21. mai

21. mai on Gregoriuse kalendri 141. (liigaastal 142.) päev. Juliuse kalendri järgi 8. mai (19012099).

<< Mai >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 21. mail

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 21. mail

Pühad

  • Maailma kultuuriarengu päev

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. Mäss Tallinna hipodroomil. Vaba Maa, 23. mai 1933, nr. 119, lk. 7.
  2. 21. mai virumaa.ee
  3. 1932. Earhart completes transatlantic flight history.com

Välislingid

1862

1862. aasta (MDCCCLXII) oli 19. sajandi 62. aasta.

1920

1920. aasta (MCMXX) oli 20. sajandi 20. aasta.

1938

1938. aasta (MCMXXXVIII) oli 20. sajandi 38. aasta.

3. juuni

3. juuni on Gregoriuse kalendri 154. (liigaastal 155.) päev. Juliuse kalendri järgi 21. mai (1901–2099).

Albrecht Dürer

Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister.

Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed).

Andrei Sahharov

Andrei Sahharov (Андрей Дмитриевич Сахаров) (21. mai 1921 Moskva – 14. detsember 1989 Moskva) oli vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident.

FIFA

FIFA (lühend prantsuskeelsest nimest Fédération Internationale de Football Association 'Rahvusvaheline Jalgpalliassotsiatsioonide Föderatsioon'; eesti keeles Rahvusvaheline Jalgpalliliit, Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon) on rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon.

FIFA peakorter asub Zürichis.

FIFA-l on 211 liiget.

Felipe II

Felipe II (21. mai 1527 – 13. september 1598) oli Habsburgist Aragóni ja Kastiilia ehk Hispaania kuningas 1556–1598, Portugali kuningas (Filipe I) alates 1580. Tema võttis esmakordselt kasutusele tiitli "Hispaania kuningas", mis tema käsitluse järgi tähistas kogu Ibeeria poolsaare (ehk siis tänapäeva Hispaania ja Portugali) valitsejat. Tema pojapoeg Felipe IV kasutas seda aga vaid Kastiilia ja Aragóni kohta (1621–1665), misjärel see nimetus neile ka kinnistus.

Felipe ehk Philipp von Habsburg oli Saksa-Rooma keisri Karl V ning Portugali Isabella poeg ning sai juba aastal 1555 Madalmaade valitsejaks. Esialgu püüdis Karl teda enda järel seada ka Saksa-Rooma troonile, kuid see katse siiski ebaõnnestus.

James Franck

James Franck (26. august 1882 Hamburg – 21. mai 1964 Göttingen) oli saksa füüsik.

Ta osales vabatahtlikuna esimeses maailmasõjas, kus sai gaasirünnakus vigastada.

1925. aastal anti talle ja Gustav Hertzile Nobeli füüsikaauhind.

Ta lahkus 1933. aastal Saksamaalt. Pärast lühikest olekut USA-s töötas ta Kopenhaagenis. 1935. aastal läks ta uuesti USA-sse ning sai 1941. aastal USA kodakondsuse.

Ta suri ootamatult südamerabandusse külaskäigul Göttingeni ning ta maeti Chicagosse esimese abikaasa kõrvale.

Jüri Aarma

Jüri Aarma (30. mai 1951 Kirovi oblast – 21. mai 2019 Tallinn) oli eesti näitleja, muusik ja kultuuriajakirjanik.

Aarma sündis Venemaal Kirovi oblastis väljasaadetute peres. 1956. aastal saabus ta koos perega Eestisse, kooliajal elas Pärnus.

Aastatel 1970–1974 õppis ta lavakunstikateedris.

Seejärel oli ta kuni 1995. aastani Noorsooteatri näitleja. Aastatel 1992–1996 oli ta Kuku raadio koosseisuline toimetaja, seejärel üks kaasautoreid. 1995–2002 oli ta ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja. Lisaks töötas ta Maalehes kultuuritoimetajana. Samuti tegutses Aarma vabakutselise näitleja, laulja ja pillimehena.

Alates hooajast 2010/2011. juhtis ta koos Gerli Padariga saadet "Lauluga maale".

Léon Bourgeois

Léon Victor Auguste Bourgeois (21. mai 1851 Pariis – 29. september 1925) oli Prantsusmaa riigimees.

Vello Lõugas

Vello Lõugas (6. aprill 1937 – 21. mai 1998) oli eesti arheoloog.

Villem Raam

Villem Raam (30. mai 1910 Pärnu – 21. mai 1996 Tallinn) oli eesti kunstiteadlane, kelle uurimisvaldkonnaks oli Eesti keskaja arhitektuur.

Eesti NSV teeneline kunstitegelane ja Nõukogude Eesti preemia laureaat. Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees ja Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane.

Willem Einthoven

Willem Einthoven (21. mai 1860 Semarang – 29. september 1927 Leiden) oli hollandi arst ja füsioloog, kes leiutas 1903. aastal esimese kasutuskõlbliku elektrokardiogrammi ja pälvis selle eest 1924. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.

Einthoveni isa oli arst Hollandi Ida-Indias Semarangis, kuid ta suri, kui Willem oli alles laps. Ema naasis Hollandisse ning asus lastega elama Utrechti. Willem lõpetas 1885. aastal meditsiini erialal Utrechti Ülikooli.

Juba enne Einthoveni aega teati, et süda tekitab elektrilisi impulsse, kuid nende mõõtmiseks ei olnud muud meetodit, kui elektroodide kinnitamine otse südamelihasele. Pärast oma seadme leiutamist kasutas Einthoven seda mitmete südamehaiguste uurimisel. Ta töötas Leideni ülikoolis.

Einthoven valiti Londoni Kuningliku Seltsi, Leopoldina, Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia ning Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia liikmeks.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.