1952

Sündinud 1952 • Surnud 1952 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad |
◄◄ | | 1948 | 1949 | 1950 | 1951 | 1952 | 1953 | 1954 | 1955 | 1956 | | ►►

1952. aasta (MCMLII) oli 20. sajandi 52. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

  • ...

Veebruar

Märts

Aprill

  • ...

Mai

  • ...

Juuni

  • 13. juuni alustas Rootsi sõjaväeluurele kuulunud raadioluurelennuk Douglas DC-3 Hugin luurelendu Eesti rannikualadel ning jäi kaduma. Lennuki pardal oli 3 lendurit ja 5 raadiooperaatorit. Lennuk lasti alla NSV Liidu õhujõudude poolt Läänemere neutraalvete kohal, kõik lennukis olnud hukkusid. 2004. aastal leiti lennuki jäänused Gotska Sandeni saare juurest ning lennukist 4 inimese jäänused, nelja ülejäänud isiku säilmed on leidmata.

Juuli

August

  • ...

September

  • ...

Oktoober

  • ...

November

Detsember

  • ...

Sündmused Eestis

Jaanuar

Aprill

  • 12. aprill – kasutama hakati Kohtla-Järve põlevkivitehast[1].

Mai

Juuli

September

Oktoober

Detsember

  • ...
  • Austraalia Eesti Organisatsioonide Liit pani aluse Eesti Arhiivile Austraalias[1].
  • Sellest aastast kuni 1955. aastani valitsesid põllumajanduse seisukohast väga halvad ilmaolud, mille tõttu on takistatud heinategu ja saagikoristus[1].

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1952

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1952

Nobeli auhinnad

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 281–282
  2. Põllumeeste kongress Sånga-Säbys. Välis-Eesti, 8. juuni 1952, nr. 23, lk. 8.
14. veebruar

14. veebruar on Gregoriuse kalendri 45. päev. Juliuse kalendri järgi 1. veebruar (1901–2100).

19. juuli

19. juuli on Gregoriuse kalendri 200. (liigaastal 201.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. juuli (1901–2099).

19. september

19. september on Gregoriuse kalendri 262. (liigaastal 263.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. september (1901–2099).

1949

1949. aasta (MCMXLIX) oli 20. sajandi 49. aasta.

1952. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses

1952. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses olid 1952. aastal toimunud Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.

1952. aasta suveolümpiamängud

1952. aasta suveolümpiamängud olid XV kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 19. juulist – 3. augustini 1952 Soomes Helsingis.

1952. aasta taliolümpiamängud

1952. aasta taliolümpiamängud olid VI taliolümpiamängud, mis toimusid 14.–25. veebruarini 1952 Norra pealinnas Oslos.

Oslo sai esimese põhjamaa ja esimese pealinnana taliolümpia korraldamise õigused ROK-i 40. istungil Stockholmis 1947. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Cortina d'Ampezzo (Itaalia) ja Lake Placid (USA).

1953

1953. aasta (MCMLIII) oli 20. sajandi 53. aasta.

1956

1956. aasta (MCMLVI) oli 20. sajandi 56. aasta.

27. juuli

27. juuli on Gregoriuse kalendri 208. (liigaastal 209.) päev. Juliuse kalendri järgi 14. juuli (1901–2099).

Donald Glaser

Donald Arthur Glaser (21. september 1926 – 28. veebruar 2013) oli Ameerika Ühendriikide füüsik ja neurobioloog.

Ta leiutas 1952. aastal mullikambri, mille eest sai Nobeli füüsikaauhinna.

Kreeka-Rooma maadlus

Kreeka-Rooma maadlus (ka klassikaline maadlus ja Prantsuse maadlus) on üks kahest levinumast maadlusviisist. Erinevalt vabamaadlusest ei tohi võistlejad Kreeka-Rooma maadluses haarata teineteist altpoolt vöökohta.

Kreeka-Rooma maadluses võisteldi esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas ning pärast seda on ala kavas olnud kõikidel olümpiamängudel alates 1908. aastast.

Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid aastal 1905. Mõlema maadlusviisi harrastajaid ühendav Rahvusvaheline Maadlusliit FILA (Fédération Internationale de Lutte Amateur) loodi aastal 1912. Liidul on 162 liikmesriiki.

Eesti esimene olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadluses oli Eduard Pütsep 1924. aasta olümpiamängudel Pariisis. Hiljem on olümpiavõitjaks tulnud ka Voldemar Väli 1928. aastal Amsterdamis, Kristjan Palusalu 1936. aastal Berliinis ja Johannes Kotkas 1952. aastal Helsingis. Maailmameistriks on Kreeka-Rooma maadluses tulnud Georg Baumann (1913), August Englas (1953) ja Heiki Nabi (2006 ja 2013).Varem nimetati Kreeka-Rooma maadlust klassikaliseks maadluseks.

Suurbritannia

Suurbritannia (ka Ühendkuningriik) on riik, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ning Šotimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Riigi ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

2017. aasta seisuga oli Suurbritannias elanikke hinnanguliselt 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 1952. aastast kuninganna Elizabeth II.

Briti saarte põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaid keldi keeli. Tänapäeval on keldi keeltest kogu riigis de jure tunnustatud ainult kõmri keel. Suurbritannia de facto riigikeel on germaani keelte hulka kuuluv inglise keel.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.