1936

Sündinud 1936 • Surnud 1936 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad |
◄◄ | | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | 1940 | | ►►

1936. aasta (MCMXXXVI) oli 20. sajandi 36. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Veebruar

Märts

  • ...

Aprill

  • ...

Mai

  • ...

Juuni

  • ...

Juuli

August

September

  • ...

Oktoober

November

Detsember

  • ...

Sündmused Eestis

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1936

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1936

Nobeli auhinnad

Viited

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
  2. Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936 (RT 1936, 10, 64)
  3. http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242322&img=era0031_005_0000337_00047_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=fb00df49fb8ef34384421120ec162c0c Riigivanema otsus nr 45 29. jaanuarist 1936
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 4,9 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 235–238

Välislingid

1. aprill

1. aprill on Gregoriuse kalendri 91. (liigaastal 92.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. märts (1900–2099).

1. august

1. august on Gregoriuse kalendri 213. (liigaastal 214.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. juuli (1901–2099).

19. august

19. august on Gregoriuse kalendri 231. (liigaastal 232.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. august (1901–2099).

1936. aasta suveolümpiamängud

1936. aasta suveolümpiamängud olid XI nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 1.–16. augustil 1936 Saksamaa pealinnas Berliinis.

Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid Esimese maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Järgmised taotlused esitati ROK-ile 26. istungil Amsterdamis 1928 ja 28. istungil Berliinis 1930, kus saadi ka põhimõtteline nõusolek. Ametlik otsus võeti vastu ROK-i 29. istungil Barcelonas 1931. aastal, kui loeti ette kirja teel toimunud otsustava hääletuse tulemused: Berliin 43, Barcelona 16 poolthäält.

Muud kandideerinud linnad olid Aleksandria, Barcelona, Budapest, Buenos Aires, Dublin, Frankfurt, Helsingi, Köln, Nürnberg, Rooma.

4. august

4. august on Gregoriuse kalendri 216. (liigaastal 217.) päev. Juliuse kalendri järgi 22. juuli (1901–2099).

Barry Barish

Barry Clark Barish (sündinud 27. jaanuaril 1936 Omahas) on Ameerika Ühendriikide eksperimentaalfüüsik. Ta on ekspert gravitatsioonilainete alal.

2017. aastal anti talle, Rainer Weissile ja Kip Thorne'ile Nobeli füüsikaauhind Laserinterferomeetrilise Gravitatsioonilainete Observatooriumi (LIGO) arendamise eest, mis muutis võimalikuks gravitatsioonilainete detekteerimise.

Ding Zhaozhong

Samuel Chao Chung Ting (sünninimi hiina keeles 丁肇中, pinyin: Dīng Zhàozhōng; sündinud 27. jaanuaril 1936) on Ameerika Ühendriikide füüsik.

1976. aastal sai ta koos Burton Richteriga Nobeli füüsikaauhinna J/ψ mesoni avastamise eest.

Kenneth G. Wilson

Kenneth Geddes Wilson (8. juuni 1936 Waltham, Massachusetts – 15. juuni 2013 Saco, Maine) oli Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik.

1982. aastal anti talle Nobeli füüsikaauhind faasisiirete uurimisel tehtud töö eest.

Kreeka-Rooma maadlus

Kreeka-Rooma maadlus (ka klassikaline maadlus ja Prantsuse maadlus) on üks kahest levinumast maadlusviisist. Erinevalt vabamaadlusest ei tohi võistlejad Kreeka-Rooma maadluses haarata teineteist altpoolt vöökohta.

Kreeka-Rooma maadluses võisteldi esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas ning pärast seda on ala kavas olnud kõikidel olümpiamängudel alates 1908. aastast.

Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid aastal 1905. Mõlema maadlusviisi harrastajaid ühendav Rahvusvaheline Maadlusliit FILA (Fédération Internationale de Lutte Amateur) loodi aastal 1912. Liidul on 162 liikmesriiki.

Eesti esimene olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadluses oli Eduard Pütsep 1924. aasta olümpiamängudel Pariisis. Hiljem on olümpiavõitjaks tulnud ka Voldemar Väli 1928. aastal Amsterdamis, Kristjan Palusalu 1936. aastal Berliinis ja Johannes Kotkas 1952. aastal Helsingis. Maailmameistriks on Kreeka-Rooma maadluses tulnud Georg Baumann (1913), August Englas (1953) ja Heiki Nabi (2006 ja 2013).Varem nimetati Kreeka-Rooma maadlust klassikaliseks maadluseks.

Luigi Pirandello

Luigi Pirandello (28. juuni 1867 Agrigento – 10. detsember 1936 Rooma) oli itaalia näite- ja proosakirjanik. Aastal 1934 sai ta Nobeli kirjandusauhinna.

Riigivapi teenetemärk

Riigivapi teenetemärk on Eesti Vabariigi teenetemärk, mis on asutatud 1936. aastal Eesti iseseisvuse väljakuulutamise päeva, 1918. aasta 24. veebruari mälestamiseks. Riigivapi teenetemärk antakse ainult Eesti kodanikule kõrgeima astme teenetemärgina riigile osutatud teenete eest.

Riigivapi teenetemärk ning Valgetähe teenetemärk asutati 7. oktoobril 1936. aastal dekreediga. Riigivapi teenetemärgi kavandi autoriks oli kunstnik Paul Luhtein.

Riiklike teenetemärkide asutamise ja erateenetemärkide muutmisega riiklikeks teenetemärkideks puhul tekkis küsimus, kuivõrd on see kooskõlas kehtiva põhiseadusega, mis keelas autähtede ja aumärkide andmise oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal (§ 7). Kohtuminister Johan Müller väitis seaduse seletuskirjas, et 7. paragrahvi tuleb vaadelda seoses eelmise (6.) paragrahviga, mille järgi kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised ning seisusi ja seisuslikke tiitleid ei ole. Kuna aga asutatavate teenetemärkide omanikel, erinevalt endiste Vene aumärkide kavaleridest, ei ole seisuslikke eesõigusi, nagu ka mälestusmärkide, audiplomite ja tänukirjade omanikel, ei riiva nende asutamine kodanike ühetaolisuse põhimõtet.

Asutamisel oli Riigivapi teenetemärgil kaks eriklassi (Riigivapi teenetemärgi kett ja Riigivapi teenetemärgi erisuurpael), viis põhiklassi ja viis medalite klassi (kaelaskantav suur kuldmedal, rinnalkantav suur kuldmedal, rinnalkantav väike kuldmedal, rinnalkantav suur hõbemedal ja rinnalkantav väike hõbemedal).

Robert Woodrow Wilson

Robert Woodrow Wilson (sündinud 10. jaanuaril 1936 Houstonis) on USA astronoom, Nobeli auhinna laureaat.

Aastal 1978 pälvis ta koos Arno Penziasega oma avastuse eest Nobeli füüsikaauhinna. Samal aastal sai sama auhinna ka NSV Liidu füüsik Pjotr Kapitsa hoopis teist laadi töö eest.

Wilson õppis Texases Rice'i ülikoolis ja omandas doktorikraadi raadioastronoomia alal Caltechis. Aastal 1963 läks ta tööle ettevõttesse Bell Labs.

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool (lühendid TalTech ja TTÜ, varem TPI; rahvusvaheline lühend varem TUT) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas. Ülikooli aadress on Ehitajate tee 5.

Suurbritannia ettevõtte Quacquarelli Symonds septembris 2015 avaldatud QS World University Rankingsi põhjal on TTÜ maailma 650 parima ülikooli seas. Tehnikaülikoolide arvestuses on TTÜ maailma 50 parima hulgas.

Valgetähe teenetemärk

Valgetähe teenetemärk on Eesti teenetemärk.

Valgetähe teenetemärgi asutas Konstantin Päts 7. oktoobril 1936 Eesti rahva vabadusvõitluse mälestamiseks.

Teenetemärgi kavandi autor oli Paul Luhtein.

Pärast taasiseseisvumist antakse Valgetähe teenetemärki riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.