1937

Sündinud 1937 • Surnud 1937 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad |
◄◄ | | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | 1941 | | ►►

1937. aasta (MCMXXXVII) oli 20. sajandi 37. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Veebruar

Märts

  • 15. märtsChicago Cooki haiglas loodi maailma esimene verepank, kus hoiti ülekanneteks külmutatud verd.

Aprill

  • ...

Mai

Juuni

  • ...

Juuli

August

  • ...

September

Oktoober

November

Detsember

Sündmused Eestis

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1937

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1937

Nobeli auhinnad

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 238–240

Välislingid

1. juuni

1. juuni on Gregoriuse kalendri 152. (liigaastal 153.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. mai (1900–2099).

11. detsember

11. detsember on Gregoriuse kalendri 345. päev (liigaastal 346. päev). Juliuse kalendri järgi 28. november (1901–2099).

3. juuni

3. juuni on Gregoriuse kalendri 154. (liigaastal 155.) päev. Juliuse kalendri järgi 21. mai (1901–2099).

30. mai

30. mai on Gregoriuse kalendri 150. (liigaastal 151.) päev. Juliuse kalendri järgi 17. mai (1901–2099).

Akadeemia (ajakiri)

Akadeemia (alapealkirjaga: Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".

Ajakirjas avaldatakse filosoofiliste, teaduslike ja populaarteaduslike artiklite ja esseede tõlkeid ning algupäraseid artikleid ja esseesid, vähem ilukirjandust ja graafika reproduktsioone. Ilmuvad ka retsensioonid.

Ajakiri hakkas ilmuma sagedusega kord kuus 1989. aasta aprillist. Alates 1990. aastast ilmub 12 korda aastas.

Eesti Entsüklopeedia

"Eesti Entsüklopeedia" oli esimene eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1932–1937 ja viidi põhiosas lõpule.

Esimene "Eesti Entsüklopeedia" ilmus kaheksas köites Tartus kirjastusühisuse Loodus väljaantuna. Selle peatoimetaja oli Richard Kleis. "Eesti Entsüklopeedia" väljaandmise otsus võeti kirjastusühisuse Loodus juhatuse (Paul Kogerman, Hans Männik, Johannes Voldemar Veski) poolt vastu 7. augustil 1930. Esimene "Eesti Entsüklopeedia" sisaldab 75 754 artiklit ja selle väljaandmisega tegeles eri aegadel kokku 417 kaastöölist. Kaarte ja tahvleid oli 509, neist värvilisi 77. Teatmeteose tellijaid registreerus 6888, kuid kogu teose ostis välja 5205 tellijat.

Esimene "Eesti Entsüklopeedia. Täiendusköide" otsustati välja anda aastatel 1937–1939, kui selgus, et täiendused ei mahu VIII köitesse, nagu algul oli planeeritud. Täiendusköitesse oli kavandatud 8 vihku. 1938. aasta algul ilmus ka lisaköite esimene vihk. Välja jõuti anda lisaköite 4 vihku kuni sõnani Kongolo. Nõukogude okupatsioonivõimud peatasid väljaandmise.

Aastal 1936 võttis kirjastusühisus Loodus juhatus vastu otsuse anda välja "Väike entsüklopeedia" kahes köites mahuga 30 000 artiklit, mille esimene vihk ilmus detsembris 1937.

Kogu "Eesti Entsüklopeedia" trükiti Carl (Karl) Gottlieb Mattiesenile kuulunud o/ü K. Mattieseni trükikojas. Entsüklopeedia trükkimiseks sisseveetav paber (16 250 kg neto) vabastati Vabariigi Valitsuse otsusega sisseveotollimaksust.

Eesti spordi biograafiline leksikon

"Eesti spordi biograafiline leksikon" on biograafiline leksikon, mis sisaldab Eesti sporditegelaste lühielulugusid.

Raamat valmis Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning Eesti Entsüklopeediakirjastuse koostöös ning Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali toel. 2011. aastal ilmunud leksikon on kolmas taoline väljaanne, eelmised ilmusid 1937. ja 2001. aastal.

Leksikoni trükiväljaandes on ligi 6000 artiklit, neist 4300 juures on ka foto.

Leksikoni materjalid on tehtud kättesaadavaks internetis nii Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ülalpeetava pidevalt uuendatava veebiversiooni kui ka MTÜ Entsüklopeedia ülalpeetava raamatuversiooni kaudu "Eesti entsüklopeedia" veebilehel.

George Albert Boulenger

George Albert Boulenger (19. oktoober 1858 Brüssel – 23. november 1937 Saint Malo, Prantsusmaa) oli Briti zooloog, ihtüoloog ja botaanik.

Ta kirjeldas 1096 kalaliiki, 556 kahepaikset ja 872 roomajaliiki. Roomajate andmebaasis kehtivad siiani tema kirjeldatud 587 roomajaliiki.Tema kirjeldatud liigid on tähistatud nimega Boulenger.

Guglielmo Marconi

Guglielmo Marconi [gulj'elmo mark'ooni] (25. aprill 1874 Sasso Marconi (Bologna lähedal) – 20. juuli 1937 Rooma) oli itaalia insener, keda peetakse sageli raadio leiutajaks.

Marconi sündis Bologna lähedal. Tema isa oli jõukas itaalia maaomanik Giuseppe Marconi ja ema iirlanna Annie Jameson.

Kuigi ka mitmed teised teadlased tegelesid Marconiga samaaegselt raadio väljaarendamisega, peetakse Marconit "raadio isaks", sest tema süsteem saavutas laialdase leviku ja ta sai ka esimesena patendi.

Marconi demonstreeris morsetähestiku raadio teel ülekannet Inglismaal Salisbury lähedal 1896. aastal, tõstes saatja ja vastuvõtja kaugust 2 kilomeetrilt 6 kilomeetrini. 13. mail tegi ta esimese raadioülekande üle vee Lõuna-Walesis Lavernock Pointist Flatholmi saarele. 2. juulil 1897 sai ta patendi "elektriimpulsside ja signaalide ülekandmise ja selleks vajaminevate aparaatide täiustamise" kohta. Samal aastal asutas ta Londonis ettevõtte Wireless Telegraph Trading Signal Company, mis avas raadiotehase Chelmsfordis.

Marconi ei olnud teadlik Nikola Tesla ja Aleksandr Popovi samalaadsetest katsetustest ja saavutustest.

Gustaf Dalén

Nils Gustaf Dalén (30. november 1869 Stenstorp – 9. detsember 1937 Lidingö) oli rootsi leiutaja ja tööstur, AGA asutaja. Dalén leiutas muuhulgas aine (agamassan), mis vähendab atsetüleeni plahvatusohtlikkust; seadeldise, mis võimaldas vilkuva tule kasutuselevõtu majakates (1906) ning "päikeselüliti" (1907), mis süütas majaka valgustuse pimeduse saabumisel ja kustutas selle hommikul. Rootsi pikka rannajoont arvestades aitasid AGA majakad märgatavalt kokku hoida nii tööjõudu kui ka materiaalseid vahendeid, samuti suurendasid meresõidu turvalisust Rootsi rannikul. Aastal 1912 sai Dalén Nobeli füüsikaauhinna. Vahetult enne seda jäi ta atsetüleeniplahvatuse tagajärjel pimedaks.

Iirimaa

Iirimaa ehk Iiri on riik, mis hõlmab umbes 5/6 Iirimaa saarest Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi maa.

Loodus (kirjastus)

Kirjastusühing Loodus oli Tartus aastail 1920–1940 tegutsenud kirjastus.

Kirjastusühingu asutasid 1920. aastal zooloog Johannes Piiper, füsioloog Aleksander Audova, keelemees Johannes Voldemar Veski, August Reeben, Jaan Rumma ning kirjastaja Hans Männik.

1922–1924 andis kirjastus välja esimest eestikeelset loodusajakirja Loodus. 1927 korraldas K/Ü Loodus oma esimese romaanivõistluse. Hiljem avaldas Loodus omanimelist kriminaalromaanide sarja, 1927–1931 ilmus ""Looduse" universaal-biblioteek" (180 numbrit), 1929–1940 ""Looduse" kroonine romaan" (139 raamatut), maailmakirjandust koondasid sarjad ""Looduse" kuldraamat" ja "Nobeli laureaadid" (1935–1939, 50 köidet), maadeuurijate lugusid sari "Mehed, maad ja mered", lasteraamatud ilmusid sarjades ""Looduse" lasteraamat" ja "Rõõmus raamat" jm.

Eesti kultuurilukku on Loodus läinud ka kaheksaköitelise "Eesti Entsüklopeedia" kirjastamisega 1932–1937 (peatoimetaja Richard Kleis). Loodus kirjastas rea muidki silmapaistvaid teatmeteoseid: "Eesti biograafiline leksikon" (1926–1929, täiendusköide 1940), Eduard Laamani "Eesti iseseisvuse sünd I–VI" (1936–1937), Voldemar Vaga "Üldine kunstiajalugu" (1937) ja "Eesti kunst" (1940), sari "Maailma maad ja rahvad I–V" (1930–1932) jm. 1940. aastal andis kirjastus välja Gustav Doré illustratsioonidega "Suure Piibli".

1941. aastal natsionaliseeris kirjastuse nõukogude võim. Tol aastal riigistati Eestis kokku 99 kirjastust.

Oscar

Oscar (inglise keeles Academy Award) on 1929. aastast väljaantav Ameerika Ühendriikide filmiauhind, millega Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia tunnustab silmapaistvaid filmiloojaid.

Esimesel Oscarite jagamisel 16. mail 1929 Hollywoodis Roosevelti hotellis pälvisid tunnustuse 1927. ja 1928. aasta parimad filmid.

Auhinnatseremoonia tunnusmeloodia "Fanfaarid Oscarile" on kirjutanud Jerry Goldsmith. 19. märtsil 1953 kanti Oscarite gala esimest korda üle televisioonis. 2002. aastast antakse auhindu üle Dolby teatris, mis kandis varem Kodaki teatri nime.

Riik (bioloogia)

Riik on bioloogilises taksonoomias domeenist üks aste madalamal asetsev üksus. Üldiselt on riigist kõrgem üksus domeen ja madalam hõimkond.

Ajalooliselt on bioloogilises taksonoomias riik olnud kõrgeim üksus, kuid pärast kolme domeeni kontseptsiooni kasutuselevõttu 1990. aastal ei ole see enam kõrgeim üksus.

Robert Coleman Richardson

Robert Coleman Richardson (26. juuni 1937 – 19. veebruar 2013) oli Ameerika Ühendriikide eksperimentaalfüüsik.

Uus Eesti

Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht. Poliitiliselt see toetas Isamaaliitu ja Konstantin Pätsi režiimi.

Ajaleht Uus Eesti ilmus 18. septembrist 1935 kuni 21. juunini 1940.

Ajalehe peatoimetajad olid Artur Tupits (1935–1937), Hugo Kukke ja Ants Oidermaa (1937–1939).

Kaastööliste hulka kuulusid teise hulgas Johannes Aavik, metropoliit Aleksander, Hans Alver, Oskar Angelus, Linda Eenpalu, August Gailit, Mihkel Hansen, Jüri Jaakson, Juhan Jaik, Jaan Järve, Oskar Kask, Tõnis Kint, Johannes Klesment, Paul Kogerman, Hanno Kompus, Heinrich Lauri, Hans Leesment, Eugen Maddisoo, Mait Metsanurk, Elmar Muuk, Ants Piip, Jaan Roos, Oskar Rütli, Karl Schlossmann, Jaan Soots, Friedebert Tuglas, Aleksander Tõnisson, Marie Under, Anton Uesson, Aleksander Veiderma, Värdi Velner, Henrik Visnapuu ja Paul ÖpikAjalehe esimeses numbris hakkas ilmuma Albert Kivika romaan "Nimed marmortahvlil".

Pärast juunipööret lõpetas Uus Eesti ilmumise. Selle asemel hakkas ilmuma Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee häälekandja Rahva Hääl.

Vene NFSV

Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju: Vene Föderatsioon) oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.