20. juuli

20. juuli on Gregoriuse kalendri 201. (liigaastal 202.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. juuli (19012099).

<< Juuli >>
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7
8 9 10 11 12 13 14
15 16 17 18 19 20 21
22 23 24 25 26 27 28
29 30 31
2019

Sündmused

Eestis

Maailmas

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 20. juulil

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 20. juulil

Pühad ja tähtpäevad

Ilmarekordid

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 129
  2. Das Attentat auf Adolf Hitler vom 20. Juli 1944 Lebendiges Museum Online
1965

1965. aasta (MCMLXV) oli 20. sajandi 65. aasta.

1976

1976. aasta (MCMLXXVI) oli 20. sajandi 76. aasta.

2. august

2. august on Gregoriuse kalendri 214. (liigaastal 215.) päev. Juliuse kalendri järgi 20. juuli (1901–2099).

20. juuli vandenõu

20. juuli vandenõu (saksa keeles tuntud kui Das Attentat vom 20. Juli 1944) oli tähtsaim Adolf Hitleri vastu suunatud tapmis- ja riigipöördekatse.

Rohkem kui 200 osavõtja seas oli üks kindralfeldmarssal (Erwin von Witzleben), 19 kindralit, 26 ooberstit, kaks suursaadikut, seitse diplomaati, üks minister ning mitmed teised riigiametnikud. Võimuvahetuse eelduseks oli Adolf Hitleri tapmine.

Seda vandenõud on kajastatud mitmes filmis, millest tuntuim on tänapäeval vast 2008. aastal valminud "Operatsioon "Valküür"".

Colombia

Colombia (mööndav nimekuju Kolumbia) on riik Lõuna-Ameerika loodeosas Vaikse ookeani ja Kariibi mere ääres. Piirneb Brasiilia, Peruu, Ecuadori, Venezuela ja Panamaga. Riigi pealinn ning majanduse ja kultuuri keskus on Bogotá.

Erik Axel Karlfeldt

Erik Axel Karlfeldt (20. juuli 1864 – 8. aprill 1931) oli rootsi luuletaja.

E. A. Karlfeldt sai 1931. aastal postuumselt Nobeli kirjandusauhinna. Aastal 1918 oli ta sellest keeldunud.

Guglielmo Marconi

Guglielmo Marconi [gulj'elmo mark'ooni] (25. aprill 1874 Sasso Marconi (Bologna lähedal) – 20. juuli 1937 Rooma) oli itaalia insener, keda peetakse sageli raadio leiutajaks.

Marconi sündis Bologna lähedal. Tema isa oli jõukas itaalia maaomanik Giuseppe Marconi ja ema iirlanna Annie Jameson.

Kuigi ka mitmed teised teadlased tegelesid Marconiga samaaegselt raadio väljaarendamisega, peetakse Marconit "raadio isaks", sest tema süsteem saavutas laialdase leviku ja ta sai ka esimesena patendi.

Marconi demonstreeris morsetähestiku raadio teel ülekannet Inglismaal Salisbury lähedal 1896. aastal, tõstes saatja ja vastuvõtja kaugust 2 kilomeetrilt 6 kilomeetrini. 13. mail tegi ta esimese raadioülekande üle vee Lõuna-Walesis Lavernock Pointist Flatholmi saarele. 2. juulil 1897 sai ta patendi "elektriimpulsside ja signaalide ülekandmise ja selleks vajaminevate aparaatide täiustamise" kohta. Samal aastal asutas ta Londonis ettevõtte Wireless Telegraph Trading Signal Company, mis avas raadiotehase Chelmsfordis.

Marconi ei olnud teadlik Nikola Tesla ja Aleksandr Popovi samalaadsetest katsetustest ja saavutustest.

Innocentius IX

Innocentius IX (Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce või Giovanni Antonio Facchinetti, 20. juuli või 22. juuli 1519 – 30. detsember 1591) oli paavst 1591. Ta oli 230. paavst.

Giovanni Antonio Facchinetti de Nuce sündis Bolognas Antonio Facchinetti ja Francesca Cini peres ainsa pojana. Hiljem kolisid tema vanemad Veronasse. Giovanni Antonio teenis esmalt elatist pakikandjana, asus aga Bologna ülikoolis õppima õigusteadust ja omandas 11. märtsil 1544 doktorikraadi tsiviil- ja kanoonilise õiguse alal, olles eelnevalt ordineeritud preestriks.

Õpingute järel siirdus Facchinetti Rooma, kus ta oli esmalt kardinal Niccolò Ardinghelli ja seejärel Alessandro Farnese teenistuses. Ta suhtus reformidesse soosivalt ja oli hiljem oma piiskopkonnas pärast 30-aastast vahet esimene piiskop, kes resideeris oma ametikohal. Õpetlasena kirjutas ta teoloogilisi ja filosoofilisi töid, nagu "Moralia quædam theologica", "Adversus Machiavellem" ja "De recta gubernandi ratione", kuid need jäid avaldamata. Piiskop Facchinetti osales Trento oikumeenilisel kirikukogul. Nuntsiusena Veneetsias osales ta pärast Lepanto lahingut vaherahu sõlmimisel türklastega. Facchinetti astus tervislikel põhjustel 1575 Nicastro piiskopi ametist tagasi. Ta määrati kardinalina komisjoni koosseisu, mis pidi uurima Prantsusmaa kuninga Henri III osalust kardinal Louis de Lorraine de Guise'i tapmises, kuid uurimine lõppes seoses kuninga mõrvamisega. Ta osales kardinalina 4 konklaavil 1585–1591 ja oli Hispaania kuninga Felipe II poolt kardinalidele soovitatud kandidaat.

Izjumi lahing

Izjumi lahing toimus 19. juulist – 21. juulini 1943 Teises maailmasõjas idarindel, nõukogude Looderinde vägede Izjumi-Barvenkovo pealetungioperatsiooni käigus.

Juuli 2003

Juuli 2003, kroonika

Kai Siegbahn

Kai Manne Börje Siegbahn (20. aprill 1918 Lund – 20. juuli 2007 Ängelholm) oli rootsi füüsik.

Tema isa oli füüsik Manne Siegbahn, kes sai Nobeli füüsikaauhinna 1924. aastal.

1944. aastal sai ta Stockholmi ülikoolis doktorikraadi.

1981. anti talle, Nicolaas Bloembergenile ja Arthur Schawlowle Nobeli füüsikaauhind töö eest laserspektroskoopias.

Lääneranna vald

Lääneranna vald on vald Pärnu maakonnas.

Vald moodustati 2017. aastal Lihula, Hanila, Varbla ja Koonga valla liitumisel.Valla halduskeskus asub Lihulas. Lääneranna vallavanem on Mikk Pikkmets.

MacOS

macOS on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb ettevõtte NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. macOS peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder.

Varasemad macOS versioonid kandsid vaid nimetust “UNIXi-laadne”, mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates Mac OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise .

Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIX-i lahendusi.

Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64-bitine laiatarbe Mac OS X operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32-bitiseid rakendusi .

Mac OS X-i nimetati ka suureks kassiks, sest tema versioonide nimed olid enamjaolt tulnud suurte kaslaste järgi. Esimene versioon 1.0 kandis nime Hera (16. märts 1999), avalik beetaversioon Kodiak (13. september 2000), 10.0 Cheetah (24. märts 2001), 10.1 Puma (25. september 2001), 10.2 Jaguar (24. august 2002), 10.3 Panther (24. oktoober 2003), 10.4 Tiger (28. juuni 2004), 10.5 Leopard (6. juuni 2005), 10.6 Snow Leopard (9. juuni 2008), 10.7 Lion (20. juuli 2011), 10.8 Mountain Lion (25. juuli 2012), 10.9 Mavericks (2013), 10.10 Yosemite (2014), 10.11 El Capitan (2015), 10.12 Sierra (2016), 10.13 MacOS High Sierra (2017), 10.14 Mojave (2018) ja 10.15 Catalina (2019). Alates 10.9 versioonist on nimetused seotud California osariigiga Ameerika Ühendriikides . 2016. aasta WWDC-l nimetati tarkvara ümber macOS'iks.

Kuud ja päevad kalendriaastas
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember
Muud päevad

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.