1940

Sündinud 1940 • Surnud 1940 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad |
◄◄ | | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | | ►►

1940. aasta (MCMXL) oli 20. sajandi 40. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Next.svg Pikemalt artiklis Jaanuar 1940

Veebruar

  • ...

Märts

Aprill

Mai

  • 14. maiSaksamaa pommirünnakus hävis kaks kolmandikku Rotterdami linnast, hukkus ligi tuhat inimest.
  • 15. mai – USAs tulid müügile esimesed nailonsukkpüksid.

Juuni

Juuli

  • ...

August

  • 14. august – võeti Moskvas vastu ÜK(b)P KK ja RSN otsus Balti riikide "riiklikust ja majanduslikust korraldusest", mille kohaselt /väljavõte dokumendist/ "Läti, Leedu ja Eesti armee tuleb laiali lasta, kasutades nende juhtivkoosseisu Punaarmee ridades, läti, leedu ja eesti kodanike kutsumine Punaarmeesse lükata edasi ühe aasta võrra, lubada formeerida üks läti, leedu ja eesti diviis vabatahtlikuse alusel",

September

Oktoober

  • ...

November

  • ...

Detsember

Sündmused Eestis

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

Juuli

August

September

Oktoober

November

Detsember

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis sündinud 1940

Surnud

Nobeli auhinnad

Viited

  1. Täna ajaloos 17.06: Nõukogude Liit okupeeris Eesti, Postimees, 17. juuni 2017
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 246–251
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
1937

1937. aasta (MCMXXXVII) oli 20. sajandi 37. aasta.

1942

1942. aasta (MCMXLII) oli 20. sajandi 42. aasta.

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis. Piirnes põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti NSV-ga ja idas Vene NFSV-ga.

Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn.

Eesti NSV kuulutati välja pärast Nõukogude Liidu korraldatud juunipööret Riigivolikogu II koosseisu otsusega 21. juulil 1940. 22. juulil esitas Riigivolikogu NSV Liidu Ülemnõukogule "palve" Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu Riigivolikogu "palve" rahuldada ja Eesti NSV vastu võtta NSV Liidu koosseisu.

Keel ja Kirjandus

Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.

Ajakiri asutati 1958.

Ajakiri ilmub praegu Eesti Kultuurkapitali ja Eesti riigi toetusel.

Keele ja Kirjanduse eelkäijad olid ajakirjad Eesti Kirjandus (ilmus 1906–1940 Tartus) ja Eesti Keel (ilmus 1920–1940 Tartus). Aastal 1940 ühendati need ajakirjaks Eesti Keel ja Kirjandus, mida ilmus 1941. aastal 6 numbrit.

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941.

Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis, valiti kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega Riigivolikogu uus koosseis (Riiginõukogu ei kujundatud!), kuulutati Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud.

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1. septembrist 1939 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda. Sõjas osalesid pea kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid vastavalt kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist. Totaalse sõja tingimustes rakendasid peamised osavõtjad sõjapingutuste toetamiseks kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimekuse, kaotades sellega piiri tsiviil- ja sõjaväeliste ressursside vahel. Teine maailmasõda oli ühtlasi ka inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus. See hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide (tuntuim neist holokaust), strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.Jaapani Keisririik alustas sõda Hiina Vabariigiga juba 1937. aastal, eesmärgiga saavutada ülemvõim kogu Aasia ja Vaikse ookeani üle, kuid Teise maailmasõja algusdaatumiks peetakse üldiselt 1. septembrit 1939, mil Saksamaa alustas sissetungi Poolasse ning Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid seepeale Saksamaale sõja. Aastatel 1939–1941 allutas Saksamaa lepingute ja sõjaliste kampaaniatega oma võimule enamiku Mandri-Euroopast, ning moodustas Itaalia ja Jaapaniga teljeriikideks nimetatava sõjalise liidu. 1939. aasta augustis sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktiga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit omavahel ära Poola, Soome, Rumeenia ja Balti riigid. Sõda jätkus peamiselt Euroopa teljeriikide ning Suurbritannia ja Briti Rahvaste Ühenduse vahel. Sellesse perioodi kuulusid sõjalised kampaaniad Põhja- ja Ida-Aafrikas, Britannia lahing, Londoni pommitamine, Balkani kampaania ja pikk Atlandi lahing. 22. juunil 1941 alustasid teljeriigid sissetungi Nõukogude Liitu, luues sellega ajaloo suurima maismaa-sõjatandri, kus takerdunud teljeriikide väeüksused kurnamissõjas raskeid kaotusi kandsid. Kohaliku aja järgi 8. detsembril 1941 pärast südaööd ründas Jaapan Suurbritannia kolooniat Malaial ning 90 minutit hiljem – kohaliku aja järgi 7. detsembril Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasi ja vallutas kiiresti enamiku Vaikse ookeani lääneosast.

Teljeriikide üldpealetung peatati 1942. aastal, kui Jaapan kaotas kriitilise tähtsusega Midway lahingu, Saksamaa ja Itaalia alistati lääneliitlaste poolt kõigepealt Põhja-Aafrikas, ning seejärel otsustavalt Nõukogude Liidu poolt Stalingradis. 1943. aastal, pärast mitmeid järestikuseid Saksa vägede kaotusi idarindel, Itaalia sõjast väljalöönud liitlasvägede sissetungi Sitsiiliasse ja Itaaliasse, ning liitlaste olulisi võite Jaapani vastu Vaiksel ookeanil, kaotasid teljeriigid strateegilise initsiatiivi ja asusid kõigil rinnetel taanduma. 1944. aastal tungisid lääneliitlased Normandia dessandiga sakslaste poolt okupeeritud Prantsusmaale ja Nõukogude Liit vallutas tagasi kõik varem kaotatud alad, tungides seejärel edasi Saksamaa enda territooriumile. 1944. ja 1945. aastal tabasid jaapanlasi Mandri-Aasias, täpsemalt Lõuna-Hiinas ja Birmas, mitmed sõjalised tagasilöögid ja Vaiksel ookeanil nõrgestasid liitlased järjest enam Jaapani Keiserlikku Mereväge, hõivates lisaks jaapanlastelt sealsed olulised saared.

Sõda Euroopas lõppes Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste sissetungiga Saksamaale, millele järgnes Berliini vallutamine Nõukogude Liidu vägede poolt, Adolf Hitleri enesetapp ja Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 8. mail 1945. Potsdami deklaratsiooni ja Jaapani alistumisest keeldumise järel heitsid Ameerika Ühendriigid aatompommid Jaapani linnadele Hiroshimale (6. august) ja Nagasakile (9. august). Seoses järjest tõenäolisemaks muutuva liitlasvägede sissetungiga Jaapani saarestikku, uute jaapanivastaste aatompommirünnakute riskiga ja Nõukogude Liidu sissetungiga Mandžuuriasse alistus Jaapan 2. septembril 1945. Sellega lõppes sõda Aasias ja Vaiksel ookeanil, kindlustades liitlasvägedele täieliku võidu.

Teine maailmasõda muutis maailma poliitilist ja sotsiaalset struktuuri. Tulevaste konfliktide ärahoidmiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks loodi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Sõja võitnud suurvõimud – Ameerika Ühendriigid, Hiina, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia said ÜRO Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks. Nõukogude Liidust ja Ameerika Ühendriikidest kujunesid konkureerivad supervõimud, kelle vahel kulges järgnevalt 46 aastat kestnud külm sõda. Sõja lõppedes hoogu kogunud Aafrika ja Aasia dekoloniseerimine vähendas omakorda Lääne-Euroopa riikide mõjuvõimu.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.