1978

Sündinud 1978 • Surnud 1978 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad |
◄◄ | | 1974 | 1975 | 1976 | 1977 | 1978 | 1979 | 1980 | 1981 | 1982 | | ►►

1978. aasta (MCMLXXVIII) oli 20. sajandi 78. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

  • ...

Veebruar

  • ...

Märts

Aprill

Mai

Juuni

  • ...

Juuli

  • ...

August

  • ...

September

  • ...

Oktoober

November

Detsember

  • ...

Sündmused Eestis

  • 30. jaanuarA. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva tähistamine UNESCO raames. Tallinnas avatakse kirjaniku monument, mis kujuneb vabamõtlejate kogunemispaigaks.
  • 9. märts – kinnitati nende maa-asulate nimekiri, millel arvati olevat arendamisperspektiivi; nimekiri sisaldas 125 küla ja 118 alevikku[2].
  • 31. mai – Kirikukogu valis EELK peapiiskopiks Tallinna praosti Edgar Hargi, kes õnnistatakse ametisse 31. oktoobril.
  • Oktoobris hakkas ilmuma nõukogudevastane ajaleht Poolpäevaleht[2]. Ajaleht suleti 1979. aasta jaanuaris[2].
  • 28. novemberTõnis Kint ülendas kõik elusolevad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja allohvitserid lipnikeks ja ohvitserid ühe astme kõrgemale viimasest ülendamisest, kuni koloneli auastmeni.
  • Sellest aastast algas 1982. aastani kestnud varasemast intensiivsem venestamine[2].
  • Halbade ilmastikuolude tõttu on põllumajandussaagid väikesed[2]. Selle tõttu on ka valik poelettidel kasin[2].

Sündinud

Surnud

Nobeli auhinnad

Viited

  1. ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 299–300
1. juuli

1. juuli on Gregoriuse kalendri 182. (liigaastal 183.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. juuni (1901–2099).

1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 12. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 8. aprillil 1967 Viinis Austrias. Korralduskoht oli Hofburgi palee. Lauluvõistluse võitis Suurbritannia.

Taani eemaldus lauluvõistlusest kuni 1978. aastani, kuna DR ringhäälingu uus direktor arvas, et lauluvõistlusele minevat raha saab ka mõistlikumalt kasutada.

1976

1976. aasta (MCMLXXVI) oli 20. sajandi 76. aasta.

1977

1977. aasta (MCMLXXVII) oli 20. sajandi 77. aasta.

1978. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1978. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 23. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 22. aprillil 1978 Prantsusmaal Pariisis. Selle võitis Iisrael.

1981

1981. aasta (MCMLXXXI) oli 20. sajandi 81. aasta.

20. november

20. november on Gregoriuse kalendri 324. (liigaastal 325.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. november (1901–2099).

29. detsember

29. detsember on Gregoriuse kalendri 363. päev (liigaastal 364. päev). Juliuse kalendri järgi 16. detsember (1901–2099).

29. juuni

29. juuni on Gregoriuse kalendri 180. (liigaastal 181.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. juuni (1901–2099).

30. detsember

30. detsember on Gregoriuse kalendri 364. päev (liigaastal 365. päev). Juliuse kalendri järgi 17. detsember (1901–2099).

Johannes Paulus I

Johannes Paulus I, ladinapäraselt Ioannes Paulus I (Albino Luciani, [alb'iino lutš'aani] 17. oktoober 1912 – 28. september 1978) oli paavst 1978. Ta oli 263. paavst. Teda on kutsutud naeratavaks paavstiks.

Albino Luciani sündis Itaalias Forno de Canale's (praegune Canale d'Agordo) sotsialistliku taustaga töölise Giovanni Luciani ja Bortola Tanconi 4-lapselises peres. Ta ristiti oma sündimise päeval kodus, kuid ametlikult kinnitati tema ristimine 19. oktoobril 1912 kuraator Achille Ronzoni poolt. Luciani konfirmeeriti 26. septembril 1919 piiskop Giosue Cattarossi poolt.

Luciani õppis alates 1918 Forno de Canale algkoolis, jätkas õpinguid Feltre seminaris, kust siirdus edasi Belluno Gregoriuse seminari. Läbinud ajateenistuse, õppis ta Roomas Paavstlikus Gregoriuse ülikoolis teoloogiat ja kaitses 27. veebruaril 1947 doktorikraadi. Tema doktoritöö käsitles inimhinge temaatikat Antonio Rosmini vaadetes.

Luciani tundis 10-aastaselt kutsumust saada vaimulikuks. 7. juulil 1935 ordineeriti ta katoliku kiriku preestriks. 1937–1947 oli ta kuraator ja oma piiskopkonna seminari prorektor, õpetades ühtlasi dogmaatilist ja moraaliteoloogiat, kanoonilist õigust ja sakraalkunsti.

1948 oli ta Feltre ja Belluno sinodi sekretär ning nimetati oma piiskopkonna progeneraalvikaariks ja 1954 generaalvikaariks. 15. detsembril 1958 nimetas paavst Johannes XXIII Luciani Vittorio Veneto piiskopiks ja ta pühitseti paavsti poolt piiskopiks 27. detsembril 1958. Piiskopina osales ta Vatikani II kirikukogu (1962–1965) kõikidel istungitel ja Itaalia Piiskoppide Konverentsi doktriinikomisjonis.

15. detsembril 1969 määras paavst Paulus VI ta Veneetsia patriarhiks. 5. märtsil 1973 sai ta San Marco kardinalpreestriks. Luciani pidas Veneetsias 5 oikumeenilist konverentsi ning anglikaani kiriku ja katoliku kiriku rahvusvahelise ühiskomisjoni kohtumise. 1972–1975 oli ta Itaalia Piiskoppide Konverentsi asepresident. Ta osales 30. septembrist 6. novembrini 1971, 27. septembrist 26. oktoobrini 1974 ja 30. septembrist 29. oktoobrini 1977 maailma piiskoppide sinodil.

Kardinalina kirjutas Luciani raamatu "Illustrissimi", mis sisaldas kirju mitmesugustele ajaloolistele ja väljamõeldud isikutele, kasutades nende kogemust mõistulugudena oma jutlustes. Adressaatide hulgas olid Jeesus Kristus, kuningas Taavet, habemeajaja Figaro, Austria-Ungari keisrinna Maria Theresa, Pinocchio, Mark Twain, Charles Dickens ja Christopher Marlowe. Juunis 1975 kinnitas ta, et kommunism on kristlusele sobimatu.

Sooja huumorimeelega inimesena, kes ise nimetas end vaikseks, vähenõudlikuks ja tagasihoidlikuks, oli ta jõudnud Rooma veneetslaste sooja kiindumuse saatel. Pärast valimisi suutis ta 27. augusti angelusel (ta valiti laupäeval, nii et see oli tema esimene päev paavstina) maailmale oma loomuliku sõbralikkusega muljet avaldada. Tema stiil oli rabavalt erinev tema eelkäija Paulus VI omast: viimane oli küll austatud, kuid jättis jaheda intellektuaali mulje. Johannes Paulus I sarnanes rohkem Johannes XXIII-ga; oma kiindumuse tõttu mõlemasse mehesse võttis ta endale nimeks Johannes Paulus, mis oli esimene kaksiknimi paavstide ajaloos.

Manne Siegbahn

Karl Manne Georg Siegbahn (3. detsember 1886 Örebro – 26. september 1978 Ängelholm) oli rootsi füüsik.Aastal 1924 sai ta Nobeli füüsikaauhinna uurimuste ja avastuste eest röntgenspektroskoopia vallas.Manne Siegbahn sai 1911. aastal doktorikraadi Lundi ülikoolist; tema väitekiri käsitles magnetvälja mõõtmisi. Aastal 1920 sai temast Lundi ülikooli professor, enne seda oli ta tervise tõttu eemale jäänud eelkäija Johannes Rydbergi kohusetäitja.

Aastal 1923 siirdus Siegbahn professoriks Uppsala ülikooli, kus jätkas röntgenspektroskoopia alaseid uuringuid. Ta töötas muu hulgas välja aparatuuri röntgenikiirguse lainepikkuse ülitäpseks mõõtmiseks ning lõi süsteemi spektrijoonte märkimiseks.

Aastal 1937 sai Siegbahn Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia Nobeli Instituudi füüsikaosakonna direktoriks.

Aastal 1944 patenteeris ta Siegbahni pumba.

Marja Kallasmaa

Marja Kallasmaa (sündinud 21. augustil 1950 Kehras) on eesti keeleteadlane.Ta on uurinud eriti Eesti saarte ja Lääne-Eesti kohanimesid ja nimestruktuuri. Ta on Eesti kohanimeraamatu üks põhiautoreid.

Aastast 1978 töötab ta Eesti Keele Instituudis.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.