1991

Sündinud 1991 • Surnud 1991 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad    
◄◄ | | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | 1995 | | ►►

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

1991. aasta (MCMXCI) oli 20. sajandi 91. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

  • 8. juuniPakistanis Ghotki linnas põrkas täiel kiirusel kihutav reisirong kokku jaamas seisnud kaubarongiga, hukkus vähemalt 100 inimest.
  • 20. juuniSaksamaa seadusandjad otsustasid napi häälteenamusega pealinna tagasiviimise Berliini.

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Sündmused Eestis

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1991

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1991

Nobeli auhinnad

Viited

  1. ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1991. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 36. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 4. mail 1991 Roomas Itaalias. Selle võitis Rootsi.

Prantsusmaa jäi napilt teiseks - kuna nii Prantsusmaa kui ka Rootsi lõpptulemus oli 146 punkti, toimus tagasilugemine leidmaks, kumb sai kõige rohkem kõrgemaid punkte. Kuigi nii Prantsusmaa kui ka Rootsi said 12 punkti 4 riigilt, oli Rootsi saanud 10 punkti 5, Prantsusmaa aga vaid 2 riigilt. 2003. aastal lisatud süsteemi kohaselt, kus võitjaks tuleb kõige suuremalt arvult riikidelt punkte saanud riik, oleks aga Prantsusmaa võitnud, kuna sai punkte 18 (Rootsi 17) riigilt.

1992

1992. aasta (MCMXCII) oli 20. sajandi 92. aasta.

22. august

22. august on Gregoriuse kalendri 234. (liigaastal 235.) päev. Juliuse kalendri järgi 9. august (1901–2099).

Baltimaad

Baltimaad ehk Balti riigid on geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme Põhja-Euroopas ning Läänemere idakaldal asuva, väikeriigi kohta: Eesti, Läti ja Leedu.

Vanemas kirjanduses on Baltimaade piirkonda nimetatud ka Baltikumiks ja Ida-Baltikumiks.

Enne Esimest maailmasõda arvati Baltimaade hulka ainult Balti kubermangud (Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa), kuid mitte endisi Rzeczpospolita alasid (Latgalet, Leedut). Kahe maailmasõja vahelisel ajal peeti lisaks Eestile, Lätile ja Leedule Balti riikide hulka kuuluvaks ka Poolat ja eriti Soomet. Soome võttis sel ajal välispoliitiliseks sihiks kuuluda Põhjamaade, mitte Balti riikide hulka.

Mõistele "Balti riigid" kinnistas tänase sisu Nõukogude anneksioon. Eesti, Läti ja Leedu moodustasid omaette piirkonna, mis eristus ülejäänud Nõukogude Liidust ja oli samas riigipiiriga ära lõigatud teistest Läänemere maadest. Nõukogude Liidus arvati Baltimaade hulka sageli ka Kaliningradi oblast (see kuulus Balti majandusrajooni, Balti sõjaväeringkonda ja jäi Balti raudtee alale), seda peamiselt geograafilistel põhjustel: muudest jäänuks oblast Leeduga eraldatuks. Vene keeles tehakse vahet nimel Прибалтика ('Baltikum'), kuhu kuulub ka Kaliningradi oblast, ja Прибалтийские государства ehk страны Балтии ('Balti riigid'), mis märgib ainult kolme Balti riiki.

Nõukogude Liit tunnistas kõigi Baltimaade iseseisvust samal päeval, 6. septembril 1991.

8. novembril 1991 asutati Balti Assamblee. See on organisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust.

Seoses kiire majanduskasvuga 2000. aastatel on Balti riikide kohta kasutatud mõistet "Balti tiigrid".

Kolme Balti riigi ühine pindala on 175 229 km² ja rahvaarv ligi 6,17 miljonit (2016).

Eesti Entsüklopeediakirjastus

Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ning aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus. Kirjastus andis välja eesti rahvusentsüklopeediat "Eesti entsüklopeedia".

Eesti Entsüklopeediakirjastuse eelkäija oli Eesti Riikliku Kirjastuse juurde 1963. aastal moodustatud "Eesti Nõukogude Entsüklopeedia" (ENE) peatoimetus. 1965. aastal läks ENE peatoimetus üle kirjastuse Valgus koosseisu. Ning 18. jaanuaril 1991 moodustati ENE peatoimetuse õigusjärglasena Eesti Entsüklopeediakirjastuse Aktsiaselts.

Ettevõtte konsolideeritud müügitulu oli 2006. aastal 16,3 miljonit krooni ning 2007. aastal 25,4 miljonit krooni, 2006. aastal oldi kahjumis 2,89 miljoni krooniga ning 2007. aastal kasumis 2,12 miljoni krooniga.Ettevõtte suuraktsionärid olid 2009. aasta jaanuari alguse seisuga Hardo Aasmäe (osalus 25,6%), Jüri Ott (osalus 20,4%) ning Ülo Kaevats (osalus 12,0%).2. juunil 2011 kuulutas Harju maakohus välja Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS-i pankroti. Pankrotimenetlus aga takerdus, sest kirjastuse viimase kontori omanik Ülemiste City konfiskeeris 9000-eurose üürivõla katteks firma kontoris olnud vara ja müüs maha. Pankrotihaldur Tiina Mitt hindas selle väärtuseks üle 4,3 miljoni euro. Mahamüüdud dokumentide, autorilepingute ja toimetamisel olnud raamatute asukoht on teadmata. Kaotsis on ka osa EE arhiivist, algatati kriminaaluurimine.

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1990 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5. köitest 1990. aastal pealkirjaga "Eesti entsüklopeedia" (lühend EE). Kogu entsüklopeedia ilmus aastatel 1985–2007.

Entsüklopeediat andis esialgu välja kirjastus Valgus ja alates 1991. aastast Eesti Entsüklopeediakirjastus.

Entsüklopeedia oli kavandatud "Eesti nõukogude entsüklopeedia" ajakohastatud ja täiendatud uusväljaandeks.

Entsüklopeedia esimese köite trükiarv oli erakordselt suur – 220 000 eksemplari.

Horvaatia

Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks.

Horvaatia eraldus ja iseseisvus Jugoslaavia Föderatiivsest Sotsialistlikust Vabariigist Horvaatia iseseisvussõja (1991–1995) tulemusel. 1. juulist 2013 on Horvaatia Euroopa Liidu liige.

Horvaatia pealinn on Zagreb.

Jugoslaavia

Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.

Aastatel 1918–1929 oli selle liitriigi ametlikuks nimeks Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik. Aastast 1929 sisaldus riigi kõigis nimedes ametlikult sõna Jugoslaavia.

Enne lagunemise algust koosnes Jugoslaavia kuuest liiduvabariigist: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (mille koosseisus olid autonoomsete üksustena Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia.

Tänapäeval kutsutakse endist Jugoslaaviat, mis ei ole Euroopa Liiduga ühinenud Lääne-Balkaniks.

Maardu

Maardu on linn Harjumaal Muuga lahe kaldal, mis ulatub Maardu järvest Pirita jõeni; piirneb Viimsi ja Jõelähtme vallaga.

Linna võib jaotada piirkondadeks:

Kallavere

Muuga

Kroodi

Kärmu (Vana-Narva maantee äärne ala)

Muuga sadama piirkond

Maardu järve äärsed alad

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli partei Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus aastail 1918–1991.

1918–1925 Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei, lühendatult VK(b)P; vene keeles Российская коммунистическая партия (большевиков), lühendatult РКП(б);

1925–1952 Üleliiduline Kommunistlik (bolševike) Partei, lühendatült ÜK(b)P; vene keeles Всесоюзная коммунистическая партия (большевиков), lühendatult ВКП(б)) ;

1952–1991 Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС).Partei asutati 1898. aastal Minskis, selle bolševike tiib tuli 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni abil võimule.

Kommunistlik partei keelustati 1991. aastal pärast augustiputši.

Eestis keelustati Eestimaa Kommunistlik Partei pärast 1. detsembri riigipöördekatset 1924 ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei 23. augustil 1991 Vabariigi Valitsuse otsusega.

Parteijuhid:

1918–1924 Vladimir Lenin

1922/1924–1953 Jossif Stalin, peasekretär

1953–1964 Nikita Hruštšov, esimene sekretär

1964–1982 Leonid Brežnev, alates 1966 peasekretär

1982–1984 Juri Andropov

1984–1985 Konstantin Tšernenko

1985–1991 Mihhail Gorbatšov, pidi 23. augustil 1991 peasekretäri kohast loobuma. Pikemalt artiklis NLKP KK peasekretär

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Nõukogude Liidu pealinn oli Moskva. Tähtsaim püha oli 7. november – 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni aastapäev.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel. See algas jaanuaris 1944 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ning lõppes Eesti Vabariigi taastamisega augustis 1991 ja Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni vägede väljaviimisega Eestist augustis 1994.

Valgus (kirjastus)

Kirjastus Valgus on asutatud 1965. aastal. 1991. aastal lõid sellest lahku kirjastused Koolibri ja Eesti Entsüklopeediakirjastus ning Valgus tegutses edasi rendiettevõttena, 1995. aastal sai kirjastusest osaühing.

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi).

Venemaa on maailma suurima pindalaga riik; seal on kehtestatud 11 ajavööndit.

Venemaa pikk rannajoon (37 653 km) ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere ranniku. Venemaa on pikima maismaapiiriga riik (kokku 20 257 km), piirnedes 14 riigiga.

1991. aastani oli Venemaa (Vene NFSV) Nõukogude Liidu pindalalt suurim liiduvabariik. Venemaa on Nõukogude Liidu õigusjärglane. Venemaa on endisi NSV Liidu liiduvabariike ühendava SRÜ juhtiv liige.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.