20. november

20. november on Gregoriuse kalendri 324. (liigaastal 325.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. november (19012099).

<< November >>
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 20. novembril

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 20. novembril

Pühad

Ilmarekordid

  • Tallinna maksimumtemperatuur +10,7 °C (1978)
  • Tallinna miinimumtemperatuur –16,6 °C (1933)
  • Tartu maksimumtemperatuur +10,5 °C (1978)
  • Tartu miinimumtemperatuur –20,0 °C (1965)

Viited

  1. 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 198–202
  2. http://www.history.com/this-day-in-history/nuremberg-trials-begin
1858

1858. aasta (MDCCCLVIII) oli 19. sajandi 58. aasta.

1894

1894. aasta (MDCCCXCIV) oli 19. sajandi 94. aasta.

1910

1910. aasta (MCMX) oli 20. sajandi 10. aasta.

3. detsember

3. detsember on Gregoriuse kalendri 337. päev (liigaastal 338. päev). Juliuse kalendri järgi 20. november (1901–2099).

Francisco Franco

Francisco Paulino Hermenegildo Teódulo Franco y Bahamonde Salgado Pardo (lühendatult Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo ('juht')); (4. detsember 1892 Ferrol – 20. november 1975 Madrid) oli Hispaania riigipea aastast 1936 kuni 1975. aastani, mil ta suri.

Tema esivanemate hulgas oli ka Portugali kuningaid.

1926. aastal sai Francost Hispaania ajaloo noorim kindral. Ta juhtis aastatel 1936–1939 Hispaania kodusõjas falangistide, katoliiklaste ja monarhistide koalitsiooni, mis võitles vabariiklaste vastu. Pärast kodusõja lõppu kehtestati riigis Franco diktatuur.

Karl von Frisch

Karl von Frisch (20. november 1886 – 12. juuni 1982) oli Austria zooloog, Nobeli auhinna laureaat.

Ta tegeles mesilaste kommunikatsiooni, sealhulgas mesilaste tantsu, ja putukate feromoonide uurimisega.

Koos Jakob von Uexkülli, Konrad Lorenzi, Niko Tinbergeni ja teistega oli ta üks etoloogia rajajaid. Koos Lorenzi ja Tinbergeniga pälvis ta 1973. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.

Lev Tolstoi

Krahv Lev Nikolajevitš Tolstoi (Tolstoi ise hääldas eesnime kujul Ljov; eesti keeles kasutatakse ka nimekuju Leo Tolstoi; vene Лев (Лёв) Николаевич Толстой, vanas kirjaviisis Левъ (Лёвъ) Николаевичъ Толстой; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 1828 – 20. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik.

Nadine Gordimer

Nadine Gordimer (20. november 1923 Springs – 13. juuli 2014 Johannesburg) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik, kes võitis aastal 1991 Nobeli kirjandusauhinna ja 1974 Bookeri auhinna.

Pius VIII

Pius VIII (Francesco Saverio Maria Felice Castiglioni; 20. november 1761 – 30. november 1830) oli paavst 1829–1830. Ta oli 253. paavst.

Francesco Saverio Castiglioni sündis Cingolis krahvi Ottavio Castiglioni ja Sanzia Ghislieri 8-lapselises peres 3 lapsena. Tema isapoolsest suguvõsast pärines paavst Coelestinus IV, tema emapoolsest suguvõsast pärines paavst Pius V.

Castiglioni õppis esmalt Osimos jesuiitide kolleegiumis, seejärel Bologna ülikoolis ja Rooma ülikoolis kanoonilist õigust. Ta kaitses 1785 doktorikraadi ja ordineeriti 17. detsembril 1785 preestriks. Castiglioni aitas oma õpetajal Giovanni Devotil koostada uurimistööd "Institutiones". 29. juulil 1808 vangistati Castiglioni Milanos, sest ta keeldus tunnustamast Napoleon I režiimi. Ta saadeti vangina Torinosse, sealt Paviasse ja 18. novembril 1813 taas Milanosse. Alles 16. juunil 1814 õnnestus tal pöörduda tagasi Montaltosse. Kardinal Castiglioni osales 2 konklaavil 1823 – 1829, ta oli mõlemal konklaavil soosituim kandidaat.

Pius VIII huvitus piiblikirjandusest ja numismaatikast. Paavstina kohustas ta onupojapoliitika vältimiseks oma sugulasi loobuma mõjukatest kirikuametitest.

Selma Lagerlöf

Selma Ottilia Lovisa Lagerlöf (20. november 1858 – 16. märts 1940) oli rootsi kirjanik.

Ta oli pärit Kesk-Rootsist Värmlandi maakonnast. Tema loomingus on tähtis osa kohalikel pärimustel ja muistenditel. Tema elukaaslaseks oli aastast 1894 Sophie Elkan.

Tuntud on romantiline romaan "Gösta Berlingi saaga" (1891).

Lagerlöf kujutab selles haaravalt tugeva iseloomuga kirglikke inimesi, nende võitlust iseenda ja oma saatusega.

Muinasjutulises noorsooraamatus "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi" (1906–1907) lendab härjapõlvlaseks moondatud nimitegelane metshanede seltsis läbi kogu Rootsi. Teekonna jooksul muutub üleannetu ja südametu Nils arukaks ning loomi armastavaks poisiks.

1909 sai Lagerlöf Nobeli kirjandusauhinna.

"Jeruusalemm" on tema romaan, mille tegevus toimub 19. sajandi viimasel veerandil. Romaani esimeses osas kujutatakse ärkamisliikumise teket ja kujunemist ühes Dalarna kihelkonnas, mille tagajärjel suur hulk selle asukaid rändab välja Palestiinasse, teises väljarännanute saatust Pühal Maal. Sündmustiku keskpunktis on kaks noort inimest: vanast auväärsest soost talupoeg Ingmar ja tema mõrsja Gertrud. Talu säilitamise nimel hülgab Ingmar Gertrudi, kes liitub väljarändajatega. Rohkete kannatuste järel leiavad mõlemad uue maise õnne.

Teos ekraniseeriti 1996. aastal.

Lagerlöfi "Gösta Berlingi saaga" 2006. aasta eestikeelne väljaanne (kirjastus Eesti Raamat, kujundaja Piret Niinepuu-Kiik) nimetati 2006. aasta Eesti 25 kauneima raamatu hulka.Aastast 1984 antakse välja Selma Lagerlöfi auhinda.

Tallinna raad

Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2. detsembrini 1889. aastal.

Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus.

Tallinna rae asemel moodustati kohaliku omavalitsusorganina Tallinna Linnavalitsus 1887. aastal 26. märtsil, Venemaa keisri Aleksander II ukaasiga, kui kehtestati Läänemere kubermangude linnades 1870. aasta Vene üldine linnaseadus. Uue Linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiteks neljaks aastaks valitav linnavolikogu (Linnaduuma), kes omakorda valis neljast linnanõunikust koosneva Tallinna Linnavalitsuse – uprava.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.