanemohvitseri auaste, asudes otse allpool kommodoori auastet. Maaväes vastab sellele koloneli auaste.

Mereväekaptenist ühe astme võrra madalam on kaptenleitnandi auaste.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.