1938

Sündinud 1938 • Surnud 1938 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad |
◄◄ | | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | 1942 | | ►►

1938. aasta (MCMXXXVIII) oli 20. sajandi 38. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

Juuni

  • ...

Juuli

  • 10. juuli – Howard Hughes saavutas uue kiirusrekordi, lennates 91 tunniga ümber maailma.

August

  • ...

September

Oktoober

November

Detsember

  • ...

Sündmused Eestis

15. märts – Eesti-Soome maavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses vigastas Kristjan Palusalu teist korda oma õlga ja ühtlasi lõppes sellega tema sportlaskarjäär[1].

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1938

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1938

Nobeli auhinnad

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 240–242

Vaata ka

Välislingid

10. märts

10. märts on Gregoriuse kalendri 69. (liigaastal 70.) päev.

Juliuse kalendri järgi 25. veebruar (liigaastal 26. veebruar; 1901–2099). Aasta lõpuni on 296 päeva.

15. märts

15. märts on Gregoriuse kalendris aasta 74. (liigaastal 75.) päev. Juliuse kalendri järgi 2. märts (1901–2099). Aasta lõpuni on 291 päeva.

1937

1937. aasta (MCMXXXVII) oli 20. sajandi 37. aasta.

1942

1942. aasta (MCMXLII) oli 20. sajandi 42. aasta.

24. november

24. november on Gregoriuse kalendri 328. päev (liigaastal 329. päev). Juliuse kalendri järgi 11. november (1901–2099).

Albert Fert

Albert Fert (sündinud 7. märtsil 1938 Carcassonne'is) on prantsuse füüsik.

2007. aastal anti talle ja Peter Grünbergile Nobeli füüsikaauhind hiiglasliku magnettakistuse avastamise eest.

Anthony Leggett

Sir Anthony James Leggett (sündinud 26. märtsil 1938 Londonis) on Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik.

Alates 1983. aastast töötab ta Illinoisi Ülikoolis.

2003. aastal anti talle, Aleksei Abrikossovile ja Vitali Ginzburgile Nobeli füüsikaauhind panuse eest ülijuhtivuse ja ülivoolavuse uurimisse.

Charles Édouard Guillaume

Charles Édouard Guillaume (15. veebruar 1861 Fleurier – 13. mai 1938 Sèvres) oli Šveitsi füüsik.

Ta sai doktorikraadi Zürichi polütehnikumist ning teenis seejärel lühikest aega armees ohvitserina. Aastal 1883 asus ta tööle Rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos. Aastatel 1915–1936 oli ta büroo direktor ning seejärel kuni surmani audirektor.

Charles Édouard Guillaume uuris raua ja nikli sulameid ning avastas anomaalseid omadusi, mis olid kasulikud eelkõige mõõteriistade materjalide puhul. Ta leiutas täpsete mõõteriistade valmistamiseks kasutatava üliväikese joonpaisumisteguriga invari ja temperatuurist peaaegu sõltumatu elastsusmooduliga elinvari.

Aastal 1920 sai ta oma töö eest Nobeli füüsikaauhinna.

Donetski oblast

Donetski oblast (aastail 1938–1961 Stalino oblast) on 1. järgu haldusüksus Ukraina idaosas. Oblast moodustati 1938. aastal, kui vana Donetski oblast jagati Stalini ja Vorošilovgradi oblastiks. Oblast on saanud nime Donetsi jõe järgi.

2014. aasta kevadest on oblasti idaosa Venemaa toetatud mässuliste kontrolli all, kes on oblasti territooriumil välja kuulutanud Donetski Rahvavabariigi. 21. oktoobril 2014 andis oblasti kuberner Oleksandr Kihtenko korralduse viia osa oblasti valitsusasutustest Mariupolist üle Kramatorskisse ja Slovjanskisse.Elanike arvult on see Ukraina suurim oblast. Suuremad linnad on Donetsk, Slovjansk, Gorlivka, Kramatorsk, Makijivka, Mariupol, Jenakijeve, Thorez.

Vene keelel on oblastis regionaalkeele staatus.

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Akadeemia on järjepidevalt tegutsenud 1946. aastast, mil asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, mille õigusjärglasena kannab 1989. aastast praegust nime.

Eesti Teaduste Akadeemia juhtlause on ladinakeelne sentents „Facta non solum verba” (Teod, mitte üksnes sõnad). Akadeemia praeguses põhikirjas (kinnitatud 2013) öeldakse: "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal Eesti Teaduste Akadeemia seadusega asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis."Praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna akadeemikud ja välisliikmed. Varem jaotusid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks. Kuuluvus Akadeemia liikmeskonda on eluaegne. Akadeemia valib ise oma liikmeid.

Eesti Teaduste Akadeemia president on Tarmo Soomere. Asepresidendid on Arvi Freiberg ja Mart Kalm.

Eesti Teaduste Akadeemia annab välja teaduste akadeemia sõbra tiitlit.

Ellen Johnson Sirleaf

Ellen Johnson Sirleaf (sündinud 29. oktoobril 1938) oli aastatel 2006–2018 Libeeria president, esimene naispresident Aafrikas.

Kofi Annan

Kofi Atta Annan (8. aprill 1938 Kumasi, Ghana – 18. august 2018 Bern) oli Ghana diplomaat, kes oli aastatel 1997–2006 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni seitsmes peasekretär.

2001. aastal määrati Kofi Annanile ja ÜRO-le ülemaailmse AIDS-i, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise fondi asutamise eest Nobeli rahuauhind.

15. septembril 2003 teatas Annan, et USA otsus 2003. aasta märtsis Iraagi sõda alustada oli ebaseaduslik.

Konstantin Päts

Konstantin Päts VR I/1 ja III/1 (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist.

Konstantin Päts oli Eesti riigi üks rajajaid – Eestimaa Päästekomitee esimees, Eesti Ajutise Valitsuse I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne riigivanem, peaminister riigivanema ülesannetes, riigihoidja ja Eesti Vabariigi esimene president, Asutava Kogu ja I−V Riigikogu liige, Vabadusristi kavaler.

Michael Chinery

Michael Chinery (sündinud 1938. aastal Londonis) on inglise loodusteadlane.

Ta lõpetas Cambridge'i Ülikoolis loodusteaduste ja antropoloogia eriala. Ta on pahkadele keskendunud ajakirja Cecidology toimetaja ja mitme raamatute autor. Eriti tuntud on tema raamatud putukatest.

Tšehhoslovakkia

Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja1945–1992.

Tšehhoslovakkia naaberriigid olid Saksamaa (1945–1990 Lääne-Saksamaa ja Saksa DV), Poola, NSV Liit (alates 1992 Ukraina), Rumeenia (kuni 1939), Ungari ja Austria.

Vene NFSV

Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju: Vene Föderatsioon) oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.

Wehrmacht

Wehrmacht (kuula) ("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu.

Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus.

Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.