1945

Sündinud 1945 • Surnud 1945 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad |
◄◄ | | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | 1946 | 1947 | 1948 | 1949 | | ►►

1945. aasta (MCMXLV) oli 20. sajandi 45. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

  • ...

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

News. V.E. Day BAnQ P48S1P12270
Montreal Daily Star: "Germany Quit", 7. mai 1945

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Sündmused Eestis

  • Kevadel hakati linnades laiaulatuslikult koristama varemeid, mille asemel loodi palju haljasalasid[1].

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1945

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1945

Nobeli auhinnad

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 268–271
13. detsember

13. detsember on Gregoriuse kalendri 347. päev (liigaastal 348. päev). Juliuse kalendri järgi 30. november (1901–2099).

14. veebruar

14. veebruar on Gregoriuse kalendri 45. päev. Juliuse kalendri järgi 1. veebruar (1901–2100).

1946

1946. aasta (MCMXLVI) oli 20. sajandi 46. aasta.

1949

1949. aasta (MCMXLIX) oli 20. sajandi 49. aasta.

28. veebruar

28. veebruar on Gregoriuse kalendri 59. päev. Juliuse kalendri järgi 15. veebruar (1901–2099).

29. juuni

29. juuni on Gregoriuse kalendri 180. (liigaastal 181.) päev. Juliuse kalendri järgi 16. juuni (1901–2099).

30. aprill

30. aprill on Gregoriuse kalendri 120. (liigaastal 121.) päev. Juliuse kalendri järgi 17. aprill (1901–2099).

5. mai

5. mai on Gregoriuse kalendri 125. (liigaastal 126.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. aprill (1901–2099).

Alev

Alev on harilikult linnast väiksem tiheasustusega asula. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.

16. sajandil oli Eestis 14 alevit (Helme, Karksi, Kastre, Keila, Kirumpää, Koluvere, Kuressaare, Laiuse, Lihula, Otepää, Pirita, Põltsamaa, Valga ja Viru-Nigula), mida on mõnikord üsna raske linnadest eristada. Nii on väidetud, et Keila sai linnaõiguse juba keskajal, samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaõiguse andmise täpset daatumit. Enamik keskaegseid aleveid hävis Liivi sõjas. Lihula, Keila, Kuressaare, Otepää, Põltsamaa ja Valga on hiljem saanud hiljem linnadeks.

20. sajandi alguseks oli Eestis taas tekkinud kümneid õigusliku staatuseta aleveid. 1917. aastast alates anti neist paljudele alevina omavalitsusõigused (siiski ei saanud alevi õigusi näiteks Ambla, Laura või Lihula), paralleelselt järgnes suuremate alevite ümbernimetamine linnadeks. Omavalitsuste struktuuri lihtsustamise huvides nimetas Vabariigi President Konstantin Päts 1. mail 1938 jõustunud Linnaseadusega 14 siis eksisteerinud alevit (Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani) ümber kolmanda astme linnadeks, ainult Võõpsu alev kaotati ja liideti Räpina vallaga.

Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal, 1945. aastal asutati valdade koosseisus uued, töölis-, linna tüüpi ja kuurortalevid. Esimestena muudeti 13. septembril 1945 aleviteks Järvakandi, Kehra, Kohila, Rapla, Ambla, Järva-Jaani, Lihula, Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Nuia, Võhma ja Räpina.

1. jaanuaril 1983 oli Eestis 24 alevit. Tänapäeval on Eestis 12 alevit: Aegviidu, Järva-Jaani, Järvakandi, Kiili, Kohila, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Märjamaa, Paikuse, Pärnu-Jaagupi, Tootsi ja Vändra. Neist kuus (Aegviidu, Järvakandi, Kohtla-Nõmme, Lavassaare, Tootsi ja Vändra) on minevikus olnud samanimelise valla ainsad asulad (alevvallad).

Pikemalt artiklis Eesti alevite loend

Kolmas riik

Kolmas riik ehk Kolmas Reich (saksa keeles Drittes Reich; kasutatakse ka nimekuju Natsi-Saksamaa) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

"Kolmas riik" tähistas natsionaalsotsialistliku mõtteviisi kohaselt riiki, mille eelkäijad olid Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik (843–1806 kui "Esimene riik") ja "Saksa keisririik" (1871–1918 kui "Teine riik").

"Kolmas riik" pidi pärast Weimari Vabariigi lõppu 1933. aastal hakkama tähistama Saksamaa hiilguse taassündi. Mõiste võttis esimesena kasutusele Arthur Moeller van den Bruck oma 1922. aastal ilmunud raamatu pealkirjas.

Lõuna-Aafrika Vabariik

Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. See piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga (viimast ümbritseb täielikult Lõuna-Aafrika Vabariigi territoorium).

Lõuna-Aafrika Vabariik on üks vähestest Aafrika riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret ja regulaarseid valimisi on korraldatud peaaegu sajand. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud, koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis.

LAV-i on nimetatud ka Vikerkaareriigiks. Selle termini lõi peapiiskop Desmond Tutu, hiljem võttis selle kasutusele president Nelson Mandela. Mandela kasutas seda terminit metafoorina, et kirjeldada riigi uuesti arenevat multikultuurset mitmekesisust. Riigi sotsiaalpoliitika on Aafrikas haruldane. 2007. aastal laiendas riik abiellumisõiguse ka samasoolistele paaridele (Belgia, Hollandi, Hispaania ja Kanada eeskujul).

Kaks filosoofilist kontseptsiooni on saanud alguse Lõuna-Aafrika Vabariigist: ubuntu (uskumine, et jagamine seob terve inimkonna) ja Mahatma Gandhi "passiivne vastupanu" (satyagraha) ideoloogia, mida ta arendas Lõuna-Aafrikas elades.

2010. aastal võõrustas Lõuna-Aafrika Vabariik jalgpalli maailmameistrivõistlusi. See oli esimene kord, kui turniir peeti Aafrikas.

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda. Sõjas osalesid pea kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist. Totaalse sõja tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist holokaust), strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.Jaapani Keisririik alustas sõda Hiina Vabariigiga juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu Aasia ja Vaikse ookeani üle, kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939, mil Saksamaa alustas sissetungi Poolasse ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas Itaalia ja Jaapaniga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel ära Poola, Soome, Rumeenia ja Balti riigid. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja Briti Rahvaste Ühenduse vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad Põhja- ja Ida-Aafrikas, Britannia lahing, Londoni pommitamine, Balkani kampaania ja pikk Atlandi lahing. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid sissetungi Nõukogude Liitu, luues sellega ajaloo suurima maismaa-sõjatandri, kus takerdunud teljeriikide väeüksused kurnamissõjas raskeid kaotusi kandsid. Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan Suurbritannia kolooniat Malaial ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Teljeriikide üldpealetung peatati 1942. aastal, kui Jaapan kaotas kriitilise tähtsusega Midway lahingu, Saksamaa ja Itaalia alistati lääneliitlaste poolt kõigepealt Põhja-Aafrikas, ning seejärel otsustavalt Nõukogude Liidu poolt Stalingradis. 1943. aastal, pärast mitmeid järestikuseid Saksa vägede kaotusi idarindel, Itaalia sõjast väljalöönud liitlasvägede sissetungi Sitsiiliasse ja Itaaliasse, ning liitlaste olulisi võite Jaapani vastu Vaiksel ookeanil, kaotasid teljeriigid strateegilise initsiatiivi ja asusid kõigil rinnetel taanduma. 1944. aastal tungisid lääneliitlased Normandia dessandiga sakslaste poolt okupeeritud Prantsusmaale ja Nõukogude Liit vallutas tagasi kõik varem kaotatud alad, tungides seejärel edasi Saksamaa enda territooriumile. 1944. ja 1945. aastal tabasid jaapanlasi Mandri-Aasias, täpsemalt Lõuna-Hiinas ja Birmas, mitmed sõjalised tagasilöögid ja Vaiksel ookeanil nõrgestasid liitlased järjest enam Jaapani Keiserlikku Mereväge, hõivates lisaks jaapanlastelt sealsed olulised saared.

Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale, millele järgnes Berliini vallutamine Nõukogude Liidu vägede poolt, Adolf Hitleri enesetapp ja Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 8. mail 1945. Potsdami deklaratsiooni ja Jaapani alistumisest keeldumise järel heitsid Ameerika Ühendriigid aatomipommid Jaapani linnadele Hiroshimale (6. augustil) ja Nagasakile (9. augustil). Seoses järjest tõenäolisemaks muutuva liitlasvägede sissetungiga Jaapani saarestikku, uute jaapanivastaste aatomipommirünnakute riskiga ja Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse alistus Jaapan 2. septembril 1945. Sellega lõppes sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil, kindlustades liitlasvägedele täieliku võidu.

Teine maailmasõda muutis maailma poliitilist ja sotsiaalset struktuuri. Tulevaste konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Sõja võitnud suurvõimud – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia said ÜRO Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks. Nõukogude Liidust ja Ameerika Ühendriikidest kujunesid konkureerivad supervõimud, kelle vahel kulges järgnevalt 46 aastat kestnud külm sõda. Sõja lõppedes hoogu kogunud Aafrika ja Aasia dekoloniseerimine vähendas omakorda Lääne-Euroopa riikide mõjuvõimu.

Tšehhoslovakkia

Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja1945–1992.

Tšehhoslovakkia naaberriigid olid Saksamaa (1945–1990 Lääne-Saksamaa ja Saksa DV), Poola, NSV Liit (alates 1992 Ukraina), Rumeenia (kuni 1939), Ungari ja Austria.

Wehrmacht

Wehrmacht (kuula) ("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu.

Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus.

Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 193. ÜRO peasekretär on António Guterres.

ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.

Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.

Eesti keeles on selle organisatsiooni ametlik nimi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja lühend ÜRO, ehkki mõnes keeles piirdutakse ingliskeelse lühivormi (United Nations) tõlkega. Eestikeelne kasutus rõhutab institutsiooni. Jaak Jõerüüt: "On tõenäoline, et see kalk bürokraatlik “organisatsiooni”-lisand kandus eesti keelde vene keelest. Stalinile pidi see igatahes paremini sobima kui mingi abstraktne ja üllas ühinemisidee."ÜRO ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.