2004

Sündinud 2004 • Surnud 2004Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 20. sajand | 21. sajand    
| 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad      
◄◄ | | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember

2004. aasta (MMIV) oli 21. sajandi 4. aasta.

Vasted teistes kalendrites

Liikuvad pühad ja tähtpäevad

Pühendused

  • Rahvusvaheline tehnika-aasta
  • Rahvusvaheline riisiaasta (FAO)[1]
  • Rahvusvaheline spordikasvatuse aasta

Sündmused maailmas

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Sündmused Eestis

Sündinud

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 2004

Nobeli auhinnad

Kalender

Jaanuar
E T K N R L P
11234
2567891011
312131415161718
419202122232425
5262728293031
Veebruar
E T K N R L P
51
62345678
79101112131415
816171819202122
923242526272829
Märts
E T K N R L P
101234567
11891011121314
1215161718192021
1322232425262728
14293031
Aprill
E T K N R L P
141234
15567891011
1612131415161718
1719202122232425
182627282930
Mai
E T K N R L P
1812
193456789
2010111213141516
2117181920212223
2224252627282930
2331
Juuni
E T K N R L P
23123456
2478910111213
2514151617181920
2621222324252627
27282930
Juuli
E T K N R L P
271234
28567891011
2912131415161718
3019202122232425
31262728293031
August
E T K N R L P
311
322345678
339101112131415
3416171819202122
3523242526272829
363031
September
E T K N R l P
3612345
376789101112
3813141516171819
3920212223242526
4027282930
Oktoober
E T K N R L P
40123
4145678910
4211121314151617
4318192021222324
4425262728293031
November
E T K N R L P
451234567
46891011121314
4715161718192021
4822232425262728
492930
Detsember
E T K N R L P
4912345
506789101112
5113141516171819
5220212223242526
532728293031

Eelmine aastaJärgmine aastaSada aastat tagasi

Viited

  1. Riisiaasta peaeesmärk on juhtida tähelepanu toidunappusele
  2. ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
  3. "Homoparaad läks rahulikult". Eesti Päevaleht, 14. august 2004. Vaadatud 9. juuli 2017.
16. juuli

16. juuli on Gregoriuse kalendri 197. (liigaastal 198.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. juuli (1901–2099).

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

2001. aasta (MMI) oli 21. sajandi 1. aasta.

2003

2003. aasta (MMIII) oli 21. sajandi 3. aasta.

2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni Lauluvõistlus 2004 oli 49. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 15. mail 2004 İstanbulis Türgis (12. mail toimus poolfinaal). Õhtujuhid olid Meltem Cumbul ja Korhan Abay.

Poolfinaal peeti kolmapäeval ja finaal peeti laupäeval. Uue süsteemi alusel said neli suurriiki Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa (kui suurima vaatajate arvu ja kõige suuremat summat Euroopa Ringhäälingute Liidu kassase maksvate riikidena) ja kümme parima kohaga lõpetajat 2003. aastal pääsu finaali. Andorra, Albaania ja Valgevene osalesid võistlusel esimest korda, Serbia ja Montenegro osales võistlusel pärast 12-aastast pausi ja Monaco pärast 25-aastast pausi.

Kõikidel riikidel oli õigus hääletada nii poolfinaalis kui ka finaalis. Riikidel, kes ei pääsenud poolfinaali, ei olnud võimalust hääletada. 2004. aastal kasutasid kõik 36 riiki telefonihääletust.

23. märtsil 2004 peeti kaks loosimist, kus loositi poolfinaali ja finaali esinemisjärjekord. Kolmas loosimine toimus 12. mail 2004 poolfinaalis, kus avalikustati 10 finalisti. Väljakuulutamisega loositigi välja edasipääsenute esinemisjärjekord finaalis.

Võistluse võitis Ukraina lauljatar Ruslana, lauluga "Wild Dances", mis kogus 280 punkti. See oli Ukraina teine osavõtt Eurovisiooni lauluvõistlusel.

2004. aasta suveolümpiamängud

2004. aasta suveolümpiamängud (ametlik nimetus XXVIII olümpiaadi mängud) on suveolümpiamängud, mis toimusid 13.–29. augustil 2004 Kreeka pealinnas Ateenas.

ROK valis Ateena 28. suveolümpiamängude korraldajaks oma 106. istungjärgul 5. septembril 1997 Lausanne'is. Varem jäi tal üllatuslikult saamata õigus korraldada 1996. aasta suveolümpiamängud Ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistamiseks. 1997. aastal kandideerisid peale Ateena veel Rooma, Buenos Aires, Stockholm, Kaplinn ja San Juan. Viimases hääletusvoorus võitis Ateena Roomat 66 häälega 41 vastu. Pole kindel, kas Ateena tõestas oma paremust või taheti kreeklastele heastada keeldumine neile juubelimängude korraldamise õiguse andmisest.

Enam kui 2000 aastat tagasi sai just Kreekast alguse olümpiamängude tava ning 1896. aastal peeti Ateenas nüüdisaja esimesed olümpiamängud.

Ateena mängudel võisteldakse 37 spordialal, mängude maskotid on õde-venda Athena ja Phevos.

Rahvusvaheline Olümpiakomitee on väljendanud muret olümpiarajatiste valmimise tempo pärast. Moodustati uus korralduskomitee Gianna Agellopolos-Daskalaki juhtimisel ning kõik ettevalmistused algasid. Märtsi lõpuks 2004 olid paljud olümpiaehitised kõvasti graafikust maas ning Kreeka võimud teatasid, et ujumise peaareenile katust enam ei ehitata. Olümpiastaadion pidi valmima 20. juuliks, umbes kolm nädalat enne mängude algust. Tegemist on kõige rohkem viimasele minutile jäänud ettevalmistustega olümpiamängude ajaloos.

Ateenast on saanud linn, mis kasutab uusimaid transpordi- ja linnaplaneerimistehnoloogiaid. Olümpiamängudeks valmisid nii mõnedki maailma moodsaimad spordiehitised.

12. märtsil palusid olümpiamängude korraldajad NATO abi terroriaktide ärahoidmisel.

10. augustil teatati, et NATO radarlennukid alustasid patrullimist Kreeka õhuruumis, teatas allianss teisipäeval. Kaheksa NATO laeva ja üks allveelaev kontrollivad rahvusvahelisi vesi Kreeka lähistel.

2004. aasta suveolümpiamängude olümpiatuli süüdati 25. märtsil Olümpias.

Mängudele oodati 10 500 pealtvaatajat ja 5500 esindajat 201 riigist.

Jagatakse 301 medalikomplekti 28 spordialal.

2006

2006. aasta (MMVI) oli 21. sajandi 6. aasta.

26. veebruar

26. veebruar on Gregoriuse kalendri 57. päev. Juliuse kalendri järgi 13. veebruar (1901–2099).

Eesti Reformierakond

Eesti Reformierakond on 13. novembril 1994 asutatud liberaalset maailmavaadet esindav Eesti partei, mille eelkäijaks oli Eesti Liberaaldemokraatlik Partei.

Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse.

Reformierakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, kuhu Eesti erakondadest kuulub ka Keskerakond.

Eurovisiooni lauluvõistlus

Eurovisiooni lauluvõistlus on rahvusvaheline levimuusika võistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU). Esimene lauluvõistlus peeti 1956. aastal Šveitsis Luganos ja sellel võistlusel osales seitse riiki.

Eurovisioni tunnusmeloodiaks on Marc-Antoine Charpentieri "Te Deum".

Leho Lõhmus

Leho Lõhmus (sündinud 17. juulil 1953) on eesti insener, ajaloolane ja muinsuskaitsja. Ta on uurinud Eesti sõjaajalugu ja Nõmme ajalugu.

Ta on lõpetanud Tallinna 10. Keskkooli (Nõmme Gümnaasiumi) 1971, Tallinna Tehnikaülikooli cum laude 1976, PhD 1991, töötanud tootmiskoondises Silikaat ja Silikaatbetooni Instituudis ning alates 1992. aastast kaitseministeeriumis.

Ta töötab Eesti Sõjamuuseumis direktori asetäitjana museoloogia- ja haldusalal.Ta on Nõmme Heakorra Seltsi üks taasasutajatest, Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige ja Eesti Sõjaajaloo Komisjoni liige.

2003. aastal sai Lõhmus Tallinna teenetemärgi ja 2004. aastal Nõmme aastate tegija tiitli. 2018. aasta novembris andis kaitseminister Jüri Luik talle Kaitseministeeriumi III klassi teenetemärk "Eesti sõjaajaloo väärtustamise ja populariseerimise eest".

Läti

Läti (läti keeles Latvija, liivi keeles Leţmō, ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Läti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul. Riik asetseb Eestist lõunas, Leedust põhjas. Idas on maapiir Venemaaga ja kagus Valgevenega. Läänes piirab riiki Läänemeri ja loodes Liivi laht. Lätile ei kuulu meresaari ega asumaid. Pindala on 64 589 km².

Läti on demokraatlik parlamentaarne vabariik ning kuulub alates 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), 29. märtsist 2004 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja alates 1. maist 2004 Euroopa Liitu (EL).

Oslo

Oslo on Norra suurim linn ja aastast 1814 pealinn. Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald III. Oslo on Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus, merendussektoris tegutseb umbes 980 firmat ja 8500 töötajat. Suur-Oslo piirkonnas elas 2004. aasta seisuga 1 403 268 inimest.

Oslo asub Kagu-Norras Bohusi lahest algava Oslo fjordi põhjakaldal Akerselva suudmes. Läbi Oslo voolab Akerselva jõgi.

Robert Nerman

Robert Nerman (10. veebruar 1946 – 1. veebruar 2015) oli eesti arhitektuuri- ja linnaajaloolane.

Sloveenia

Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas.

Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2007 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini 2008 oli Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik.

Türgi

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idas Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, lõunas Iraagi ja Süüriaga ning läänes Egeuse mere, Kreeka ja Bulgaariaga.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.