20. juuni

20. juuni on Gregoriuse kalendri 171. (liigaastal 172.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. juuni (19012099).

<< Juuni >>
E T K N R L P
1 2
3 4 5 6 7 8 9
10 11 12 13 14 15 16
17 18 19 20 21 22 23
24 25 26 27 28 29 30
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 20. juunil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 20. juunil

Pühad

  • ...

Ilmarekordid

  • ...

Viited

  1. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 158
  2. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 164–169
  3. 3,0 3,1 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  4. Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
  5. http://muuseum.eestipank.ee/et/1992-1995-rahareform-ja-taasiseseisvumise-algusaastad
  6. http://lpra.vip.lv/stranga_iekl.htm
  7. http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-2000000771817.html
100 meetri jooks

100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas.

100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult.

Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast võisteldakse sisevõistlustel 100 m jooksu asemel 60 m jooksus.

100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks.

Praegune meeste maailmarekord, mille 2009. aastal püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Eesti rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal.Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006.

100 meetri jooks jääb keskmise kiiruse poolest 200 m jooksule alla. Kuigi pikem distants toob kaasa jooksukiiruse vähenemise, on seal maksimaalse kiiruse saavutamisele kuluv aeg suhteliselt lühem.

100 m jooksu tippmarke ei loeta rekorditeks, kui taganttuule kiirus ületab 2,0 m/s (IAAF-i reegel 163.8).

100 m distantsi joostakse ka meeste ja naiste 4×100 m teatejooksus. Samuti on 100 m jooks meeste ja naiste kümnevõistluse esimene osaala. Kuni 1949. aastani oli 100 m jooks naiste viievõistluse ja kolmevõistluse osaala.

18. armee (Wehrmacht)

18. armee (saksa keeles 18. Armee / Armeeoberkommando 18 (AOK 18)) oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Wehrmachti vägede koosseisu kuulunud väliarmee.

1894

1894. aasta (MDCCCXCIV) oli 19. sajandi 94. aasta.

1937

1937. aasta (MCMXXXVII) oli 20. sajandi 37. aasta.

1967

1967. aasta (MCMLXVII) oli 20. sajandi 67. aasta.

1975

1975. aasta (MCMLXXV) oli 20. sajandi 75. aasta.

1976

1976. aasta (MCMLXXVI) oli 20. sajandi 76. aasta.

3. juuli

3. juuli on Gregoriuse kalendri 184. (liigaastal 185.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. juuni (1901–2099).

Aksel Mark

Aksel Mark (20. juuni 1913 Otsa talu, Karaski, Kõlleste vald, Võrumaa − 17. juuni 2014 Uppsala) oli Eesti poliitik, Eesti Demokraatliku Uniooni esimees, ajakirjanik ja agronoom. Aksel Mark oli Eesti siseminister eksiilis aastail 1962–1992.

Ta lõpetas aastal 1931 Võru Ühisgümnaasiumi ja aastal 1937 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna (diplomitöö: "Otsa nr. 9 talu Kõllestes organiseerimise kava"). Ta oli EYS Veljesto vilistlane.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta Virumaal konsulendina ja tegi kaastööd ajalehele Virumaa Teataja. Ta oli Kunda tuletõrjedivisjoni pealik.

Aksel Mark valiti 1966., 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse.

Rootsis töötas Aksel Mark Kuningliku Põllumajandusakadeemia välikatsete osakonnas Stockholmis ja pärast asutuse üleviimist 1950. aastast kuni pensionini Uppsalas.

Rootsis jätkas ta ajakirjanduslikku tööd Teatajas, tihti Hööveldaja varjunime all, ning oli ajalehe kauaaegne toimetaja ja peatoimetaja. Aastail 1993–2002 oli Aksel Mark viimane vastutav väljaandja kuni ajalehe ilmumise lõpuni.

Aksel Mark oli Eesti Välisvõitluse Fondi esimees ja osales paljude väliseesti organisatsioonide juhtimises.

Aksel Marga põrm sängitati 20. septembril 2014 Kanepi-Mäe kalmistule.

Barbu Catargiu

Barbu Catargiu (26. oktoober [ Gregoriuse: 7. november] 1807 – 8. juuni [ Gregoriuse: 20. juuni] 1862) oli Rumeenia ajakirjanik ja poliitik, esimene peaminister (oli ametis 15. veebruarist 1862 kuni 20. juunini 1862).

Ta hukkus atentaadi tagajärjel.

Enn Vetemaa

Enn Vetemaa (20. juuni 1936 – 28. märts 2017 Tallinn) oli eesti kirjanik ja helilooja.

Ta õppis Tallinna 22. Keskkoolis. Ta lõpetas TPI keemiainsenerina 1959. aastal ja Konservatooriumi kompositsiooni erialal 1965. aastal. Konservatooriumis olid tema õpetajateks Anatoli Garšnek ja Heino Eller. Vetemaad juhendas Eesti Heliloojate Liidu noortesektsioonis heliloomingu alal Boris Kõrver ja Edgar Arro.Ta on töötanud muu hulgas Tallinna Paberivabrikus meistrina (1959–1960), ajakirja Küsimused ja Vastused kaastöölisena (1963–1965), Eesti Televisiooni vanemtoimetaja ning kirjandus- ja kunstisaadete peatoimetajana (1965–1969), Kirjanike Liidu luulekonsultandina (1969–1976), kirjastuse Kupar juhina ning olnud vabakutseline kirjanik.

Vetemaa kuulus aastast 1994 Eesti Heliloojate Liitu ja aastast 1966 Eesti Kirjanike Liitu.Vetemaal oli suvila Raplamaal Raikküla vallas Lipa külas. Teda on ristinud Uku Masing.Vetemaa meelisžanriks oli instrumentaalkontsert (sealhulgas kontserdid fagotile, oboele, trompetile) ja ta eelistas saksofonikvartetti (sealhulgas 3 saksofonikvartetti, saksofonikvintetti, "Juunimuusikat").

Jack Kilby

Jack St. Clair Kilby (8. november 1923 Jefferson City – 20. juuni 2005 Dallas) oli USA elektroonikainsener, kes leiutas 1958 esimese mikroskeemi. Umbes kuus kuud hiljem tegi sama leiutise Robert Noyce.

Aastal 2000 sai Jack Kilby Nobeli füüsikaauhinna.

Zygmunt III Waza

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg ning valiti 1587. aastal Rzeczpospolita kuningaks, isa surma järel 1592. aastal ka Rootsi kuningaks.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.