1987

Sündinud 1987Surnud 1987Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad  
◄◄ | | 1983 | 1984 | 1985 | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | | ►►

Muusika

1987. aasta (MCMLXXXVII) oli 20. sajandi 87. aasta.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastast, Mari-Leenu albumi kohta vaata artiklit 1987 (album).

Sündmused maailmas

Jaanuar

  • ...

Veebruar

  • ...

Märts

  • ...

Aprill

  • ...

Mai

  • ...

Juuni

  • ...

Juuli

  • ...

August

  • ...

September

  • ...

Oktoober

November

  • ...

Detsember

Sündmused Eestis

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1987

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1987

Nobeli auhinnad

Viited

  1. Meie parlament ja aeg
11. juuli

11. juuli on Gregoriuse kalendri 192. (liigaastal 193.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. juuni (1901–2099).

15. oktoober

15. oktoober on Gregoriuse kalendri 288. (liigaastal 289.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. oktoober (1901–2099).

19. detsember

19. detsember on Gregoriuse kalendri 353. päev (liigaastal 354. päev). Juliuse kalendri järgi 6. detsember (1901–2099).

1980. aastad

1980. aastad on ajavahemik 1980. aasta algusest kuni 1989. aasta lõpuni.

1983

1983. aasta (MCMLXXXIII) oli 20. sajandi 83. aasta.

1984

1984. aasta (MCMLXXXIV) oli 20. sajandi 84. aasta.

1987. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1987. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 32. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 9. mail 1987 Brüsselis Belgias. Selle võitis Iirimaa.

1990

1990. aasta (MCMXC) oli 20. sajandi 90. aasta.

5. jaanuar

5. jaanuar on Gregoriuse kalendri viies päev. Juliuse kalendri järgi 23. detsember (1901–2099).

Johannes Paulus II

Johannes Paulus II, ladinapäraselt Ioannes Paulus II; kodanikunimega Karol Józef Wojtyła [k'arol j'uzef voit'õua]; 18. mai 1920 – 2. aprill 2005) oli paavst aastatel 1978–2005. Ta oli 264. paavst.

Johannes Paulus II oli ainus slaavlasest paavst ja esimene mitteitaallasest paavst pärast Hadrianus VI-t (1522). Ta oli esimene paavst, kes külastas Eestit. Ajakiri Time valis ta 1994. aasta inimeseks. Ta oli kõige enam välisvisiite teinud paavst. Karol Wojtyła hüüdnimi oli Lolek.

Karol Józef Wojtyła sündis 18. mail 1920 Poolas Wadowices ühele juudi perekonnale kuulunud majas aadressil Ulica Rynek 2 Poola armee 12. jalaväerügemendi 1. leitnandi Karol Wojtyła (1879–1941) ja Emilia Kaczorowska (1884–1929) 3-lapselises peres noorimana. Ta ristiti 20. juunil 1920 sõjaväekaplani Franciszek Żaki poolt, tema ristivanemad olid Józef Kucmierczyk ja Maria Wiadrowska. Wojtyła sai esimese armulaua mais 1929 ja konfirmeeriti 3. mail 1938 Krakovi peapiiskopi Adam Sapieha poolt, millega seoses võttis ta Karol Hubert Rostworowski järgi oma konfirmatsiooninimeks "Hubert". Wojtyła teenis kaks aastat Wadowice kirikus altaripoisina. Suvel 1932, mais 1939 ja mais 1942 käis ta palverännakutel Częstochowas. 14. detsembril 1935 sai Wojtyła Neitsi Maarja Seltsi liikmeks.

Wojtyła läbis 20. juunist 17. augustini 1938 Poola armee tööpataljoni koosseisus ajateenistuse, kuid keeldus relva kasutamast ja tulistamast. Juulis 1939 viibis ta taas sõjaväelisel väljaõppel.

1938 kolis ta koos isaga Krakówisse. 6. veebruaril 1939 ühines ta Krakówis üliõpilasseltsi euharistliku halastusosakonnaga. Veebruaris 1940 kohtus ta Jan Tyranowskiga, kes mõjutas tema usulisi veendumusi ja kelle mõjul liitus Wojtyła põrandaaluse usurühmaga Zywy Rózaniec. 1941 liitus ta salaorganisatsiooniga Unia. 1942. aastast jätkas ta õpinguid põrandaaluses seminaris. 29. veebruaril 1944 sai ta löögi Saksa veoautolt ja viibis haiglas 12. märtsini 1944.

11. novembril 1944 tehti Wojtyłale tonsuur, 17. detsembril 1944 ja 21. detsembril 1944 sai ta madalamad vaimulikupühitsused. 13. oktoobril 1946 ordineeriti ta kardinal Adam Sapieha poolt alamdiakoniks, 20. oktoobril 1946 diakoniks ja 1. novembril 1946 preestriks. 2. novembril 1946 pidas ta Krakovi katedraalis püha Leonardi krüptis oma esimese missa.

Nii piiskopi kui peapiiskopina osales Wojtyła 1962–1965 Vatikani II kirikukogul, andes oma panuse kirikukogu mõjukate dokumentide, nagu usuvabaduse dekreedi "Dignitatis Humanae" ja kiriku pastoraalse konstitutsiooni "Gaudium et Spes" koostamisele.

Piiskop Wojtyła külastas Ameerika Ühendriike, Lähis-Ida, Aafrikat, Aasiat ja Austraaliat.

Wojtyła osales 29. septembrist 29. oktoobrini 1967, 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil. Ta osales 1976 Philadelphias toimunud armulauakongressil.

Ta valdas lisaks emakeelele 8 võõrkeelt: hispaania, inglise, itaalia, ladina, portugali, prantsuse, saksa ja vene keelt.

Kardinal Wojtyła osales 2 konklaavil 1978. Enne teda osales viimase paavstina 2 konklaavil Gregorius XVI.

Louis de Broglie

Louis Victor Pierre Raymond de Broglie [dö broij] (15. august 1892 Dieppe – 19. märts 1987 Louveciennes) oli prantsuse füüsikateoreetik, Prantsuse Akadeemia liige.

1929. aastal sai ta elektronide laineomaduste avastamise eest Nobeli füüsikaauhinna, olles vaid 37-aastane.

1942. aastal valis Prantsuse Teaduste Akadeemia ta akadeemia eluaegseks sekretäriks. 12. oktoobril 1944 valiti ta Émile Picard'i surma tõttu (suri 1941) vabaks jäänud Prantsuse Akadeemia 1. toolile.

Louis de Broglie sündis aadlikuperes 5. Broglie hertsogi Victori noorema pojana. Kui tema vanem vend Maurice, 6. Broglie hertsog, 1960. aastal ilma järeltulijata suri, sai Louis de Brogliest 7. Broglie hertsog.

UNESCO maailmapärandi nimistu

UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised. Maailmapärandi nimekirja koostamine sai alguse Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioonist, mis võeti vastu UNESCO peakonverentsil Pariisis 16. novembril 1972.

Nimistut haldab Maailmapärandi komitee, kuhu kuuluvad 21 liikmesriigi esindajad. Komitee liikmed valitakse neljaks aastaks. 2009. aasta oktoobris valiti komitee liikmeks Eesti.

Seisuga 10. juuli 2019 kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1121 objekti, sealhulgas 869 kultuuri-, 213 loodus- ja 39 segaobjekti 167 liikmesriigis. UNESCO maailmapärandi konventsiooni on ratifitseerinud 193 liikmesriiki. Kõige rohkem objekte on Itaalias (55), Hiinas (55) ja Hispaanias (48).

Walter Houser Brattain

Walter Houser Brattain (10. veebruar 1902 – 13. oktoober 1987) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

1956. aastal anti talle koos William Shockley ja John Bardeeniga Nobeli füüsikaauhind transistori leiutamise eest.

William Shakespeare

William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.