22. aprill

22. aprill on Gregoriuse kalendri 112. (liigaastal 113.) päev. Juliuse kalendri järgi 9. aprill (19012099).

<< Aprill >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 22. aprillil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 22. aprillil

Pühad

  • Maa päev – rahvusvahelist maapäeva tähistatakse alates 1970. aastast.

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 153
  2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 176
  3. Vabariigi Valitsuse otsus 22. aprillist 1931 nr. IV
  4. Väike-Maarjas avati Lurichi ausammas sport.err.ee
  5. Joseph Goebbels 1897-1945 Lebendiges Museum Online
  6. ERR: 22. aprillil 1969 toimus esimene inimsilma siirdamine
1834

1834. aasta (MDCCCXXXIV) oli 19. sajandi 34. aasta.

1887

1887. aasta (MDCCCLXXXVII) oli 19. sajandi 87. aasta.

1978. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1978. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 23. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 22. aprillil 1978 Prantsusmaal Pariisis. Selle võitis Iisrael.

5. mai

5. mai on Gregoriuse kalendri 125. (liigaastal 126.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. aprill (1901–2099).

Agapetus I

Agapetus I (ka Agapitus I) oli paavst 535–536. Ta oli 57. paavst.

Agapetus oli pärit Roomast. Tema isa oli preester Gordianus, kes tapeti septembris 502 vastupaavst Laurentiuse pooldajate poolt Roomas Santa Croce in Gerusalemme kiriku lähistel. Ta pärines samast aristokraatlikust suguvõsast (arvatavasti Aniciuse suguvõsast), kust paavstid Felix III ja Gregorius I.

Agapetus oli Felix IV ajal Rooma Santi XII Apostoli kiriku ülemdiakon (kardinaldiakon). Tema palees asus rikkalik raamatukogu ja tema sõber oli Cassiodorus, kellega koos kavatseti rajada ülikooli.

Aleksander VIII

Aleksander VIII, ladinapäraselt Alexander VIII (Pietro Vito Ottoboni, 22. aprill 1610 – 1. veebruar 1691) oli paavst 1689–1691. Ta oli 241. paavst.

Pietro Vito Ottoboni sündis Veneetsias kantsler Marco Ottoboni ja Vittoria Tornielli 9-lapselises peres noorima lapsena. Ta õppis Padova ülikoolis õigusteadust. Andeka õpilasena omandas ta 17-aastaselt 1627 doktorikraadi. Hiljem sai ta kohtunikuna tuntuks õiglaste otsuste langetajana. 1655–1689 osales kardinal Ottoboni 5 konklaavil, kuuludes Squadrone volante fraktsiooni ja Zelanti fraktsiooni.

Anton Starkopf

Anton Starkopf (kunstnikunimi aastatel 1936–1940 Starkopf-Rea; 22. aprill 1889 Röa küla, Kohila vald – 30. detsember 1966 Tartu) oli eesti skulptor.

Caius

Caius (ka Gaius) oli paavst 283–296. Ta oli 28. paavst.

Caius oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Dalmaatsiast Solinist Caiuse pojana, kes oli Rooma keiser Diocletianuse sugulane. Teda on peetud püha Susanna onuks. Hiljem on Dalmaatsiast pärinenud paavst Johannes IV.

Caiuse valimispäevana tunnustatakse tänapäeval 17. detsembrit 283, sest keiser Diocletianuse ajal toimunud kristlaste tagakiusamise tõttu on sellele vahetult eelnenud aja kohta säilinud vähe materjali ja Caiuse tegemistest pole seetõttu eriti teada. "Liber Pontificalise" järgi oli ta ametis 11 aastat, 4 kuud ja 9 päeva, "Liberiuse kataloogi" järgi 12 aastat, 4 kuud ja 7 päeva ning Eusebiose andmetel 15 aastat.

Caiust mainitakse püha Susanna ja püha Sebastianuse kannatuslugudes. Caius oli julgustanud Sebastianust ja tema kaaslasi enne nende märtrisurma. Ta sätestas "Liber Pontificalise" järgi, et kedagi ei tohi piiskopiks ordineerida enne, kui see isik pole saanud madalamaid vaimulikupühitsusi. Ta jagas Rooma kogudused diakonite vahel.

Ta ordineeris 25 presbüterit, 8 diakonit ja 5 piiskoppi.

Caius olevat "Liber Pontificalise" järgi tagakiusamise eest põgenenud katakombidesse ja suri 22. aprillil 296 märtrina, kuigi sel ajal pole teada suuremaid tagakiusamisi. Ta maeti San Callisto katakombidesse, kust on leitud tema nimega epitaaf.

Caiust on kunstis kujutatud koos tiaaraga.

Caiust austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 22. aprill koos paavst Soteriga. Teda austatakse eriti Dalmaatsias ja Veneetsias.

Emilio Segrè

Emilio Gino Segrè (1. veebruar 1905 Tivoli – 22. aprill 1989 Lafayette, California) oli itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide füüsik.

1959. aastal anti talle ja Owen Chamberlainile Nobeli füüsikaauhind antiprootoni avastamise eest.

Friedrich Robert Faehlmann

Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31. detsember 1798 Ao mõis – 22. aprill 1850 Tartu) oli Eesti kirjamees ja arst.

Priidu Aavik

Priidu Aavik (22. aprill 1905 Novgorod – 22. aprill 1991 Tallinn) oli eesti maalikunstnik.

Richard Nixon

Richard Milhous Nixon (9. jaanuar 1913 Yorba Linda, California – 22. aprill 1994 New York) oli Ameerika Ühendriikide 37. president. Ta oli ametis aastail 1969–1974. Aastail 1953–1961 oli ta asepresident.

Teises maailmasõjas teenis ta laevastikuohvitserina Vaikse ookeani lõunaosas.

1946. aastal valiti ta USA Kongressi esindajatekotta, kus ta teenis kuni 1950. aastani, kui ta kandideeris California senaatoriks ja osutus valituks. Senatis teenis ta kuni 1953. aastani, kui temast sai Dwight Eisenhoweri asepresident.

Esimest korda kandideeris ta presidendiks 1960. aastal, kaotas aga noorele ja karismaatilisele John F. Kennedyle. Nixon kaotas palju mustanahaliste hääli, kuna ta ei võtnud midagi ette, kui Martin Luther King Georgias kodanikuallumatuse eest vahistati. Kennedy seevastu korraldas Kingi vabastamise.

1962. aastal kandideeris Nixon California kuberneriks, kuid sai 5% vähem hääli kui juba ametis olev Pat Brown.

Tema asepresident olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford.

Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president on ametist tagasi astunud.

Soter

Soter (kreeka keeles Σωτήρ 'päästja') oli 12. paavst. Tema ametiaja pikkus oli 8 aastat, kuid "Liber Pontificalis" pakub selleks 9 aastat ja 3 kuud ja paigutab ta Pius I järele. Kaasaegsete allikate puudumisel on tema valitsemisajaks enim pakutud teoloog Adolf von Harnacki alusel ajavahemikku 166–174, "Liber Pontificalis" pakub aga ametiaja alguseks aastat 171. Soter on kristlikus traditsioonis tuntud ka kui Heldusepaavst või Heategevusepaavst.

Soter sündis "Liber Pontificalise" järgi Fondis. Tema isa oli Concordius, kes mõnede allikate andmeil võis olla kreeklane.

Kristliku traditsiooni järgi hakati tema ajal Roomas pidulikult tähistama ülestõusmispühi. Kuna selle aluseks ei võetud juudi kalendrit, teravnes vaidlus ülestõusmispühade tähistamise üle Victor I ajal.

Soter oli kriitiline montanismi suhtes.

Soter pälvis tunnustuse hoolekandetegevusele pühendumise tõttu. Tema tegevusest on esile tõstetud hoolitsemist nende kristlaste eest, kes olid saadetud kaevandustesse sunnitööle. Soterile omistatakse tauniv kiri Korintose piiskopile Dionysiusele, kes võimaldas raskete pattude sooritajatel osa saada armulauast. Talle omistatakse ka pühitsetud preestri poolt sõlmitud abielu tunnustamist. Soter olevat sätestanud, et ükski pühitsemata isik ei tohi puudutada altaririiet ja ta keelas missal teenivatel naistel põletada missa ajal viirukit.

Ta ordineeris 8 presbüterit ja 11 piiskoppi.

Soter maeti "Liber Pontificalise" järgi Calixtuse katakombidesse. Teda austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus märtri ja pühakuna. Tema mälestuspäev on 22. aprill.

Tema järglaseks sai Eleutherus.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.