2001

Sündinud 2001 • Surnud 2001Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 20. sajand | 21. sajand    
| 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad      
◄◄ | | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | | ►►

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

2001. aasta (MMI) oli 21. sajandi 1. aasta.

Vasted teistes kalendrites

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

Sündinud

Surnud

Pikem nimekiri leheküljel Surnud 2001

Nobeli auhinnad

Viited

  1. ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
1999

1999. aasta (MCMXCIX) oli 20. sajandi 99. aasta.

2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 46. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 12. mail Kopenhaagenis Parken Stadiumil.

Taani sai korraldusõiguse, kui Olsen Brothers võitis 2000. aastal Stockholmis. Eurovisioon algas Olsen Brothersi esinemisega.

Õhtujuhid olid Natasja Crone Back ja Søren Pilmark.

Võistluse võitis Eesti, keda esindasid Tanel Padar, Dave Benton & 2XL lauluga "Everybody". Dave Benton on esimene mustanahaline, kes on Eurovisiooni võitnud.

2001. aasta Eurovisiooni logoks oli neli rõngast, mis moodustasid südame. Neli rõngast olid ka lava kujunduses ja valgustuskonstruktsioonis oli samuti neli ringi.

Korraldajatel oli võistluse organiseerimisel probleeme, nagu näiteks rahastamine ja toimumispaiga leidmine. Võistlus otsustati korraldada Parkeni jalgpallistaadionil, kui staadioni omanik nõustus lisama eemaldatavat katust. See lahendus, tegi Parkenist suurima võistlushalli, kus Eurovisioon on aset leidnud. Staadionile mahtus 38 000 inimest. Probleeme oli ka sellega: paljude esinemiste jaoks oli koht liiga suur ja paljud pealtvaatajad, lihtsalt ei näinud lava.

Võistluse favoriitideks olid Saksamaa, Kreeka ja Sloveenia. Hääletuse edenedes hakkasid võidu pärast duelli pidama hoopis Taani ja Eesti. 2001. aasta Eurovisiooni üllatusvõitjaks tuli Eesti.

2003

2003. aasta (MMIII) oli 21. sajandi 3. aasta.

2005

2005. aasta (MMV) oli 21. sajandi 5. aasta.

Eesti spordi biograafiline leksikon

"Eesti spordi biograafiline leksikon" on biograafiline leksikon, mis sisaldab Eesti sporditegelaste lühielulugusid.

Raamat valmis Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning Eesti Entsüklopeediakirjastuse koostöös ning Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali toel. 2011. aastal ilmunud leksikon on kolmas taoline väljaanne, eelmised ilmusid 1937. ja 2001. aastal.

Leksikoni trükiväljaandes on ligi 6000 artiklit, neist 4300 juures on ka foto.

Leksikoni materjalid on tehtud kättesaadavaks internetis nii Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ülalpeetava pidevalt uuendatava veebiversiooni kui ka MTÜ Entsüklopeedia ülalpeetava raamatuversiooni kaudu "Eesti entsüklopeedia" veebilehel.

Eesti teaduse biograafiline leksikon

"Eesti teaduse biograafiline leksikon" (lühend ETBL) on teadusajalooline teatmeteos, kuhu on koondatud biograafilised andmed kõigi Eesti alal tegutsenud ning väliseesti teadlaste kohta.

Leksikoni koostas ja andis välja Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus. Peatoimetaja Karl Siilivase käe all ilmusid Eesti Entsüklopeediakirjastuses paberil I ja II köide (2000 ja 2005). III ja IV köite peatoimetaja oli Jaak Aaviksoo, need köited avaldati 2013. aastal elektrooniliselt Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Assotsiatsiooni (Baltic Association of the History and Philosophy of Science) kodulehel. Suure osa ETBLi artiklitest koostas ja toimetas Raul Juursoo. III köite sisu on hõlmatud ka eestikeelsesse Vikipeediasse.

Ehkki teose 1. köite avaldamise järel 2000-2001 ilmunud retsensioonid olid valdavalt positiivsed, algatas ajalehes Sirp poleemika väliseesti ajaloolane Vello Helk, kes leksikoni teravalt kritiseeris. Muuhulgas heitis Helk ETBLile ette nõukogude repressioonide ebapiisavat kajastust, Rootsi väliseesti teadlaskonna nappi kaasamist, elulooliste andmete kogumist teadlastelt endilt (üleskutsed selleks ilmusid nii Kodu- kui ka Välis-Eesti ajakirjanduses) ning pidas ebaõnnestunuks koostajate ja kaastööliste valikut. Kunstiloolane Kaalu Kirme tõstis arvustuses esile "märgatavalt suuremat täpsust ja põhjalikkust eelmiste omalaadsetega võrreldes", kuid avaldas ka kahetsust andmete ja artikliautorite puuduse tõttu väljajäänud teadlaste üle, keda toimetuse hinnangul võis erialati olla 10-20%. Toimetuseliikmed selgitasid retsensioonide vastustes omakorda täiendavalt leksikoni valikupõhimõtteid ja koostamistingimusi, muuhulgas rõhutades n-ö harrastusteadlaste olulisust ning selgitades, et tööjõu ja rahastuse nappuse tõttu tehti teadlik otsus mitte koondada kogu TTEÜ ja Entsüklopeediakirjastuse jõudu üldleksikonile, vaid tegelda paralleelselt erialaste biograafiliste leksikonide koostamisega. Kirjastuse soov kaasata ETBL biograafiliste leksikonide sarja, milles ilmusid ka nt EKABL, ESBL jts, tingis samuti TTEÜ algselt planeeritud pealkirja "Eesti teadlaste biograafiline leksikon" muutmise sarja teiste teostega sarnasele kujule "Eesti teaduse biograafiline leksikon" (mida kritiseeris Lauri Vaska).

Kes? Mis? Kus?

"Kes? Mis? Kus?" on raamatusari, mis ilmus aastatel 2000–2009.

Sarja peatoimetaja oli Enno Tammer.

Raamatute kujunduslik eripära oli, et kaantel oli pealkirjas aga raamatus käsitletud aastast järgmine aasta (2001–2010).

Igas raamatus on 480–500 lehekülge, mis kajastavad sündmusi maailmas ja Eestis septembrist augustini (välja arvatud 2001. aasta raamat, kus käsitleti sündmusi alates jaanuarist 2000).

Kreeka

Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid. Kreeka piirneb loodes Albaania, põhjas Põhja-Makedoonia, kirdes Bulgaaria ja idas Türgiga. Kreeka riigikeel on kreeka keel.

Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Alates 1. jaanuarist 2001 kuulub Kreeka ka euroalasse.

Lennart Meri

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001.

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Aastatel 2001–2007 ja 2008–2014 oli linnapea Bertrand Delanoë. Aastatel 2014–2020 on linnapea Anne Hidalgo.

Ukraina

Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Ukraina piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid asub suuremalt osalt Aasias).2001. aastal elas Ukrainas üle 48,4 miljoni inimese, 2012. aasta 1. septembril Ukraina statistikaameti andmeil 45 559 058. Rahvaarvult on Ukraina 29. riik maailmas.Riigi pealinn on Kiiev, riigikeel ukraina keel. 2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud.Ukraina on unitaarriik, riigikorralt poolpresidentaalne vabariik. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on Ukrainas lahutatud. Ukraina jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, 2 riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja Sevastopol) ja 1 autonoomseks vabariigiks (Krimm).

Ukrainast lõunasse jäävad Must ja Aasovi meri. Maismaapiir on Ukrainal Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldovaga.

Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit USA dollarit (ligi 7198 dollarit elaniku kohta). Ukraina rahaühik on grivna. 2011. aasta keskmine kurss oli 7,9 grivnat 1 USA dollari eest.

Riigi iseseisvus kuulutati välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina Nõukogude Liidu koosseisu.

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustavad venelased Venemaa rahvastikust ligi 81%.Venelased kujunesid omaette rahvaks 14.–15. sajandil idaslaavlaste ehk nn vanavene rahva põhjapoolsest harust, kelle eelkäijad olid vjaatitšid, krivitšid, Ilmeni slaavlased (sloveenid) ja teised nendega segunenud idaslaavi hõimud. Põhja ja ida suunas edasi liikudes assimileerisid idaslaavi keelte kõnelejad kohalikke soome-ugri keeli kõnelevaid hõime, sealhulgas merjalasi, muromlasi jt.

16. sajandil alanud Siberi koloniseerimise tagajärjel sai venelastest ka üks (praeguseks arvukaim) Siberi põhirahvustest. 15.–19. sajandil nimetati venelasi ka suurvenelasteks.

Antropoloogiliselt peetakse venelaste enamust europiidide hulka kuuluvaiks. Keele ja rahvakultuuri erinevuste alusel eristatakse põhjasuurvenelasi (umbes Pihkva – Moskva – Saranski – Saratovi – Samara joonest põhja pool), lõunasuurvenelasi ja nende vahel kitsal vööndil paiknevaid kesksuurvenelasi.

Etnograafiliste rühmadena eristatakse:

kasakaid (казаки),

pomoore (поморы),

Siberi asukate rühma (сибиряки; 'siberlased'),

vanausulisi (старообрядцы).Usklikud on põhiliselt õigeusku, väike osa kuulub vanausuliste hulka ja sektidesse.

Viin

Viin (saksa keeles Wien, baieriaustria keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn. See on ühtlasi üks liidumaadest ning seda ümbritseb Alam-Austria.

Suurem osa Viinist asub Doonau jõe paremkaldal, ositi Alpide mäestiku kirdepoolseima jalami lõunaküljel. Doonau kanali ja Viini jõe äärne Innere Stadt ehk nii-öelda siselinn esindab Habsburgide monarhia ja Austria-Ungari impeeriumi hiilgeaegu. Viini vanalinn kuulub alates 2001. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Vinnõtsja oblast

Vinnõtsja oblast on 1. järgu haldusüksus Ukrainas. Piirneb lõunas Moldovaga.

2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli oblasti rahvaarv 1 772 400. Neist 91,5% olid ukrainlased, 5,9% venelased, 1,4% juudid ja 0,4% poolakad.

Oblast jaguneb 27 rajooniks:

Bari rajoon

Beršadi rajoon

Gaissõni rajoon

Hmilnõki rajoon

Illintsi rajoon

Jampili rajoon

Kalõnivka rajoon

Kozjatõni rajoon

Krõžopili rajoon

Litõni rajoon

Lõpovetsi rajoon

Mogõliv-Podilskõi rajoon

Murovani Kurõlivtsi rajoon

Nemõrivi rajoon

Orativi rajoon

Pištšanka rajoon

Pogrebõštše rajoon

Šargorodi rajoon

Žmerõnka rajoon

Teplõki rajoon

Tomašpili rajoon

Trostjanetsi rajoon

Tšernivtsi rajoon

Tšetšelnõki rajoon

Tultšõni rajoon

Tõvrivi rajoon

Vinnõtsja rajoon

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.