1941

Sündinud 1941 • Surnud 1941 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad |
◄◄ | | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | 1945 | | ►►

1941. aasta (MCMXLI) oli 20. sajandi 41. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

  • 8. augustEestist Saaremaalt lähtus Nõukogude lennuväe esimene pommirünnak Berliini. Nõukogude andmeil sooritati Kogula ja Aste lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini Saksamaa pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050 kg.

September

Oktoober

November

Detsember

Sündmused Eestis

Next.svg Pikemalt artiklis 1941. aasta Eestis

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

  • 7. august – Saksa väed jõudsid välja Soome lahe äärde ning lõikasid ära maismaa taganemistee Põhja-Eestis, saartel ja Tallinnas asuvatel nõukogude vägedel.
  • 24. august – Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurik Eestirand sai tabamuse ja kapten juhtis selle madalikule Prangli saare lähedal. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobiliseeritud mehed keda Nõukogude võimud kavatsesid viia NKVD tööpataljonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördusid kodudesse tagasi 31. augustil.
  • 28. augustEesti ja Saksa väeüksused vabastasid Tallinna.

September

Oktoober

November

  • 1. november – koolid alustasid tegevust. Sisedirektori korraldusel tuli sel puhul kogu Eestis heisata Eesti ja Saksa lipud.

Detsember

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1941

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1941

Nobeli auhinnad

Viited

  1. ESBL veebis (vaadatud 21.03.2015)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 251–257
14. juuni

14. juuni on Gregoriuse kalendri 165. (liigaastal 166.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. juuni (1901–2099).

17. aprill

17. aprill on Gregoriuse kalendri 107. (liigaastal 108.) päev. Juliuse kalendri järgi 4. aprill (1901–2099).

17. september

17. september on Gregoriuse kalendri 260. (liigaastal 261.) päev. Juliuse kalendri järgi 4. september (1901–2099).

1942

1942. aasta (MCMXLII) oli 20. sajandi 42. aasta.

28. august

28. august on Gregoriuse kalendri 240. (liigaastal 241.) päev. Juliuse kalendri järgi 15. august (1901–2099).

30. juuni

30. juuni on Gregoriuse kalendri 181. (liigaastal 182.) päev. Juliuse kalendri järgi 17. juuni (1901–2099).

8. juuli

8. juuli on Gregoriuse kalendri 189. (liigaastal 190.) päev. Juliuse kalendri järgi 25. juuni (1901–2099).

David Gross

David Jonathan Gross (sündinud 19. veebruaril 1941 Washingtonis) on Ameerika Ühendriikide osakestefüüsik ja stringiteooria uurija.

2004. aastal sai ta koos Frank Wilczeki ja David Politzeriga Nobeli füüsikaauhinna.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

EMTA suunab siia; lühendi teiste tähenduste kohta vaata EMTA (täpsustus)Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on avalik-õiguslik Eesti muusikakõrgkool Tallinnas, mis asutati 1919. aastal Estonia Seltsi algatusel Tallinna Kõrgema Muusikakooli nime all. Akadeemia avaaktus toimus 28. septembril Estonia kontserdisaalis.Lavakunstikool asutati konservatooriumi juurde esmalt 1938. aastal, kuid sõja puhkemise tõttu ei saanud see kaua tegutseda. Teatriharidust on akadeemias järjepidevalt antud alates 1957. aastast.

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis. Piirnes põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti NSV-ga ja idas Vene NFSV-ga.

Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn.

Eesti NSV kuulutati välja pärast Nõukogude Liidu korraldatud juunipööret Riigivolikogu II koosseisu otsusega 21. juulil 1940. 22. juulil esitas Riigivolikogu NSV Liidu Ülemnõukogule "palve" Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu Riigivolikogu "palve" rahuldada ja Eesti NSV vastu võtta NSV Liidu koosseisu.

Jugoslaavia

Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.

Aastatel 1918–1929 oli selle liitriigi ametlikuks nimeks Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik. Aastast 1929 sisaldus riigi kõigis nimedes ametlikult sõna Jugoslaavia.

Enne lagunemise algust koosnes Jugoslaavia kuuest liiduvabariigist: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (mille koosseisus olid autonoomsete üksustena Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia.

Tänapäeval kutsutakse endist Jugoslaaviat, mis ei ole Euroopa Liiduga ühinenud Lääne-Balkaniks.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941.

Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis, valiti kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega Riigivolikogu uus koosseis (Riiginõukogu ei kujundatud!), kuulutati Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud.

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946. Punaarmeesse ei kuulunud merevägi, lennuvägi, õhudessantvägi ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadile alluvad NKVD väed.

Punaarmee loodi Rahvakomissaride Nõukogu 28. jaanuari 1918. aasta dekreedi "Kohustuslikust sõjaväelisest väljaõppest" ("Об обязательном обучении военному искусству"). Esimesed Punaarmee väeosad moodustati punakaartlastest.

Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)

Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Saksa okupatsioon Eestis kestis 1941. aasta septembrist 1944. aasta oktoobrini.

Esimesed Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5. juulil 1941 ning viimasena lahkusid Saksa väed Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944.

Väljaarvatud Viru Ingeri, mis jäi väegrupp Nord sõjalisse haldusse, liideti Eesti alad Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu kui Eesti kindralkomissariaat.

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda. Sõjas osalesid pea kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist. Totaalse sõja tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist holokaust), strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.Jaapani Keisririik alustas sõda Hiina Vabariigiga juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu Aasia ja Vaikse ookeani üle, kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939, mil Saksamaa alustas sissetungi Poolasse ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas Itaalia ja Jaapaniga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel ära Poola, Soome, Rumeenia ja Balti riigid. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja Briti Rahvaste Ühenduse vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad Põhja- ja Ida-Aafrikas, Britannia lahing, Londoni pommitamine, Balkani kampaania ja pikk Atlandi lahing. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid sissetungi Nõukogude Liitu, luues sellega ajaloo suurima maismaa-sõjatandri, kus takerdunud teljeriikide väeüksused kurnamissõjas raskeid kaotusi kandsid. Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan Suurbritannia kolooniat Malaial ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Teljeriikide üldpealetung peatati 1942. aastal, kui Jaapan kaotas kriitilise tähtsusega Midway lahingu, Saksamaa ja Itaalia alistati lääneliitlaste poolt kõigepealt Põhja-Aafrikas, ning seejärel otsustavalt Nõukogude Liidu poolt Stalingradis. 1943. aastal, pärast mitmeid järestikuseid Saksa vägede kaotusi idarindel, Itaalia sõjast väljalöönud liitlasvägede sissetungi Sitsiiliasse ja Itaaliasse, ning liitlaste olulisi võite Jaapani vastu Vaiksel ookeanil, kaotasid teljeriigid strateegilise initsiatiivi ja asusid kõigil rinnetel taanduma. 1944. aastal tungisid lääneliitlased Normandia dessandiga sakslaste poolt okupeeritud Prantsusmaale ja Nõukogude Liit vallutas tagasi kõik varem kaotatud alad, tungides seejärel edasi Saksamaa enda territooriumile. 1944. ja 1945. aastal tabasid jaapanlasi Mandri-Aasias, täpsemalt Lõuna-Hiinas ja Birmas, mitmed sõjalised tagasilöögid ja Vaiksel ookeanil nõrgestasid liitlased järjest enam Jaapani Keiserlikku Mereväge, hõivates lisaks jaapanlastelt sealsed olulised saared.

Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale, millele järgnes Berliini vallutamine Nõukogude Liidu vägede poolt, Adolf Hitleri enesetapp ja Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 8. mail 1945. Potsdami deklaratsiooni ja Jaapani alistumisest keeldumise järel heitsid Ameerika Ühendriigid aatompommid Jaapani linnadele Hiroshimale (6. august) ja Nagasakile (9. august). Seoses järjest tõenäolisemaks muutuva liitlasvägede sissetungiga Jaapani saarestikku, uute jaapanivastaste aatompommirünnakute riskiga ja Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse alistus Jaapan 2. septembril 1945. Sellega lõppes sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil, kindlustades liitlasvägedele täieliku võidu.

Teine maailmasõda muutis maailma poliitilist ja sotsiaalset struktuuri. Tulevaste konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Sõja võitnud suurvõimud – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia said ÜRO Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks. Nõukogude Liidust ja Ameerika Ühendriikidest kujunesid konkureerivad supervõimud, kelle vahel kulges järgnevalt 46 aastat kestnud külm sõda. Sõja lõppedes hoogu kogunud Aafrika ja Aasia dekoloniseerimine vähendas omakorda Lääne-Euroopa riikide mõjuvõimu.

Theodor Hänsch

Theodor Wolfgang Hänsch (sündinud 30. oktoobril 1941) on saksa füüsik.

2005. aastal sai ta ühe neljandiku Nobeli füüsikaauhinnast laseril põhineva spektroskoopia arendamise eest. Ta jagas auhinda John L. Halli ja Roy J. Glauberiga.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.