23. märts

23. märts on Gregoriuse kalendri 82. (liigaastal 83.) päev. Juliuse kalendri järgi 10. märts (19012099). Aasta lõpuni on 283 päeva.

<< Märts >>
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

  • 1766 – 13 päeva pärast seda kui minister Marqués de Esquilache keelustas laiaäärsete kübarate ning pikkade mantlite kandmise puhkes Madridis ülestõus valitsuse vastu. 50 000 osalejani paisunud ülestõusu ei suudetud kontrolli alla saada, kuningas Carlos III oli sunnitud põgenema ning Esquilache vallandama.
  • 1801 – Peterburi sõjakuberner Peter Ludwig von der Pahleni ja viitsekantsler krahv Nikita Petrovitš Panini poolt organiseeritud vandenõus tapeti Peterburis Mihhailovski lossis Venemaa keiser Paul I.
  • 1839O.K. esmamainimine: ajalehes Boston Morning Post kasutati oll korrect lühendina O.K.-d.
  • 1848Märtsirevolutsiooni käigus kuulutas Veneetsia end Austria-Ungarist sõltumatuks ja kuulutas välja Repubblica di San Marco. Vastne vabariik kestis 1849. aasta 23. augustini.
  • 1895 – William Ramsay eraldas esmakordselt heeliumi.
  • 1914Jaapani valitsus peaminister Yamamoto Gonnohyōe juhtimisel astus Siemensi skandaali tõttu ametist tagasi.
  • 1919Benito Mussolini asutas Fasci italiani di combattimento .
  • 1956 – uue põhiseaduse jõustumisega sai Pakistanist esimene islamivabariik.
  • 1998"Titanic" võitis 11 Oscarit, korrates 1959. aastal "Ben-Huri" püstitatud rekordit.
  • 2003Sloveenias toimunud referendumil hääletas 90 % osalenutest Euroopa Liiduga liitumise poolt ning 69 % NATOga liitumise poolt.

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 23. märtsil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 23. märtsil

Pühad

  • Pakistani rahvuspüha – vabariigipäev (1956)
  • rahvusvaheline meteoroloogiapäev
  • Ungari-Poola sõpruse päev (alates 2007)

Ilmarekordid

  • 1981 – päeva kõrgeim õhutemperatuur Moskvas (+13,8 °C)
  • 2007 – päeva kõrgeim õhutemperatuur EestisValgas ja Elvas (+18,4 °C)

Viited

  1. 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 147
  2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 176
1842

1842. aasta (MDCCCXLII) oli 19. sajandi 42. aasta.

1857

1857. aasta (MDCCCLVII) oli 19. sajandi 57. aasta.

1887

1887. aasta (MDCCCLXXXVII) oli 19. sajandi 87. aasta.

1910

1910. aasta (MCMX) oli 20. sajandi 10. aasta.

1918

1918. aasta (MCMXVIII) oli 20. sajandi 18. aasta.

1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1963. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 8. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 23. märtsil 1963 Londonis Suurbritannias. Selle võitis Taani.

1993

1993. aasta (MCMXCIII) oli 20. sajandi 93. aasta.

5. aprill

5. aprill on Gregoriuse kalendri 95. (liigaastal 96.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. märts (1900–2099).

Ajutine Valitsus (Venemaa)

Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917. aastal moodustatud Venemaa Vabariigi koalitsioonivalitsus.

Venemaa Ajutine Valitsus moodustati pärast Venemaa keisri Nikolai II ja Mihhail II loobumist Venemaa keisritroonist - IV Riigiduuma Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Vene SDTP ja konstitutsiooniliste demokraatide (kadettide) esindajatest. Venemaa Keisririigi asemel loodi Venemaa Vabariik.

Venemaa Ajutise Valitsuse juhid olid:

Georgi Lvov, 23. märts – 21. juuli 1917

Aleksandr Kerenski, 21. juuli – 8. november 1917Venemaa Ajutine Valitsus pidi oma võimu üle andma Ülevenemaalise Asutava Kogu poolt moodustatavale valitsusele, kuid Ajutine Valitsus kukutati 29. oktoobril vkj 1917 VSDT(b)P ja Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee juhtimisel Peterburi linnas Oktoobrirevolutsiooniga.

Pärast Ajutise Valitsuse kukutamist ja Asutava Kogu laialisaatmist, moodustasid bolševikud koalitsioonivalitsusena koos esseeridega – Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu) eesotsas Vladimir Leniniga.

Aleksander Tassa

Aleksander Tassa (5. juuli 1882 Tartu – 23. märts 1955 Tallinn) oli eesti kunstnik, kirjanik ja muuseumitöötaja.

Eesti U-23 jalgpallikoondislaste loend

Eesti U-23 jalgpallikoondislaste loend on nimekiri Eesti U23 koondises mänginud jalgpalluritest, nende tegevusaastatest, osaletud kohtumistest ja löödud väravatest. Nimekiri on sorditav nimede, aastate, mängude ja väravate kaupa.

Viimati uuendatud pärast 15. novembril 2016 peetud mängu Inglismaaga.

Julius III

Julius III, ladinapäraselt Iulius III (Giovanni Maria Ciocchi del Monte; ka Gian Maria del Monte, Giovan Maria del Ciocchi või Giammaria Ciocchi del Monte, 10. september 1487 – 23. märts 1555), oli paavst 1550–1555. Ta oli 221. paavst.

Giovanni Maria Ciocchi del Monte sündis Roomas advokaadi Vincenzo Ciocchi del Monte ja Cristofora Saracini 5-lapselises peres teise lapsena. Ta õppis esmalt Perugia ülikoolis ja Siena ülikoolis õigusteadust, kuid loobus ilmalikust karjäärist kiriku teenimise kasuks. Esimesed teoloogiaalased teadmised sai ta oma onult, põhjaliku teoloogilise hariduse aga hiljem dominikaani Lancelot Politi (Ambrosius Catharinus) käest. Giovanni Ciocchi del Monte esimene kiriklik ametikoht oli tegevus Arezzo katedraali kanoonikuna. Pärast isa surma 1504 sai temast paavst Julius II kantsler. Kui tema onu Antonio Ciocchi del Monte pühitseti 1511 kardinaliks, sai Giovanni Ciocchi del Monte 1513 tema järel Siponto peapiiskopiks. Ta osales 16. veebruaril 1513 Lateraani V kirikukogu uue istungi avatseremoonial ja hiljem kaaspresidendina Trento oikumeenilisel kirikukogul, kus ta pooldas keisri otsustava sekkumise tõttu oikumeenilise kirikukogu üleviimist Bolognasse. 1527 oli ta üks pantvangidest, kes saksa palgasõdurite nõudel neile Clemens VII poolt loovutati. Vangipõlvest ja hukkamisest õnnestus tal tänu kardinali Pompeo Colonna otsustavale tegutsemisele pääseda. 1544 osales ta komisjoni koostöös, mis valmistas ette Trento oikumeenilise kirikukogu arengukava.

Paul I

Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Paul (venepäraselt Pavel) kuulus Romanovite dünastiasse. Tema isapoolne vanaisa oli Holstein-Gottorfi hertsog Karl Friedrich ja vanaema Peeter I tütar Anna Petrovna. Tema isa oli Karl Peter Ulrich (venepäraselt Pjotr Fjodorovitš, 1762. aastal Venemaa keiser Peeter III) ja tema ema Preisi feldmarssali tütar Sophie Friederike (venepäraselt Jekaterina Aleksejevna, hilisem keisrinnana Katariina II).

Roger Martin du Gard

Roger Martin du Gard (23. märts 1881 – 22. august 1958) oli prantsuse kirjanik. Aastal 1937 sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

Silvia Laul

Silvia Laul (4. detsember 1931 – 23. märts 2013) oli eesti arheoloog.

Ta on kirjutanud artikleid muu hulgas Eesti rauaajast.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.