24. jaanuar

24. jaanuar on Gregoriuse kalendri 24. päev. Juliuse kalendri järgi 11. jaanuar (19012099).

<< Jaanuar >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 24. jaanuaril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 24. jaanuaril

Pühad

  • ...

Ilmarekordid

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  2. 2,0 2,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 207
  3. Eesti A & O. Tallinn, 1993, lk. 122
  4. -32,4 kraadi - eilne külmarekord sai juba täna löödud ilmajaam.ee, 24.01.2010
1803

1803. aasta (MDCCCIII) oli 19. sajandi 3. aasta.

1850

1850. aasta (MDCCCL) oli 19. sajandi 50. aasta.

1859

1859. aasta (MDCCCLIX) oli 19. sajandi 59. aasta.

1903

1903. aasta (MCMIII) oli 20. sajandi 3. aasta.

1928

1928. aasta (MCMXXVIII) oli 20. sajandi 28. aasta.

1965

1965. aasta (MCMLXV) oli 20. sajandi 65. aasta.

1983

1983. aasta (MCMLXXXIII) oli 20. sajandi 83. aasta.

2003

2003. aasta (MMIII) oli 21. sajandi 3. aasta.

6. veebruar

6. veebruar on Gregoriuse kalendri 37. päev. Juliuse kalendri järgi 24. jaanuar (1901–2100).

E. T. A. Hoffmann

Ernst Theodor Amadeus Hoffmann (sünninimi Ernst Theodor Wilhelm Hoffmann; 24. jaanuar 1776 Königsberg – 25. juuni 1822 Berliin) oli saksa kirjanik ja helilooja.

Kuulsaim heliteos on "Pähklipureja ja hiirekuningas".

Muutis oma nime Mozarti auks Ernst Theodor Amadeus Hoffmanniks. Kirjandusloos teatakse teda peamiselt lühendatud nimekujuga "E. T. A. Hoffmann".

Hadrianus

Hadrianus (Imperator Caesar Divi Traiani Parthici Divi Nervae Traianus Hadrianus Augustus; sünninimi Publius Aelius Hadrianus; 24. jaanuar 76 Italica – 10. juuli 138) oli Vana-Rooma keiser 11. augustist 117 kuni surmani.

Lisanimed, mida ta kandis (kasutas neid ainult Kreekas): Olympios (128), Panhellenios (132), Panionios (132). Tiitlid, millest ta keeldus: Optimus, Germanicus, Dacicus, Parthicus.

Hadrianuse eestkostja oli tema sugulane Traianus, kelle õe Marciana tütre Matidia tütre Sabinaga ta 100 abiellus. Hadrianus osales Traianuse juhtimisel sõjas daaklaste ja partlaste vastu, oli 108. konsul, siis asehaldur Pannoonias ja Süürias. Oma naise Plotina mõjul adopteeris Traianus surivoodil Hadrianuse ja määras ta enda järglaseks.

Hadrianus ei jätkanud Traianuse vallutuspoliitikat. Ta lõpetas sõja Partiaga, loobus Armeeniast ja Mesopotaamiast ning asus kindlustama riigipiiri. 122 alustati Britannias Solway lahest Tyne'i suudmeni kulgeva 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse valli ehitamist. Tugevdati Ülem-Germaania ja Reetia vahelist piirivööndit ning kindlustati Doonau piiri.

Hadrianus tegi pikki reise, mistõttu teda nimetati reisivaks keisriks. 121–125 külastas ta ida- ja lääneprovintse ning Aafrikat, 128–132 taas idaprovintse. 132–135 surus ta maha viimase suure juutide ülestõusu, mida juhtis Bar-Kohba.

Saaremaa vald

Saaremaa vald on vald Saare maakonnas, mis hõlmab Saaremaad ja lähedal asuvaid väikesaari. See on Eestis suurima pindalaga kohalik omavalitsusüksus. Valla keskuseks on maakonna ainuke linn Kuressaare, mille linnapea esindusrolli täidab vallavanem.

Stephanus III

Stephanus III (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus IV; 720 ? – 24. jaanuar 772) oli paavst 768–772. Ta oli 94. paavst.

Stephanus oli pärit Sitsiiliast, võib-olla Siracusast Tossina lossist. Ta oli Olivuse (Olibo) poeg.

Stephanus oli benediktiini munk, kes siirdus Gregorius III ajal San Crisogono kloostrisse. Ta asus paavst Zachariase teenistusse, kes ordineeris ta preestriks ja ta osales 2. juunil 761 Rooma sinodil kui Santa Cecilia kiriku preester (kardinalpreester).

Stephanus IV

Stephanus IV (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus V) oli paavst 816–817. Ta oli 97. paavst.

Stephanus oli pärit Roomast. Ta oli Marinuse poeg ning tema suguvõsast olid pärit hilisemad paavstid Sergius II ja Hadrianus II.

Stephanus asus Hadrianus I ajal kuuria teenistusse, ordineeriti paavst Leo III poolt alamdiakoniks ja diakoniks (kardinaldiakon).

Winston Churchill

Sir Winston Leonard Spencer-Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire – 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik ja Nobeli auhinna laureaat.

Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955.

Churchill oli vabamüürlane ja kuulus loožidesse Studholme Alliance ja Rosemary.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.