1943

Sündinud 1943 • Surnud 1943 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad |
◄◄ | | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | 1946 | 1947 | | ►►

1943. aasta (MCMXLIII) oli 20. sajandi 43. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Veebruar

Märts

  • ...

Aprill

  • ...

Mai

  • ...

Juuni

Juuli

August

  • 9. august – Kaukaasias Karatšai Autonoomses Oblastis toimus nõukogude võimude poolt teostatud karatšaide massiküüditamise esimene laine. 472 inimese väljasaatmine oma kodumaalt oli ettevalmistuseks 2. novembril 1943 toime pandud suurküüditamisele.

September

  • ...

Oktoober

  • ...

November

Detsember

  • 28. ja 29. detsembril toimus totaalne küüditamine Kalmõkkias – kalmõkid asustati oma kodumaalt ümber erinevatesse Siberi piirkondadesse.

Sündmused Eestis

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

  • ...

Mai

Juuni

  • ...

Juuli

August

September

Oktoober

November

  • ...

Detsember

  • ...

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1943

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1943

Nobeli auhinnad

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 260–261
10. juuli

10. juuli on Gregoriuse kalendri 191. (liigaastal 192.) päev. Juliuse kalendri järgi 27. juuni (1901–2099).

19. aprill

19. aprill on Gregoriuse kalendri 109. (liigaastal 110.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. aprill (1901–2099).

1940. aastad

1940. aastad on ajavahemik 1940. aasta algusest kuni 1949. aasta lõpuni.

1942

1942. aasta (MCMXLII) oli 20. sajandi 42. aasta.

1946

1946. aasta (MCMXLVI) oli 20. sajandi 46. aasta.

31. juuli

31. juuli on Gregoriuse kalendri 212. (liigaastal 213.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. juuli (1901–2099).

Arthur B. McDonald

Arthur Bruce McDonald (sündinud 29. augustil 1943) on Kanada astrofüüsik.

2015. aastal anti talle ja Takaaki Kajitale Nobeli füüsikaauhind.

Betty Williams

Betty Williams (sündinud 22. mail 1943) on Põhja-Iirimaa (Suurbritannia) ühiskonnaaktivist, kes 1976. aastal sai koos Mairead Corriganiga Nobeli rahuauhinna panuse eest mitmete Põhja-Iirimaa konfliktide rahumeelsesse lahenduskäiku. Ta on organisatsiooni Inimeste Rahuühendus (Community of Peace People), mis aitas/aitab Põhja-Iirimaal saavutada rahu, kaasasutaja.

Betty Williams juhib 2006. aastal asutatud Ülemaailmset Laste Fondi (Global Childrens's Foundation) ning on organisatsiooni World Centers of Compassion for Children International president.

Henrik Pontoppidan

Henrik Pontoppidan (24. juuli 1857 Fredericia – 21. august 1943 Kopenhaagen) oli taani kirjanik, kes 1917. aastal jagas Karl Gjellerupiga Nobeli kirjandusauhinda.

John Michael Kosterlitz

John Michael Kosterlitz (sündinud 22. juunil 1943 Aberdeenis) on šoti päritolu Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik.

2016. aastal anti talle, Duncan Haldane'ile ja David Thoulessile Nobeli füüsikaauhind topoloogiliste faasisiirete teoreetilise avastamise eest tahkistes.

Klaus von Klitzing

Klaus von Klitzing (sündinud 28. juunil 1943 Schrodas (tänapäeval Środa Wielkopolska Poolas)) on saksa füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Ta on tuntud Halli kvantefekti avastajana, mille eest anti talle 1985. aastal Nobeli füüsikaauhind.

Liibanon

Liibanon on riik Lähis-Idas. Asub Vahemere idarannikul. Piirneb põhjas ja idas Süüriaga, lõunas Iisraeliga.

Liibanoni elanikest on 57% muslimid (35% šiiidid ja 22% sunniidid), 36% kristlased ja 7% druusid (2001).

Liibanon iseseisvus 1943. aastal, olles varem kuni Esimene maailmasõjani Osmanite riigi osa ja seejärel valitsetav Prantsusmaa poolt mandaadi alusel aastatel 1926–1946.

1975–1990 peeti riigis kodusõda, millesse sekkusid nii Iisrael kui ka Süüria.

Liibanoni rahvuspuu on seeder.

Esimesed kristlased põgenesid roomlaste tagakiusamise eest peitu Liibanoni Qadisha orgu. 2017. aasta seisuga elab selles orus kõige rohkem kristlasi.

Omakaitse

Omakaitse (lühend OK; okupatsioonivõimude kasutatud saksakeelne termin Selbstschutz) oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941–1944.

Pieter Zeeman

Pieter Zeeman (25. mai 1865 Zonnemaire – 9. oktoober 1943 Amsterdam) oli hollandi füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Aastal 1902 sai ta Zeemani efekti avastamise eest Nobeli füüsikaauhinna. Ta jagas auhinda Hendrik Lorentziga, kes esitas teooria Zeemani efekti seletamiseks.

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda. Sõjas osalesid pea kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist. Totaalse sõja tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist holokaust), strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.Jaapani Keisririik alustas sõda Hiina Vabariigiga juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu Aasia ja Vaikse ookeani üle, kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939, mil Saksamaa alustas sissetungi Poolasse ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas Itaalia ja Jaapaniga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel ära Poola, Soome, Rumeenia ja Balti riigid. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja Briti Rahvaste Ühenduse vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad Põhja- ja Ida-Aafrikas, Britannia lahing, Londoni pommitamine, Balkani kampaania ja pikk Atlandi lahing. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid sissetungi Nõukogude Liitu, luues sellega ajaloo suurima maismaa-sõjatandri, kus takerdunud teljeriikide väeüksused kurnamissõjas raskeid kaotusi kandsid. Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan Suurbritannia kolooniat Malaial ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Teljeriikide üldpealetung peatati 1942. aastal, kui Jaapan kaotas kriitilise tähtsusega Midway lahingu, Saksamaa ja Itaalia alistati lääneliitlaste poolt kõigepealt Põhja-Aafrikas, ning seejärel otsustavalt Nõukogude Liidu poolt Stalingradis. 1943. aastal, pärast mitmeid järestikuseid Saksa vägede kaotusi idarindel, Itaalia sõjast väljalöönud liitlasvägede sissetungi Sitsiiliasse ja Itaaliasse, ning liitlaste olulisi võite Jaapani vastu Vaiksel ookeanil, kaotasid teljeriigid strateegilise initsiatiivi ja asusid kõigil rinnetel taanduma. 1944. aastal tungisid lääneliitlased Normandia dessandiga sakslaste poolt okupeeritud Prantsusmaale ja Nõukogude Liit vallutas tagasi kõik varem kaotatud alad, tungides seejärel edasi Saksamaa enda territooriumile. 1944. ja 1945. aastal tabasid jaapanlasi Mandri-Aasias, täpsemalt Lõuna-Hiinas ja Birmas, mitmed sõjalised tagasilöögid ja Vaiksel ookeanil nõrgestasid liitlased järjest enam Jaapani Keiserlikku Mereväge, hõivates lisaks jaapanlastelt sealsed olulised saared.

Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale, millele järgnes Berliini vallutamine Nõukogude Liidu vägede poolt, Adolf Hitleri enesetapp ja Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 8. mail 1945. Potsdami deklaratsiooni ja Jaapani alistumisest keeldumise järel heitsid Ameerika Ühendriigid aatomipommid Jaapani linnadele Hiroshimale (6. augustil) ja Nagasakile (9. augustil). Seoses järjest tõenäolisemaks muutuva liitlasvägede sissetungiga Jaapani saarestikku, uute jaapanivastaste aatomipommirünnakute riskiga ja Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse alistus Jaapan 2. septembril 1945. Sellega lõppes sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil, kindlustades liitlasvägedele täieliku võidu.

Teine maailmasõda muutis maailma poliitilist ja sotsiaalset struktuuri. Tulevaste konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Sõja võitnud suurvõimud – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia said ÜRO Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks. Nõukogude Liidust ja Ameerika Ühendriikidest kujunesid konkureerivad supervõimud, kelle vahel kulges järgnevalt 46 aastat kestnud külm sõda. Sõja lõppedes hoogu kogunud Aafrika ja Aasia dekoloniseerimine vähendas omakorda Lääne-Euroopa riikide mõjuvõimu.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.