1944

Sündinud 1944 • Surnud 1944 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad |
◄◄ | | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | 1946 | 1947 | 1948 | | ►►

1944. aasta (MCMXLIV) oli 20. sajandi 44. aasta.

Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastast; Eesti filmi kohta vaata 1944 (film); 2016. aasta Ukraina Eurovisiooni-laulu kohta vaata artiklit 1944 (laul).

Sündmused maailmas

Jaanuar

  • ...

Veebruar

  • 23. veebruarJossif Stalin küüditas miljon Saksa okupantide abistamises süüdistatud tšetšeeni ja ingušši (kogu rahva) ning likvideeris ühtlasi Tšetšeeni-Inguši ANSV.

Märts

Aprill

  • ...

Mai

Juuni

Juuli

August

  • ...

September

  • ...

Oktoober

  • 13. oktoober – sakslased jätsid maha Riia ja keskendusid Ida-Preisimaa kaitsmisele

November

  • ...

Detsember

  • ...

Sündmused Eestis

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1944

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1944

Nobeli auhinnad

Viited

  1. 1,0 1,1 ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 261–268
18. september

18. september on Gregoriuse kalendri 261. (liigaastal 262.) päev. Juliuse kalendri järgi 5. september (1901–2099).

1942

1942. aasta (MCMXLII) oli 20. sajandi 42. aasta.

1946

1946. aasta (MCMXLVI) oli 20. sajandi 46. aasta.

20. juuli

20. juuli on Gregoriuse kalendri 201. (liigaastal 202.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. juuli (1901–2099).

2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 61. Eurovisiooni lauluvõistlus. Rootsi rahvusringhääling Sveriges Television (SVT) sai lauluvõistluse korraldamisõiguse tänu Måns Zelmerlöwi võidule Viinis toimunud 2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. See oli kuues kord, mil Rootsi korraldas Eurovisiooni lauluvõistlust. Viimati toimus lauluvõistlus Rootsis 2013. aastal. Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 10. ja 12. mail ning finaal 14. mail 2016.

Lauluvõistlustel osales 43 riiki. Võistlusele naasid Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia ning Ukraina.

See oli esimene kord pärast 1975. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust, kui hääletussüsteemi on muudetud.

Lauluvõistluse võitis 534 punktiga Ukraina, keda esindas Džamala lauluga "1944".

21. september

21. september on Gregoriuse kalendri 264. (liigaastal 265.) päev. Juliuse kalendri järgi 8. september (1901–2099).

31. juuli

31. juuli on Gregoriuse kalendri 212. (liigaastal 213.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. juuli (1901–2099).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

EMTA suunab siia; lühendi teiste tähenduste kohta vaata EMTA (täpsustus)Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on avalik-õiguslik Eesti muusikakõrgkool Tallinnas, mis asutati 1919. aastal Estonia Seltsi algatusel Tallinna Kõrgema Muusikakooli nime all. Akadeemia avaaktus toimus 28. septembril Estonia kontserdisaalis.Lavakunstikool asutati konservatooriumi juurde esmalt 1938. aastal, kuid sõja puhkemise tõttu ei saanud see kaua tegutseda. Teatriharidust on akadeemias järjepidevalt antud alates 1957. aastast.

Gérard Mourou

Gérard Albert Mourou (sündinud 22. juunil 1944 Albertville'is) on prantsuse füüsik, pioneer elektrotehnika ja laserite alal.

2018. aastal sai ta koos Arthur Ashkini ja Donna Stricklandiga Nobeli füüsikaauhinna.

Makoto Kobayashi

Makoto Kobayashi (jaapani keeles 小林 誠 Kobayashi Makoto; sündinud 7. aprillil 1944 Nagoyas) on jaapani füüsik.

2008. aastal sai ta neljandiku Nobeli füüsikaauhinnast.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel. See algas jaanuaris 1944 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ning lõppes Eesti Vabariigi taastamisega augustis 1991 ja Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni vägede väljaviimisega Eestist augustis 1994.

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.

Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944.

Väljaarvatud Viru Ingeri, mis jäi väegrupp Nord sõjalisse haldusse, liideti Eesti alad Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu kui Eesti kindralkomissariaat.

Serge Haroche

Serge Haroche (sündinud 11. septembril 1944 Casablancas Marokos) on prantsuse füüsik, kes koos David Winelandiga sai 2012. aastal Nobeli füüsikaauhinna.

Alates 2001. aastast töötab Haroche kvantfüüsika professorina Collège de France’is.

Haroche on teinud katseid ülijuhtivast materjalist peeglitega, mida on jahutatud ülimadalate temperatuurideni. Seal vahel on õnnestunud hoida footonit kuni kümnendiku sekundit, mis on võimaldanud mõõta ja mõjutada selle valgusosakese omadusi.

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda. Sõjas osalesid pea kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist. Totaalse sõja tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist holokaust), strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.Jaapani Keisririik alustas sõda Hiina Vabariigiga juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu Aasia ja Vaikse ookeani üle, kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939, mil Saksamaa alustas sissetungi Poolasse ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas Itaalia ja Jaapaniga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel ära Poola, Soome, Rumeenia ja Balti riigid. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja Briti Rahvaste Ühenduse vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad Põhja- ja Ida-Aafrikas, Britannia lahing, Londoni pommitamine, Balkani kampaania ja pikk Atlandi lahing. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid sissetungi Nõukogude Liitu, luues sellega ajaloo suurima maismaa-sõjatandri, kus takerdunud teljeriikide väeüksused kurnamissõjas raskeid kaotusi kandsid. Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan Suurbritannia kolooniat Malaial ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Teljeriikide üldpealetung peatati 1942. aastal, kui Jaapan kaotas kriitilise tähtsusega Midway lahingu, Saksamaa ja Itaalia alistati lääneliitlaste poolt kõigepealt Põhja-Aafrikas, ning seejärel otsustavalt Nõukogude Liidu poolt Stalingradis. 1943. aastal, pärast mitmeid järestikuseid Saksa vägede kaotusi idarindel, Itaalia sõjast väljalöönud liitlasvägede sissetungi Sitsiiliasse ja Itaaliasse, ning liitlaste olulisi võite Jaapani vastu Vaiksel ookeanil, kaotasid teljeriigid strateegilise initsiatiivi ja asusid kõigil rinnetel taanduma. 1944. aastal tungisid lääneliitlased Normandia dessandiga sakslaste poolt okupeeritud Prantsusmaale ja Nõukogude Liit vallutas tagasi kõik varem kaotatud alad, tungides seejärel edasi Saksamaa enda territooriumile. 1944. ja 1945. aastal tabasid jaapanlasi Mandri-Aasias, täpsemalt Lõuna-Hiinas ja Birmas, mitmed sõjalised tagasilöögid ja Vaiksel ookeanil nõrgestasid liitlased järjest enam Jaapani Keiserlikku Mereväge, hõivates lisaks jaapanlastelt sealsed olulised saared.

Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale, millele järgnes Berliini vallutamine Nõukogude Liidu vägede poolt, Adolf Hitleri enesetapp ja Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 8. mail 1945. Potsdami deklaratsiooni ja Jaapani alistumisest keeldumise järel heitsid Ameerika Ühendriigid aatompommid Jaapani linnadele Hiroshimale (6. august) ja Nagasakile (9. august). Seoses järjest tõenäolisemaks muutuva liitlasvägede sissetungiga Jaapani saarestikku, uute jaapanivastaste aatompommirünnakute riskiga ja Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse alistus Jaapan 2. septembril 1945. Sellega lõppes sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil, kindlustades liitlasvägedele täieliku võidu.

Teine maailmasõda muutis maailma poliitilist ja sotsiaalset struktuuri. Tulevaste konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Sõja võitnud suurvõimud – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia said ÜRO Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks. Nõukogude Liidust ja Ameerika Ühendriikidest kujunesid konkureerivad supervõimud, kelle vahel kulges järgnevalt 46 aastat kestnud külm sõda. Sõja lõppedes hoogu kogunud Aafrika ja Aasia dekoloniseerimine vähendas omakorda Lääne-Euroopa riikide mõjuvõimu.

Vene NFSV

Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju: Vene Föderatsioon) oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.