1935

Sündinud 1935 • Surnud 1935 • Viimased sündmused maailmasAasta päevad

| 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
| 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad |
◄◄ | | 1931 | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | 1937 | 1938 | 1939 | | ►►

1935. aasta (MCMXXXV) oli 20. sajandi 35. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

  • ...

Veebruar

Märts

Aprill

Mai

  • ...

Juuni

  • ...

Juuli

  • 30. juuli – ilmus esimene "Penguini" sarja paberköites raamat (André Maurois' "Ariel"), mis vallandas revolutsiooni raamatuköitmises.

August

  • ...

September

Oktoober

  • ...

November

Detsember

  • ...

Sündmused Eestis

  • 2. juuni – Tallinnas Mustpeade Klubis toimus esimene rahvusvaheliselt arvestatav maleturniir Eestis. Turniiril jäi Paul Keres teiseks[2].
  • 2. juuni – algasid Eesti jalgpalli liiduklassi esivõistlused, kus esimest korda osales kaheksa meeskonda[2].

Sündinud

Next.svg Pikemalt artiklis Sündinud 1935

Surnud

Next.svg Pikemalt artiklis Surnud 1935

Nobeli auhinnad

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 233–235
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 2,18 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

Välislingid

11. juuli

11. juuli on Gregoriuse kalendri 192. (liigaastal 193.) päev. Juliuse kalendri järgi 28. juuni (1901–2099).

12. juuni

12. juuni on Gregoriuse kalendri 163. (liigaastal 164.) päev. Juliuse kalendri järgi 30. mai (1901–2099).

14. märts

14. märts on Gregoriuse kalendris aasta 73. (liigaastal 74.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. märts (1901–2099). Aasta lõpuni on 292 päeva.

1931

1931. aasta (MCMXXXI) oli 20. sajandi 31. aasta.

20. märts

20. märts on Gregoriuse kalendri 79. (liigaastal 80.) päev. Juliuse kalendri järgi 7. märts (1901–2099). Aasta lõpuni on 286 päeva.

5. detsember

5. detsember on Gregoriuse kalendri 339. päev (liigaastal 340. päev). Juliuse kalendri järgi 22. november (1901–2099).

5. jaanuar

5. jaanuar on Gregoriuse kalendri viies päev. Juliuse kalendri järgi 23. detsember (1901–2099).

Luftwaffe

Luftwaffe on Saksamaa lennuvägi. Samuti on see Saksamaa Teise maailmasõja aegse lennuväe nimetus. Natsi-Saksamaa lennuvägi, mis moodustati 1935. aastal ja saadeti 1946. aastal laiali, ning Bundeswehri lennuvägi, mis moodustati 1956. aastal. Šveitsi lennuväe nimi on Schweizer Luftwaffe ehk Šveitsi Luftwaffe.

13. jaanuaril 2004 teatas Saksamaa kaitseminister Peter Struck õhusõidukite arvu vähendamisest Luftwaffes 426-lt 2004. aasta alguses 265-ni 2015. aastal.

Oscar

Oscar (inglise keeles Academy Award) on 1929. aastast väljaantav Ameerika Ühendriikide filmiauhind, millega Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia tunnustab silmapaistvaid filmiloojaid.

Esimesel Oscarite jagamisel 16. mail 1929 Hollywoodis Roosevelti hotellis pälvisid tunnustuse 1927. ja 1928. aasta parimad filmid.

Auhinnatseremoonia tunnusmeloodia "Fanfaarid Oscarile" on kirjutanud Jerry Goldsmith. 19. märtsil 1953 kanti Oscarite gala esimest korda üle televisioonis. 2002. aastast antakse auhindu üle Dolby teatris, mis kandis varem Kodaki teatri nime.

Singel

Singel on lühike helisalvestis, kus on tavaliselt üks või paar lugu.

Singlitel on erinevaid vorme:

Allalaaditavad singlid koosnevad kõigest ühest loost, mida saab osta digitaalsel kujul (failina) mõnest veebi-muusikapoest. Sama loo erinevate remiksde eest tuleb eraldi maksta.CD-singlid koosnevad tavaliselt ühest pealoost (A-pool), mis annab singlile ka nime, ja ühest või enamast vähema tähtsusega loost (B-pool). Tihti võib CD-singlitelt leida erinevaid remikse või muusikavideoid. Mõnikord lastakse singlid välja ka kahe A-poolega (näiteks Nirvana "All Apologies" / "Rape Me").Maailma suurima müügieduga singel on Bing Crosby jõululaul "White Christmas" (1942), mida on kogu maailmas müüdud üle 50 miljoni eksemplari. Teisel kohal on Elton Johni heategevuslikel eesmärkidel printsess Diana mälestuseks välja antud kahe A-poolega singel "Candle in The Wind 1997" / "Something About the Way You Look Tonight", mida on kogu maailmas müüdud umbes 33 miljonit eksemplari. Kolmandat kohta hoiab enda käes Bing Crosby jõululaul "Silent Night" (1935) 30 miljoni eksemplariga.

Uus Eesti

Uus Eesti oli Tallinnas samanimelise osaühingu poolt väljaantav Eesti päevaleht. Poliitiliselt see toetas Isamaaliitu ja Konstantin Pätsi režiimi.

Ajaleht Uus Eesti ilmus 18. septembrist 1935 kuni 21. juunini 1940.

Ajalehe peatoimetajad olid Artur Tupits (1935–1937), Hugo Kukke ja Ants Oidermaa (1937–1939).

Kaastööliste hulka kuulusid teise hulgas Johannes Aavik, metropoliit Aleksander, Hans Alver, Oskar Angelus, Linda Eenpalu, August Gailit, Mihkel Hansen, Jüri Jaakson, Juhan Jaik, Jaan Järve, Oskar Kask, Tõnis Kint, Johannes Klesment, Paul Kogerman, Hanno Kompus, Heinrich Lauri, Hans Leesment, Eugen Maddisoo, Mait Metsanurk, Elmar Muuk, Ants Piip, Jaan Roos, Oskar Rütli, Karl Schlossmann, Jaan Soots, Friedebert Tuglas, Aleksander Tõnisson, Marie Under, Anton Uesson, Aleksander Veiderma, Värdi Velner, Henrik Visnapuu ja Paul ÖpikAjalehe esimeses numbris hakkas ilmuma Albert Kivika romaan "Nimed marmortahvlil".

Pärast juunipööret lõpetas Uus Eesti ilmumise. Selle asemel hakkas ilmuma Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee häälekandja Rahva Hääl.

Wehrmacht

Wehrmacht (kuula) ("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu.

Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus.

Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Teistes keeltes

This page is based on a Wikipedia article written by authors (here).
Text is available under the CC BY-SA 3.0 license; additional terms may apply.
Images, videos and audio are available under their respective licenses.