1962

Sündinud 1962 • Surnud 1962 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad |
◄◄ | | 1958 | 1959 | 1960 | 1961 | 1962 | 1963 | 1964 | 1965 | 1966 | | ►►

1962. aasta (MCMLXII) oli 20. sajandi 62. aasta.

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

Jaanuar

Mai

Juuni

  • 1. juuni – märgatavalt tõusid toidukaupade hinnad, nt liha 30% ja või 25%[3]. Hinnatõus oli tingitud põllumajandussaaduste kokkuostuhindade suurenemisest[3].
  • 1.–2. juuniNovotšerkasski veresaun, milles Novotšerkasski linna töölised protestisid hinnatõusu ja töömahtude suurendamise vastu (mille tulemusel muutus palk sisuliselt väiksemaks), ning mis suruti sõjaväe poolt vägivaldselt maha. Surma sai 26 inimest, vigastada 87. Sündmuse kajastamine oli Nõukogude Liidu ajakirjanduses keelatud.

September

Detsember

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1962

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1962

Nobeli auhinnad

Viited

  1. ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
  2. ESBL: päev spordiajaloos
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 289
16. august

16. august on Gregoriuse kalendri 228. (liigaastal 229.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. august (1901–2099).

1960. aastad

1960. aastad on ajavahemik 1960. aasta algusest kuni 1969. aasta lõpuni.

1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

1962. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 7. Eurovisiooni lauluvõistlus ja see toimus 18. märtsil 1962 Luxembourgis Luksemburgis. Selle võitis Prantsusmaa.

1963

1963. aasta (MCMLXIII) oli 20. sajandi 63. aasta.

1965

1965. aasta (MCMLXV) oli 20. sajandi 65. aasta.

27. veebruar

27. veebruar on Gregoriuse kalendri 58. päev. Juliuse kalendri järgi 14. veebruar (1901–2099).

30. detsember

30. detsember on Gregoriuse kalendri 364. päev (liigaastal 365. päev). Juliuse kalendri järgi 17. detsember (1901–2099).

5. oktoober

5. oktoober on Gregoriuse kalendri 278. (liigaastal 279.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. september (1901–2099).

Arthur Compton

Arthur Holly Compton (10. september 1892 Wooster – 15. märts 1962 Berkeley) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.

Compton lõpetas 1913. aastal Woosteri ülikooli füüsika erialal ning sai 1916. aastal Princetoni ülikoolist doktorikraadi.

Aastal 1918 hakkas ta uurima röntgenikiirguse hajumist. Aastal 1922 Saint Louise Washingtoni ülikoolis töötades avastas ta, et röntgenikiirguse hajumisel elektronilt kiirguse lainepikkus suureneb. See näitas, et kiirguse käitumist ei saa seletada laineteooriaga, vaid peab kasutama kvantteooriat. Nähtus nimetati Comptoni efektiks.

Arthur Comptoni vend Karl Taylor Compton oli samuti füüsik. Temast sai MIT president. Teine vend Wilson Martindale Compton oli majandusteadlane ning muu hulgas Washingtoni osariigi ülikooli president.

Johannes XXIII

Johannes XXIII, ladinapäraselt Ioannes XXIII (Angelo Giuseppe Roncalli, 25. november 1881 – 3. juuni 1963) oli paavst 1958–1963. Ta oli 261. paavst. Ajakiri Time valis ta 1962. aasta inimeseks.

27. aprillil 2014 kuulutas paavst Franciscus ta pühakuks.

Angelo Giuseppe Roncalli sündis 25. novembril 1881 kella 10.15 paiku hommikul Sotto il Montes talupoja (mezzadria) Giovanni Battista Roncalli ja Marianna Giulia Mazzolla 13-lapselises peres kolmanda lapsena. Ta ristiti samal päeval Santa Maria di Brusicco kirikus preester Francesco Rebuzzini poolt, tema ristiisaks oli vanaonu Zaverio Roncalli. Roncalli võttis esimese armulaua vastu 1888 ja konfirmeeriti 13. veebruaril 1889 Cavicos Bergamo piiskopi poolt.

Roncalli omandas alghariduse kohalikus külakoolis ja jätkas 1892–1900 õpinguid Bergamo seminarides. Ta asus 1901 õppima Roomas San Appolinare instituudis ja omandas 13. juulil 1904 teoloogiadoktori kraadi. Aastast 1902 oli ta Bergamos uute seminaristide prefekt. Pärast õpinguid pidas ta Bergamo seminaris loenguid kiriku ajaloost. Roncalli pühendus Carlo Borromeo tegevuse uurimisele ja avaldas 1958 oma uurimistööst viimase kogumiku. Oma uurimistöö käigus külastas ta Milano raamatukogu Biblioteca Ambrosianat, kus ta tutvus Achille Rattiga. Roncalli uuris ka Salesi Franciscuse tegevust.

Roncalli pidas nooruses vaimulike harjutuste kohta päevikut, mis on hiljem avaldatud. Ta võttis 24. juunil 1895 vastu tonsuuri. 1896 ühines ta frantsiskaanide kolmanda orduga ja andis 23. mail 1897 oma vaimulikud tõotused. 3. juulil 1898 ja 25. juunil 1899 sai Roncalli madalamad vaimulikupühitsused. 11. aprillil 1903 sai ta alamdiakoniks ja 18. detsembril 1903 diakoniks. 10. augustil 1904 ordineeriti Roncalli Roomas Santa Maria in Monte Santo kirikus preestriks. Ta oli 26.–28. aprillil 1910 toimunud Bergamo sinodi sekretär. 24.–25. märtsil 1958 pühitses ta Prantsusmaal Lourdesis kiriku.

Roncalli asus 30. novembril 1901 omandama sõjalist väljaõpet Itaalia 73. jalaväebrigaadis. Ta sai 31. mail 1902 kapraliks ja 30. novembril 1902 seersandiks, kuid lahkus samal aastal tegevteenistusest. Roncalli mobiliseeriti Esimese maailmasõja ajal Itaalia armeesse, kus ta esmalt tegutses sanitarina ja alates 24. maist 1915 kaplanina.

Roncalli osales 1928 Bulgaariat tabanud maavärina järel abitööde koordineerimisel. Töötades diplomaadina Kreekas ja Türgis suhtles ta pidevalt kohalike võimudega. Kui Kreeka oli 1941–1944 okupeeritud, püüdis ta takistada juutide deporteerimist.

Nuntsiusena Prantsusmaal tuli Roncallil tegeleda süüdistustega piiskoppide vastu, kes olid teinud koostööd Vichy valitsusega. Ta korraldas Chartresis katoliiklastest Saksa sõjavangide jaoks teoloogiakursusi, kuid keeldus 2005 ajalehes Corriere della Sera avaldatud andmete alusel 20. novembril 1946 Pius XII poolt talle ja Prantsuse katoliku kirikule dateeritud dokumendi alusel ellu viimast paavsti korraldust orvuks jäänud juudi laste ristimise osas. Ta tunnustas töölispreestrite tegevust. Roncalli sai kardinalina Prantsusmaal tegutseva vaimulikuna traditsioonilise kombe järgi kardinalikübara Prantsusmaa presidendi Vincent Aurioli käest. Ta oli paavstlik delegaat 30. septembril 1954 Rahvusvahelisel armulauakongressil Liibanonis.

Lev Landau

Lev Davidovitš Landau (Лев Давидович Ландау) (22. jaanuar 1908 Bakuu – 1. aprill 1968 Moskva) oli juudi päritolu nõukogude füüsik, NSV Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik (1946), Nobeli füüsikaauhinna laureaat.

Landau oli imelaps, kes astus 14-aastasena Bakuu ülikooli ning õppis korraga füüsika-matemaatika ja keemiateaduskonnas. 16-aastaselt läks ta üle Leningradi ülikooli füüsikateaduskonda, kus sai füüsikadoktoriks 19-aastaselt. Ta tegi olulisi täiendusi kvantmehaanika, tuumafüüsika, teist liiki faasisiirde, ülivoolavuse ja ülijuhtivuse teoorias.

1927 komandeeriti Landau välismaale. Ta õppis Taanis Niels Bohri juures, samuti Inglismaal ja Šveitsis. 1932–1937 juhatas ta Ukraina füüsika-tehnikainstituudi teooriaosakonda Harkivis.

1937–1962 juhatas ta NSV Liidu TA Füüsikaprobleemide Instituudi teooriaosakonda, mida on nimetatud ka Landau kooliks. Kõik sinna soovijad pidid läbima Landau koostatud testi, mida ta nimetas teoreetiliseks miinimumiks. See kattis kõik teoreetilise füüsika alad ja tema ajal suutis ainult 43 inimest selle läbida.

1962. aastal sai Landau Nobeli füüsikaauhinna ülivoolavuse, eriti vedela heeliumi teooria väljatöötamise eest. Ta on saanud Lenini preemia ja 3 Stalini preemiat. Ta on sotsialistliku töö kangelane, Taani, Hollandi ja USA Teaduste Akadeemia, Prantsuse ja Londoni füüsikaühingu ning Londoni Kuningliku Ühingu liige.

1962 elas ta läbi autoõnnetuse, millest ta enam täielikult ei paranenud.

Lev Landau on maetud Moskvasse Novodevitšje kalmistule.

Niels Bohr

Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Ta pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Uganda

Uganda on merepiirita riik Ida-Aafrikas, mis piirneb idas Keenia, põhjas Lõuna-Sudaani, läänes Kongo DV, lõunas Rwanda ja Tansaaniaga. Uganda lõunaosas on Victoria järv.

Alates 1962. aastast, mil Uganda iseseisvus, kuulub Uganda Briti Rahvaste Ühendusse.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.